3-13-1900/36 · Eesti Kohtud (Riigi Teataja)

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht

19.03. 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-1900 Haldusasi N.L. kaebus Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna vangla kodukord“ p 3.6 tühistamiseks osas, milles see ei võimalda vanglal kaebajale väljastada rohkem toidunõusid kui 1 kauss, 1 kruus ja 1 lusikas ning Tallinna Vangla kohustamiseks Menetlusosalised Kaebaja – N.L. Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Merje Turjakas Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte enda kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul arvates selle avalikult teatavaks tegemisest, s.o hiljemalt 21.04.2014, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 07.03.2013 esitas N.L. Tallinna Vanglale taotluse suure metallkausi ja suure metallkruusi väljastamiseks. 28.03.2013 vastusega jättis vangla kaebaja taotluse rahuldamata.

2. 04.04.2013 esitas N.L. vanglale taotluse ühe kausi ja kruusi väljastamiseks lisaks vangla poolt väljastatud toidunõudele. Vangla jättis oma 11.04.2013 vastusega taotluse rahuldamata, märkides, et toidunõusid väljastatakse vastavalt kehtivale kodukorrale ning kodukord näeb ette, et kinnipeetavale väljastatakse üks toidunõude komplekt.

3. 15.04.2013 esitas N.L. vangla 11.04.2013 vastusele vaide (pealkirjastatud kui „edasikaebus“). Kaebaja viitab vaides 31.01.2013 kinnitatud kodukorrale ning märgib, et vastavalt uuele kodukorrale ei ole kinnipeetaval enam lubatud kambris hoida plastnõusid. Kaebaja kordab oma taotlust väljastada veel üks kruus ja kauss.

4. 08.08.2013 andis vangla kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja. 02.09.2013 tagastas vangla kaebaja vaide puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu.

5. 09.09.2013 saabus Tallinna Halduskohtule N.L. kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks väljastama kaebajale lisaks vangla poolt väljastatud toidunõudele (üks kauss, kruus ja lusikas) veel üks tass ja kauss, st et kinnipeetavale väljastataks kaks kaussi, kaks kruusi ja üks lusikas.

6. 21.10.2013 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse ning tunnistas vastustajaks Tallinna Vangla.

7. 21.11.2013 vastuses kaebusele märkis vastustaja, et kaebuse eesmärk läbi kohustamisnõude ei ole saavutatav, kuna Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna vangla kodukord“ (edaspidi kodukord) p 3.6 ei võimalda kinnipeetavale väljastada rohkem nõusid, kui selles sättes ette on nähtud. Vastustaja hinnangul on kaebuse eesmärk saavutatav läbi kodukorra vaidlustamise.

8. 03.12.2013 kaebuse täienduses teatas kaebaja, et lisaks kohustamisnõudele taotleb ta ka Tallinna Vangla kodukorra p 3.6 tühistamist osas, milles see ei võimalda kinnipeetavale väljastada rohkem toidunõusid kui 1 kauss, 1 kruus ja 1 lusikas.

9. 13.12.2013 seisukohas märkis vastustaja, et kodukorra p 3.6 tühistamise nõude osas on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ning see tuleks tagastada.

10. 18.12.2013 määrusega võttis kohus vastu kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks.

11. 18.12.2013 määruses on kohus põhjendanud, miks ta nõustub kaebaja taotlustega ja kohus võttis vastu N.L. taotluse kaebuse muutmiseks selliselt, et kaebaja nõuab lisaks Tallinna Vangla kohustamisele ka Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna vangla kodukord“ p 3.6 tühistamist osas, milles see ei võimalda vanglal kaebajale väljastada rohkem toidunõusid kui 1 kauss, 1 kruus ja 1 lusikas. Kohus jääb määruses esitatud põhistuste juurde ja siinkohal ei korda neid.

