4-13-1960/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

4-13-1960

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.03.2014.a. Tartu Kohtumaja, Tartu, Kalevi 1

Kohtunik

Madis Kägu

Väärteoasja number

4-13-1960 (2602,13,000906)

Väärteoasi

G.U kaebus Politseija Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri

liiklusjärelvalvetalituse

menetlusteenistuse

19.03.2013.a. otsusele nr 2602.13.000906

Kaebuse esitaja G.U (ik XXX, eluk. XXXX

Kohtuistungil osales

Kohtuvälise menetleja esindaja Vallo Tõnuvere Lõuna

Prefektuurist

RESOLUTSIOON

Juhindudes V™S § 132 p 2, § 135 lg 2, kohus

otsustas: tühistada osaliselt Lõuna Prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse 13.02.2013.a. otsus väärteoasjas 2602.13.000906 G.U karistamise kohta Teeseadus § 40

1 lg1, LS § 214 järgi KarS § 63 lg1

alusel rahatrahviga 83 trahviühikut, s.o. 332.- eurot.

Mõista G.U-le karistuseks Teeseadus § 40

1 lg1, LS § 214 järgi rahatrahv 50 trahviühikut, s.o. 200.- eurot.

Edasikaebamise kord

Edasikaebus EV Riigikohtule kassatsiooni korras Tartu Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates otsuse teatavaks saamisest. Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsiooniteate saamisel on otsuse täistekst kättesaadav alates 04.04.2014.a.

Asjaolud

G.U

karistati

Lõuna

prefektuuri

korrakaitsebüroo

liiklusjärelvalvetalituse

menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Vallo Tõnuvere 19.03.2013. a otsusega väärteoasjas nr 2602,13,000906 Teeseaduse § 401 lg 1 ja Liiklusseaduse § 214 järgi kvalifitseeritud väärtegude eest KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 83 trahviühiku ulatuses, s.o

332 eurot.

Otsuse kohaselt teostas G.U Teeseadusega kehtestatud eriloata erakorralist vedu, juhtides mootorsõidukit, mille massid ja teljekoormused ületavad registreerimisel määratud ning MKM poolt kehtestatud väärtusi. Mootorsõiduki II-telje tegelik teljekoormus oli 11,234 t. Lubatud suurim registriteljekoormus 9,5 t. Mootorsõiduki III-telje tegelik teljekoormus oli 11,506 t. Lubatud suurim registriteljekoormus 9,5 t. Mootorsõiduki tegelik mass oli 29,703 t. Lubatud suurim registrimass 26 t. Juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Ajavahemikul 21.01.2013 kell 00:00 kuni 29.01.2013 kell 24:00; 01.02.2013 kell 00:00 kuni 06.02.2013 kell 07:30; 09.02.2013 kell 00:00 kuni 11.02.2013 kell 07:45; 14.02.2013 kell 00:00 kuni 18.02.2013 kell 09:30 ei kasutanud sõidumeerikut ja ajal, mil ei viibinud sõidukis, ei salvestanud käsikirjaliselt või automaatse registreerimise teel kogu muu tööja puhkeaja kestust. G.U esitas 05.04.2013. a kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Tartu Maakohtusse, taotledes kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteosündmuste puudumise tõttu. Kaebuse esitaja leiab, et nimetatud lubatud registrimasside kehtestamisel on kaks üldisemat eesmärki: liiklusohutus ja teede seisundi tagamine. Antud veoki tehase poolt lubatud suurim registrimass on 34 tonni ehk nimetatud kaaluga on mootorsõiduki käitamine ohutu. Teine kaalu kehtestamise eesmärk lähtub teede kandevõimest. Euroopa direktiivi 97/27/EÜ kohaselt on liikmesriigil õigus muuhulgas (IV lisa) suurendada ülestõstetavate telgedega mootorsõiduki lubatud teljekoormust 30% libedal pinnasel paigaltvõtu hõlbustamiseks. Veelgi enam, direktiivi 96/53/EÜ artikkel 4 p. 2 ap. sätestab, et liikmesriik võib lubada direktiivis märgitud massile vastavate sõidukite kasutamist siseriikliku kaubaveo eesmärgil. Kaebuse esitaja rõhutab, et tegi vedu ajal, millal tee oli sügavalt (umbes 1 m) külmunud. Selles veendus ta objektil laadimiselpüsivate külmade periood Tartus oli kestnud alates 05.

jaanuarist

2013

(18.-19.