12. Kaebuse nõuded on järgmised: - tühistada Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna vangla kodukord“ p 3.6 osas, milles see ei võimalda vanglal kaebajale väljastada rohkem toidunõusid kui 1 kauss, 1 kruus ja 1 lusikas; - kohustada Tallinna Vanglat väljastama kaebajale lisaks kodukorra p-s 3.6 ette nähtud toidunõudele 1 kauss ja 1 kruus.

KAEBAJA SEISUKOHAD

13. Tallinna Vangla kinnipeetav sai enne vangla uue põhikirja jõustumist (31.01.2013) kasutada oma isiklikke plastikust nõusid, mida iga kinnipeetav võis soetada vangla kaupluse vahendusel või saada posti teel. Peale uue põhikirja jõustumist võttis vangla kõikidelt kinnipeetavatelt ära kõik plastnõud ja jättis ainult vangla nõud: 1 lusikas, 1 metallist tass ja 1 metallkauss. Kaebaja hinnangul ei piisa nendest nõudest igapäevaseks elutegevuseks.

Kaebaja märgib, et kõikides Euroopa tüüpi vanglates, kaasaarvatud ka muudes Eesti vanglates nagu Tartu Vangla ja Viru Vangla, pannakse salat põhitoidust eraldi, st salat pannakse ühte anumasse, aga põhiroog teise anumasse. Tallinna Vanglas pannakse kokku nii salat, põhiroog ja sellega koos olev soust, st need serveeritakse ühes kausis. Nimetatud olukorra tõttu on kaebaja sunnitud põhiroani jõudmiseks sööma kõigepealt salatit, mis asub kõige peal, see tekitab teatud ebamugavusi (näiteks kaob söögiisu). Kui salat pannakse muu söögi peale, kaob võimalus toitu (kas salatit või põhirooga) maitsestada. Kuna vangla toit on maitsetu, siis on vaja selle maitseomaduste ja kvaliteedi parandamiseks kasutada erinevaid maitseaineid, mida kinnipeetav saab soetada vangla poest. Salatit, sousti ja teisi roogasid valmistatakse Tallinna Vangla köögis eraldi ja tuuakse kinnipeetavate kambriteni samuti erinevates anumates, kuid kinnipeetavatele toidu jagamisel pannakse kõik korraga ühte kaussi. Toidu komponentide segamisega rikub Tallinna Vangla toitlustamise norme. Samuti ei ole piisav, kui kinnipeetaval on kambris vaid üks metallkruus. Näiteks juhul, kui kinnipeetav keedab selles ainsas kruusis vangla poest ostetud teed või valab sellesse kruusi mõnda teist sellest samast poest ostetud jooki, või kui kruusi jääb alles see jook, mille vangla väljastas hommikusöögi kõrvale, ei ole kinnipeetaval võimalik tarvitada jooki, mida väljastatakse vangla poolt lõunaks, kuna ainuke kinnipeetava kasutuses olev kruus on juba muu joogiga täidetud. Selle tulemusel ei saa kinnipeetav kätte oma kohustuslikku kalorite miinimumi, mille määras sotsiaalminister 31.01.2002 määruses number 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ . Inimene ei saa toituda üksnes rangelt kindlaksmääratud ajal ja ühtlasi süüa korraga ära kogu temale väljastatud toiduportsjonit. Iga inimene on individuaalne ja tal on õigus ise otsustada, millal, mida ja kui palju süüa ja juua.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

14. Vastustaja Tallinna Vangla peab kaebust põhjendamatuks ning palub selle rahuldamata jätta. Kehtiva kodukorra p 3.6 kohaselt väljastab vangla kinnipeetavale ühe kausi, kruusi ja lusika. Kinnipeeturegistri andmetel on vangla kaebuse esitajale 12.04.2011 väljastanud toidunõud. Seega on vangla täitnud kodukorra p-st 3.6 tuleneva kohustuse. Kehtiv õigus ei võimalda kaebuses taotletud toimingu sooritamist, kuna teise toidunõude komplekti väljastamisega rikutaks kodukorra p-s 3.6 sätestatut, mis sätestab väljastatavate toidunõude kogusena ühe kausi, kruusi ja lusika. Riigikohus (otsused 3-3-1-5-09, 3-3-1-77- 09) on korduvalt asunud seisukohale, et kui kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv õigus ei võimalda kohustada haldusorganit toimingut sooritama, siis tulenevalt riigivastutuse seaduse § 6 lg-st 1 ei saa kohus kohustada haldusorganit toimingut sooritama. Vaadates erinevaid kodukorra punkte koostoimes, tuleb kodukorra p 3.6 tõlgendada eelkõige keelava normina. Vastavalt kodukorra p-le 7.1.49 on kinnipeetavatele keelatud sarnase otstarbega isiklikud esemed, mille tagab vangla. Seega juhul, kui vangla tagab kinnipeetavatele toidunõud, siis kinnipeetavad ise täiendavalt toidunõusid soetada ei saa, kuivõrd sellisel juhul oleks tegemist kodukorra p 7.1.49 kohaselt keelatud esemetega. Kinnipeetavad võivad kambris omada üksnes neid toidunõusid, mille on vangla väljastanud ning täiendavate toidunõude omamine lubatud ei ole. Seega on kinnipeetavatel lubatud omada üksnes kodukorra p-s 3.6 sätestatud koguses toidunõusid. Samas tuleb kodukorra p

3.6 tõlgendada ka selliselt, et vangla ei ole kohustatud väljastama kinnipeetavatele rohkem toidunõusid, kui kodukorra p-s 3.6 on sätestatud. Kodukorra p 3.6 seletuskirja kohaselt on vangla kohustatud tagama kinnipeetavale magamistarbed, rätiku(d) ja toidunõud selleks, et kinnipeetavale oleksid tagatud inimväärsed elamistingimused. Kodukorra p-s 3.6 sätestatud koguses toidunõude väljastamisega nimetatu ka tagatakse. Tallinna Vangla direktori 27.05.2013 käskkirja nr 93 p-ga 1.5 muudeti kodukorra p 7.1.39 selliselt, et kinnipeetavatel on lubatud omada kuni kahte läbipaistvat plastsäilituskarpi kogumahuga kuni üks liiter. Kuigi vastavalt kodukorra p 9.2 kolmandale lausele väljastatakse toit kinnipeetavale isiklikult ja vangla väljastatud toidunõudesse, siis kinnipeetaval ei ole keelatud pärast toidu vastuvõtmist kambris seda mõnesse teise anumasse panna. Seega juhul, kui kaebuse esitajale on vastumeelne, et toiduga väljastatav salat pannakse sooja toiduga kokku, siis on tal võimalik pärast toidu vastuvõtmist panna salat mõnda teise anumasse, nt kodukorra p-ga 7.1.39 lubatud plastsäilituskarpi. Eeltoodu võimaldab kaebajal manustada sooja toitu ja salatit vaheldumisi, mis oleks ka kaebaja poolt kirjeldatud probleemi lahenduseks.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

15. Kohus, hinnanud poolte väiteid ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

16. Kaebaja nõuab, et vangla väljastaks talle lisaks olemasolevale ühest kausist, kruusist ja lusikast koosnevale toidunõude komplektile veel ühe kausi ja kruusi ning taotleb Tallinna Vangla kodukorra p 3.6 tühistamist osas, mis ei võimalda kinnipeetavale väljastada rohkem nõusid kui üks kauss, kruus ja lusikas. Vaidlust ei ole selles, et vangla on kodukorra p-s 3.6 nimetatud toidunõud kaebajale taganud.