jaanuar

olid

olnud

kuni

20-kraadised

külmad

http://meteo.physic.ut.ee/ kohaselt). Olukorras, kus maapind on talviste külmade tõttu sügavale külmunud, ei riku tootja poolt lubatud täismassiga teel sõitmine tee kandevõimet ega kahjusta muul viisil tee säilimist. Isegi juhul, kui massipiirang oleks põhiseaduspärane, ei ole G.U kaebuse kohaselt rikkumises süüdi. G.U ei laadinud koormat sõidukile, samuti puudusid laadimiskohas ja ka autol kaalud. Seetõttu ei teadnud ega pidanudki G.U teadma, milline on laaditud materjali erikaal, kogus ja seeläbi ka auto täismass. Kaebuse kohaselt ei ole keskmisel inimesel võimalik avastada 14%-list viga väidetavalt tonnides mõõdetava massi ja tegeliku massi vahel.

Sellel põhjusel puudub ka G.U süü väidetavas rikkumises. G.U ei ole kaebuse kohaselt pannud toime liiklusseaduse § 214 sätestatud rikkumist. LS § 214 näeb ette vastutuse “Mootorsõidukile paigaldatud sõidumeeriku ettenähtud juhtudel kasutamata jätmise või sõidumeeriku või selle plommi tahtliku rikkumise eest”. G.U kasutab vastavalt seadusele vedudel alati sõidumeerikut ja oma isiklikke salvestuslehti ning sõidumeerikus olnud salvestuslehe esitas ta ka kontrolliks. Käesoleval juhul ei ole kohtuväline menetleja nimetanud mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et ajavahemikel 21.01.2013 kell 00:00 kuni 29.01.2013 kell 24:00; 01.02.2013 kell 00:00 kuni 06.02.2013 kell 07:30; 09.02.2013 kell 00:00 kuni 11.02.2013 kell 07:45; 14.02.2013 kell 00:00 kuni 18.02.2013 kell 09:30 oleks G.U teostanud vedusid sõidukiga, millel oleks sõidumeeriku kasutamine olnud kohustuslik.

Asjaolu, et G.U ei olnud kontrollimise hetkel esitada muuhulgas käsikirjalikult koostatud puhkeaja pabereid, ei ole karistatav osundatud sätte alusel. Selle asjaolu tõttu ei saa ka süütuse presumptsiooni printsiipi eirata: oletada G.U rikkumist kui ka panna talle väärteomenetluses oma süütuse tõendamise kohustust. Seetõttu leiab G.U, et teda on karistatud teo eest, mis ei ole seaduse kohaselt karistatav. Tartu Maakohus jättis 11.10.2013. a määrusega G.U kaebuse käiguta, kuna ei olnud täidetud V™S § 115 lg 3 p 1 sätestatud nõue. 30.10.2013. a saabus Tartu Maakohtusse väärteotoimik koos kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga.

Kirjaliku seisukoha kohaselt ei nõustu kohtuväline menetleja kaebuse rahuldamisega, vaid taotleb jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohtuväline menetleja on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses ja ei soovi istungist osa võtta. Lõuna prefektuuri kirjaliku seisukoha kohaselt on G.U pannud toime temale süüksarvatud väärteod ja protokoll on õigesti koostatud.

Majandus-

ja

kommunikatsiooniministri määrus nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ on kehtestatud liiklusseaduse alusel. MKM määruse nr 42 lisa 1 grupp 11 sõiduki mõõtmed ja massid järgi veosega või veoseta M2, M3, N ja O kategooria sõiduki ning nendest koostatud autorongi suurimad lubatud mõõtmed ja massid peavad vastama direktiivide 96/53/EÜ ja 97/27/EÜ nõuetele. MKM määrus nr 42 grupp 11 kood 1109 „autorongi lubatud suurim tegelik mass“- nõuded järgi; ühelgi juhul ei ole lubatud ületada veduki valmistaja poolt ette nähtud autorongi suurimat massi või veduki registrimassi ja haagise registrimassi või registrikoormuse summat.

Kood 1111 „mootorsõiduki lubatud suurim registrimass“- nõuete järgi; mootorsõiduki lubatud suurim registrimass ei tohi olla suurem kui valmistaja poolt ette nähtud täismass ja ei tohi ületada 3-teljelisel mootorsõidukil, kui veoteljel on paarisrattad ja kasutatakse õhkvedrustust või sellega võrdsustatud vedrustust või mõlemal veoteljel on paarisrattad ja ühegi telje registriteljekoormus ei ületa 9,5 t- 26 t. Mõlemad koodid ütlevad selgeltvalmistaja poolt ette nähtud. Euroopa direktiivi 97/27/EÜ kohaselt on liikmesriigil õigus muuhulgas /IV lisa) suurendada ülestõstetavate telgedega mootorsõiduki lubatud teljekoormust 30% libedal pinnasel paigaltvõtu hõlbustamiseks.