17. Tallinna Vanglas toimub kinnipeetavate toitlustamine üldjuhul kambrites, kus kinnipeetav hoiab ka talle väljastatud toidunõusid. Toit väljastatakse igale kinnipeetavale isiklikult ja vangla väljastatud toidunõudesse ning vastavalt ettenähtud normidele (Tallinna Vangla kodukorra p 9.2). Tallinna Vangla kodukorra p 3.6 sätestab, et läbiotsitud kinnipeetavale väljastatakse madrats, padi, tekk, kaks aluslina, padjapüür, üks käterätik, üks kauss, kruus ja lusikas. Tallinna Vangla tõlgendab nimetatud sätet selliselt, et kinnipeetaval ei ole lubatud omada rohkem toidunõusid, kui vangla väljastab, arvestades, et kodukorra p 7.1.49 kohaselt on kinnipeetavatele keelatud sarnase otstarbega isiklikud esemed, mille tagab vangla. Kohus nõustub selles osas vanglaga ning järelikult eeldab kaebaja kohustamisnõude rahuldamine kodukorra p 3.6 tühistamist. Tallinna Vangla kodukord on üldkorraldus ehk haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 kohaselt on haldusakt – sh ka üldkorraldus – õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

18. Vangistusseadus ega vangla sisekorraeeskiri ei reguleeri vangla poolt kinnipeetavatele antavate toidunõude kogust ega koosseisu. Vangistusseaduse § 47 lg 1 sätestab, et kinnipeetava toitlustamine korraldatakse vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele.

Toiduseaduse § 26 lg-te 1 ja 2 kohaselt on toiduhügieen toiduseaduse tähenduses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 2 lõikes 1 sätestatud meetmed ja tingimused. Toiduhügieeninõuded on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 852/2004 ja nr 853/2004. Vastavalt määruse nr 852/2004 art 2 lg-le 1 (a) on toiduhügieen meetmed ja tingimused ohtude ohjamiseks ning toidu kõlblikkuse tagamine inimtoiduks, võttes arvesse selle otstarbekohast kasutust. Pidades esmajoones silmas käesoleval juhul kaebaja poolt esiletoodud põhjusi märgib kohus, et toidu serveerimine ühes toidunõus ei ole kinnipeetava õiguste suhtes kuigi intensiivne riive, sest see ei jäta kinnipeetavat ilma millestki eluks hädavajalikust. Vaidlust ei ole selles, et vangla poolt kinnipeetavatele pakutava toidu kvaliteedi või väljastatud koguste suhtes ei ole kaebaja tegelikult suutnud esile tuua ühegi õigusnormi rikkumist, vangla on üldjuhul taganud kinnipeetavatele võimaluse saada kvaliteetset toitu ja vangla on oma võimaluste piires püüdnud kinnipeetavatele kindlustada söömiseks vajalikud toidunõud. VangS § 47 lg

1 kohaselt korraldatakse kinnipeetava toitlustamine muu hulgas vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega. Iseenesest elanikkonna üldiste toitumistavadega ei ole vastuolus ka see, kui toiduks kõlbulik söök serveeritakse ühes nõus. Nii nagu VangS ei kohusta kinnipeetavale kindlustama võimalust süüa just tema isiklikele maitse-eelistustele vastavat toitu, ei pea pakutav toit ilmtingimata söömisel asetsema erinevates nõudes, kuna vangla poolt pakutav toit peab vastama Eesti ühiskonnas omaksvõetud ja meie kliimale vastavatele toitumistavadele ja vastama toiduhügieeni nõuetele.

Kohtu hinnangul ei saa pidada toiduhügieeni nõuete rikkumiseks seda, kui serveerimisel pannakse erinevad toidud samasse kaussi, sh salat muu toidu peale. Ekslik on ka kaebaja seisukoht, justkui rikutaks toitlustamise norme juhul, kui toit serveeritakse ühes toidunõus. Kuigi kaebaja ei täpsustanud, mis ta peab silmas „toitlustamise normide all“, nähtub, et kaebaja ei saa riknenud või kalorsusele mittevastavat toitu, ka ei kurda ta toiduportsjoni suuruse üle, st alakaalumise üle. Kaebaja märgib ka ise, et salatit, sousti ja teisi roogasid valmistatakse Tallinna Vangla köögis eraldi ja tuuakse kinnipeetavate kambriteni samuti erinevates anumates ja alles toidu vahetul serveerimisel kinnipeetavatele pannakse kõik korraga ühte kaussi.

Selle tegevuse tulemusel küll toidu nn erinevad komponendid segunevad, ent sellega ei riku Tallinna Vangla ühtegi konkreetset toitlustamisega seotud normi. Kaebaja on seejuures ise märkinud, et enne kinnipeetavale serveerimist võetakse toit erinevatest anumatest ja need saavad ühte toidunõusse paigutamisel „seguneda“ vaid vahetult enne söömist. Toidu kalorsust ja toiteväärtust see ei saa kuidagi mõjutada, küll aga saab kaebaja sellel ajal soovi korral eraldada näiteks salati muust toidust, kui see on ilmtingimata temale vajalik.

Kaebusest ei saa järeldada, et vangla rikub enne toidu serveerimist mingisuguseid hügieeninõudeid ja kaebaja neile asjaoludele ka ei viita. Samuti ei väida kaebaja kaebuses, et vangla poolt antud kaussi ei mahuks ära normidele vastav kogus toitu. Salati segunemine muu toiduga võib küll teatud määral mõjutada ehk toidu maitseomadusi nii, et kaebajale see ei meeldi, ent tegemist ei ole juhtumiga, mil toidu hügieeninõuded või toidu kõlblikkuse nõuded inimesele oleksid rikutud. Toidu kõlblikkuse tagamine on võimalik ka siis, kui salat serveeritakse koos põhiroaga, st mil antav toiduportsjon ei ole serveeritud eraldi toidunõudes.

Kaebaja soovi korral süüa eraldi salatit ja põhirooga on võimalik, selleks saab kasutada olemasolevaid ja kambris lubatud toiduainete säilitamiseks ja hoidmiseks mõeldud plastist säilituskarpi. Isegi juhul, kui salati ümbertõstmisel säilitus-karpi on see ehk mingil moel kaebajale ebamugav, ei ole selline toiduportsjoni eraldamine võimatu. Seega ei ole põhjendatud kaebaja väide, et kui salat pannakse kausis muu toidu peale, siis ei jää kaebajale muud võimalust, kui kõigepealt süüa ära salat või et sellest oleks muutunud toit söömiskõlbmatuks.

Ühtlasi nähtub, et selliselt on võimalik eraldi süüa salatit ja muud põhirooga, teha seda erinevatel aegadel vastavalt kaebaja toiduvajadusele ja vastavalt saab neid ka eraldiseisvalt maitsestada. Plastsäilituskarpe võib kinnipeetaval kodukorra p 7.1.39 kohaselt olla kaks tükki, kogumahuga kuni üks liiter. Kinnipeetav saab ise otsustada, millisel otstarbel ta karpe kasutab – kas selleks, et seal midagi püsivalt hoida või siis vangla poolt jagatava toidu eraldamiseks ja maitsestamiseks vastavalt oma maitse-eelistustele. Kaebuse esitaja ei ole väitnud, et talle on plastkarbid keelatud.