Kaebuses on võetud ainult üks lause ja ülejäänud tähtsust omavad asjaolud välja jäetud. Direktiivi 97/27/EÜ lisa IV punkt 3.2. järgi, kui sõidukile on paigaldatud üks või mitu ülestõstetavat telge, siis tuleb kontrollida, et mistahes olukorras, välja arvatud punktis 3.5 märgitud juhtudel, ei oleks ületatud teljele või mitmiktelgedele mõjuvat registreerimisel/kasutuselevõtmisel lubatud suurimat massi. Sellepärast peab ülestõstetav või koormatav telg automaatselt maapinnale langema või tuleb koormus teljele kanda, kui mitmiktelgedele lähim telg lähimad teljed) või mootorsõiduki esitelg on koormatud registreerimisel/kasutuselevõtmisel lubatud suurimat(e) massi(de)ni.

Lisa IV punkt 3.5. „nõuded mootorsõiduki paigaltvõtuks libedal pinnasel“ järgierandina punkti 3.2. sätetest ja mootorsõiduki või autorongi paigaltvõtu hõlbustamiseks libedal pinnasel ning rehvide haardumise parandamiseks sellistel pindadel võib teljetõstemehhanismide abil mootorsõiduki või poolhaagise ülestõstetavaid või koormatavaid telgesid kasutada ka mootorsõiduki veotelje massi suurendamiseks, kui täidetud on järgmised tingimused: mass, mis vastav sõiduki kõikidele telgedele langevale koormusele, võib ületada suurimat liikmesriigi asutuste poolt kehtestatud teljekoormust kuni 30% võrra, kui sellega ei ületata tootja poolt selleks sihtotstarbeks ettenähtud teljekoormust; allesjäänud esiteljekoormus peab jääma nullist suuremaks (st suure tagaüleulatusega tagumise koormatava telje korral ei tohi sõiduki esiots maapinnalt üles kerkida);

ülestõstetavat või koormatavat telge tuleb juhtida ainult spetsiaalse juhtimissüsteemi abil; kui mootorsõiduk on hakanud liikuma ja enne, kui kiirus tõuseb üle 30 km/h, peab telje automaatselt maapinnale laskma või koormuse telgede vahel ümber jaotama. Direktiivi 96/53/EÜ artikkel 4 p 2 ap. a, mis sätestab, et liikmesriik võib lubada direktiivis märgitud massile vastavate sõidukite kasutamist siseriikliku kaubaveo eesmärgil. Selline lause on küll direktiivis olemas, kuid taas on jäetud välja oluline osa, mida see sätestab. Direktiivi 96/53/EÜ artikkel 4 p 2 a) järgi I lisa punktis 2 ja selle punkti alapunktides on välja toodud sõiduki lubatud täismass (tonnides), seega sama, mis on toodud välja MKM määruses nr 42grupis 11.

Liiklusseadus § 131 lg 1 järgi mootorsõidukijuht sõiduja puhkeaja arvestus toimub nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta lisa I kohase mehaanilise sõidumeeriku salvestuslehtede või lisa IB kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku mällu salvestatud andmete järgi. G.U sõidukis kasutusel olnud sõidumeerik on mehaaniline sõidumeerik, milles kasutatakse salvestuslehti. Sõidumeerik on ette nähtud salvestama mootorsõidukijuhi sõiduja puhkeaega. EMÜ nõukogu määruse nr 3821/85 artikkel 15 lg 2 järgi peab juht kasutama salvestuslehte iga päev, mil ta sõidukit juhib, ning alates hetkest, kui ta sõiduki üle võtab.

Salvestuslehte ei võeta välja enne ühe päeva tööaja lõppu, kui selle väljavõtmine ei ole muul viisil lubatud. Ühtki salvestuslehte ei tohi kasutada pikema aja jooksul kui see, milleks see oli ette nähtud. Väärteomaterjalide juures olevatelt salvestuslehtede koopiatelt on näha, et G.U on hoidnud salvestuslehti sõidumeerikus kauem, kui üks ööpäev. EMÜ nõukogu määruse 3821/85 artikkel 15 järgi, kui juht ei viibi sõidukis ja ei saa sõidukisse paigaldatud seadet kasutada, kannab ta salvestuslehele käsitsi, automaatse registreerimise või muude vahendite abil loetavalt ja salvestuslehte määrimata määruse lõike 3 punktide b,c ja d järgi järgmised andmed: muud tööd, valmisoleku aeg ja töö vaheajad, igapäevane puhkeaeg.