19. Kaebaja väidab, et üks kruus ei ole talle elutegevuseks piisav. Kohus märgib seoses sellega, et kinnipeetavatele on teada vangla toidukordade ajad, mille vahele jäävad viie kuni kuuetunnised ajavahemikud, mis on piisavad, et selle aja jooksul ära tarvitada eelmise toidukorra kõrvale pakutud jook ning ka toidukordade vahel isevalmistatud jook. Kui kaebaja soovib kindlasti võtta vangla poolt pakutavat jooki, siis tuleb kaebajal vältida kruusi täitmist vahetult enne järgmist toidukorda või siis kruusis olevast joogist vabaneda. Samas, kui soetatakse vangla poest näiteks jook, mis asub juba mingis pakis või pudelis, siis saab jooki hoida täiendavalt ka selles pakendis, millega seda osteti või valada tarvitamisel allesjäänud jook sinna tagasi. Kui kaebaja täidab oma kruusi selliselt, et ta ei saa vangla pakutavat jooki võtta, ei saa vanglat süüdistada sotsiaalministri 31.01.2002 määruse number 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ nõuete rikkumises, kuna vastavalt normidele on toidujagamisel portsjon tagatud. Reeglina ei tohiks kaebajal iga toidukorra järgselt tekkida liigset varu või ülejääke, kuna toidunormide kohasel toitlustamisel ei peaks portsjonid olema sedavõrd suured, et täiskasvanud meesterahvas ei suudaks ettenähtud jooki ära tarvitada. Kuna kaebaja saab ilmselt jooki valmistada ka ise vangla poest ostetud ainete baasil, siis saab kaebaja arvestust pidada, et ta ei valmista endale liigselt jooki või kui ta soovib tarvitada sellist jooki, mis on juba valmis ja asub vangla poest soetatud pudelis, saab seda jooki hoida ka pudelis. Igal juhul tuleb kaebajal arvestada, et kui ta enda tegevusega loob kasvõi päeva kestel liigsed kogused toitu või jooki, siis võib ta selliselt ise tahtmatult tekitada olukorra, mil toidu/joogi säilivuse nõuded jäävad täitmata.

20. Kohtu hinnangul piisab eelnevast tulenevalt kinnipeetavale normaalseks elutegevuseks Tallinna Vangla poolt eraldatavatest toidunõudest (üks kauss, kruus ja lusikas). Kinnipeetavad peavad arvestama sellega, et neil tuleb taluda teatud piiranguid või ebamugavusi, mis tulenevad vangistuse olemusest. Konkreetsed abinõud ja piirangud on kohtu arvates sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene.

Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt eesmärgi tähtsust. Kehtestatud abinõu on vangla seatud eesmärkide saavutamiseks sobiv, kuivõrd kokkuvõttes võimaldab asjade otstarbeka koguse kambrisse ning samal ajal tagab kinnipeetava vajaliku toitlustamise, lõppkokkuvõttes seondub kambrisse lubatavate asjade hulk ka võimaliku julgeolekuohuga. Eelnevast nähtub, et igasugune täiendav kogus asju kambris nõuab vanglalt senisest suuremate ressursside panustamist kambrite sisustamisel ja asjade läbiotsimisel.

Vanglad on erinevad ja sellele on viidanud ka kaebaja, samas nähtub, et Tallinna Vanglas asjade hoidmise tingimused on üldteadaolevalt ka piiratumad, kui kaasaegsetes vanglates. Rakendatud piirangute vajalikkuse hindamisel saab ja tuleb arvesse võtta riigi või ka vangla eeldatavaid kulutusi võimalike alternatiivsete meetmete rakendamiseks. Antud juhul alternatiivseid sama efektiivsusega lahendusi ei leidu ja kohtu arvates on ettenähtud abinõu mõõdukas, sest kinnipeetava põhiõigustesse ei sekkuta suuremas ulatuses ega suurema intensiivsusega, kui seda õigustab taotletav eesmärk ja selle tähtsus Tallinna vanglas.

Mida enam asju on kinnipeetavatel kambris, seda raskem on ka keelatud esemete ja ainete leviku tõkestamine ja asjade kontrollimine vanglas (julgeoleku tagamise küsimus). Kodukorra p 3.6 ei tekita kinnipeetavale rohkem kannatusi või ebameeldivusi, kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Kaebajal on võimalik olemasolevaid nõusid kasutada selliselt, et ta saaks kätte kogu talle määratud toidunormi ning toidu maitsestamiseks kaebajale meelepärasel viisil ei ole objektiivseid takistusi. Asjaolu, et teistes vanglates (Tartu Vangla, Viru Vangla) väljastatakse kinnipeetavatele rohkem nõusid, kui Tallinna Vanglas, ei anna kaebajale õigust sedasama nõuda Tallinna Vanglas.

Vanglal on kohustus tagada kinnipeetavatele eluks hädavajalik. Antud juhul on tagatud ettenähtud normikohane toitlustamine ja ka vajalikud toidunõud, et pakutav toit vastu võtta. Kinnipeetav ei saa eeldada, et vangla, kus ta viibib, tagaks talle samasugused tingimused ja mugavused kui on teistes vanglates. Tallinna Vangla üldteadaolevalt ei ole kaasaegne uut tüüpi vangla, seega ei saaks teda võrrelda nt Tartu vanglaga ja seal olemasolevate võimalustega, kuivõrd kinnipidamise tingimuste tagamine ja loomine sõltub igas vanglas olemasolevatest võimalustest.

Tallinna Vanglas seetõttu ei ole üldteadaolevalt sageli ka piisavalt ruumi, et tagada piisav liikumisruum ning seejuures hoida kambrites kõiki asju, selleks ongi vanglas välja töötatud eeskirjad, mis tagavad, et kambris asuks vaid hädavajalik. Antud juhul nähtub, et reguleeritud on ka toidunõude arvukuse küsimus ja seda lähtuvalt Tallinna vanglas valitsevatest ja võimalikest tingimustest, sj on ka leevendavad meetmed selles mõttes, et kasutada saab vajadusel ka toidu hoidmise ja säilituskarpe. Kaebaja nõuab, et vangla väljastaks talle ühe kausi ja kruusi lisaks vangla poolt juba väljastatud nõudele, mitte näiteks seda, et vangla tagastaks talle äravõetud nõud (kui kaebajalt võeti ära enne uue kodukorra jõustumist isiklikke nõusid) või et vangla võimaldaks soetada täiendavaid toidunõusid kas siis vangla kaupluse vahendusel või muul moel, st käesoleval juhul ei puuduta vaidlus varasemalt lubatud esemete keelamist (sh kodukorra p 7.1.49).

Kuna kohus on seisukohal, et kodukorra p-s 3.6 nimetatud toidunõude arv või komplektsus on piisavad ning vastav säte on kohtu hinnangul ka õiguspärane, siis ei ole alust kodukorra p

3.6 (osaliselt) tühistada. Sellest tulenevalt jääb rahuldamata ka kaebaja kohustamisnõue – vanglale ei tulene ühestki õigusaktist ega ka kodukorrast kohustust väljastada kaebajale rohkem nõusid kui kaebaja kasutuses juba on.

21. Vastustaja on lisaks selgitanud kaebajale õigesti, et vangla on kaalunud asjaolusid, kui muutis kodukorda ja tema tegevus nii kodukorra kui ka toitlustamise küsimuses vastab õigusnormidele. Kodukorra p 3.6 kohaselt on vangla kohustatud tagama kinnipeetavale magamistarbed, rätiku(d) ja toidunõud selleks, et kinnipeetavale oleksid tagatud inimväärsed elamistingimused, Kodukorra p-s 3.6 sätestatud koguses toidunõude väljastamisega nimetatu ka tagatakse. Kodukord kehtestatakse VangS § 105 lg 3 alusel ning selles reguleeritakse täpsustavalt VangSs, VSkE-s ja teistes õigusaktides sätestatud ning vangistusega seotud otsuste täideviimise üldist korda ja korraldust Tallinna Vanglas.

Asjaolu, et muudes vanglates võib olla teistsugune Kodukord, ei vii järelduseni, et Tallinna Vangla oleks Kodukorra jätnud küsimuse reguleerimata või reguleerinud selle kuidagi õigusvastaselt. Lisaks märgib kohus, et vangla kodukorra sisseseadmisel (vt kodukorra seletuskiri) on arvestatud muuhulgas eesmärgiga vähendada asjade arvu kambrites, selleks on arvesse võetud ja pikaajaliselt praktikas ilmnenud asjaolud, millega vanglal tuleb arvestada, et tagada vanglas eelkõige õigusrahu ja kinnipeetavate endi julgeolek. Nii näiteks on tarbetu koguda kambrisse neid asju, mille funktsionaalsus dubleerib olemasolevat; kuhjunud asjad vähendavad kambri pinna kasutamise võimalusi, raskendavad kambri puhastamist, kiiret visuaalset kambri kontrolli jne, jne.

Teatud kiiresti riknevaid toiduaineid ei olegi võimalik kambris hoida, see seab ohtu vanglas isikute tervise julgeoleku, st ei ole võimalik täita hügieeninõudeid. VangS lähtub põhimõttest, et kinnipeetav võib vanglas omada asju, mille omamine ei ole vastavalt VangS § 15 lg 2 keelatud, kuid samas lähtub asjade lubamine ka asjakohaselt kaalutlustest, kas ja kuipalju asju on otstarbekas kambrisse lubada. Kinnipeetaval on võimalik osta vanglateenistuse vahendusel kauplusest kaupu, sj ka toiduaineid, sellisel juhul on tagatud, et kinnipeetavateni ei satu kõnealuses punktis nimetatud esemetega keelatud aineid või esemeid.

Seejuures on vangla poest kaupa ostes tagatud, et kaup jõuab kinnipeetavani söömiskõlblikuna. Vangla toitlustab kinnipeetavaid kolm korda päevas ning kaebajal on võimalik lisatoitu soetada ka vangla poest. Kaebajal peab ise hoolitsema, et ta ei jätaks toitu liigselt pikaks ajaks seisma, st et see ei rikneks ja oleks söögikõlbulik. Seega ei ole kaebusest nähtav, et need abinõud ei oleks vajalikud ning regulatsioon oleks kuidagi puudulik. Kohus juba märkis, et erinevates vanglates on asjaolude kaalumisel võimalik seadusest tulenevalt sisse seada ka mõnevõrra teistsugused eeskirjad.

Kinnipeetavatel on võimalik hoida asju vanglat vähem ohustaval viisil kambris selleks ette nähtud kohas, s.o kapis, nagis või kilekottides. Tallinna Vangla hooned on nii ehituslikult kui ka moraalselt vananenud, mille laiendamisele kulutuste tegemine ei oleks enam majanduslikult mõistlik, samas on teada, et kuna rajatakse kaasaegset uut hoonet, siis olukorra muutudes võib ka toidunõude arvu puudutav regulatsioon tulevikus muutuda. Kuna objektiivsetest asjaoludest tulenevalt on kambrites põrandapinda napilt, siis esineb juba sellest tulenevalt erinevus teiste vanglatega.

Kui põrandapinda kinnipeetava kohta napib, siis ei ole kuidagi mõistlik kuhjata kambritesse asjade hoidmiseks veel täiendavaid kappe, riiuleid jms, et tagada asjade nõuetekohane hoidmine. Kuna toit säilib kõige paremini spetsiaalsetes plastist toidukarpides, siis on lubatud selliste karpide kasutamine, sj koguses maksimaalselt kaks karpi, mille kogumaht ei ületa ühte liitrit. See on samal ajal leevendav meede ning kambris ei ole vaja hoida kontrollimatul hulgal asju, kuivõrd need raskendavad juba eelnevalt märgitult ka läbiotsimist.

22. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb täies ulatuses rahuldamata, kannab menetluskulud kaebaja. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Kalmiste Kohtunik