Antud andmeid on võimalik kanda salvestuslehe tagaküljele (nähtav ka väärteomaterjalide juures olevatel salvestuslehtede koopiatel). EMÜ nõukogu määruse 3821/85 artikkel 15 lõike 7 järgi peab juht suutma kontrollametnikule selle nõudmisel igal ajal esitada jooksva nädala salvestuslehed ja juhi poolt eelnenud 15 päeval (01.01.2008. aastast 28 päeva) kasutatud salvestuslehed; peab suutma igal ajal esitada kõik jooksva nädala ja eelnenud 15 päeva (01.01.2008. aastast 28 päeva) jooksul koostatud käsikirjalised kandes ja väljatrükid, mis on ette nähtud käesoleva määruse ja määrusega EÜ nr 561/2006.

Eeltoodu alusel on kohtuväline menetleja seisukohal, et G.U on jätnud sõidumeeriku ettenähtud juhtudel kasutamata. Samuti on kohtuväline menetleja seisukohal, et G.U suhtes kohaldatud karistus on põhjendatud. 05.02.2014. a saabus Tartu Maakohtusse G.U täiendav seisukoht, milles G.U jäi kõigi kaebuses esitatud seisukohtade juurde. Lisaks soovib G.U esitatud kirjalikku kaebust täiendada selles osas, et regulatsioon, mis ei luba külmunud teepinnaga ületada mõõdukalt kehtestatud sõiduki massi piirmäärasid, on ebaproportsionaalne ja põhjendamatu.

Selline regulatsioon tuleb tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks. G.U sõitis 18.02.2013. a Ringtee tn. –l, kus oli tegemist objektisisese veoga külmunud teel, mis kuulus täielikule rekonstrueerimisele (üleskaevamisele ) ja mida tänaseks ei eksisteeri. Mingit ohtu tee kandevõimele ja sellest tulenevale liiklusohutusele G.U väidetav rikkumine seega ei kujutanud. G.U ei teadnud ega pidanudki teadma, et auto mass on lubatust 14% suurem. Tema ei teosta materjali laadimist ega oma mingeid eriteadmisi pealelaaditud materjali erikaalust. Mingit märki, et tema auto kaalub natuke rohkem kui tavaliselt, ei olnud.

Ka juhul, kui tema rikkumine oleks karistatav, puudub tal süü rikkumisestema tegevuses puudub tahtlus kui ka ettevaatamatus. G.U karistati väärteootsusega selle eest, et tema olevat väärteo otsuses nimetatud kuupäevadel väidetavalt juhtinud veoautot ja ei kasutanud sõidumeerikut. G.U peeti kinni 18.02.2013. a kell 13:45. Väärteomenetluses on tuvastatud üksnes see, et ta ei esitanud varasemaid sõidumeeriku kettaid. Seega põhineb väärteomenetluses selle rikkumise eest karistamine üksnes väärteomenetleja meelevaldsele oletusele. Süüteomenetluses ei pea keegi tõendama oma süütust kui ka mitte keegi ei saa eeldada isiku süüd rikkumises.

Kuivõrd puuduvad tõendid, et G.U oleks ajavahemikel 21.01.2013 kell 00:00 kuni 29.01.2013 kell 24:00; 01.02.2013 kell 00:00 kuni 06.02.2013 kell 07:30; 09.02.2013 kell 00:00 kuni 11.02.2013 kell 07:45; 14.02.2013 kell 00:00 kuni 18.02.2013 kell 09:30 juhtinud mootorsõidukit, siis on meelevaldne väita, et ta nimetatud perioodil oleks jätnud kasutamata kohustusliku sõidumeeriku. G.U teole puudub liiklusseaduses vastav väärteokoosseis, mistõttu mingi analoogia alusel on tema karistamine lubamatu KarS § 2 lg 4 kohaselt. Kohtuistungil jäi G.U esitatud kaebuse juurde.

Kohtuväline menetleja taotles väärteootsuse muutmata jätmist.

Kohtu seisukoht

V™S § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Antud juhul ei esine V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid.

1. G.U väärtegu TeeS § 40

1 lg 1 järgi

Esiteks hindab kohus seda, kas G.U pani toime talle süüks arvatava TeeS § 40

1 lg 1

järgi kvalifitseeritava väärteo.

TeeS 401

lg 1 näeb ette vastutuse normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest, samuti liiklemise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel. TeeS § 35 lg 1 kohaselt on erakorralised vedu ja sõit, mil suuremõõtmelise või raskekaalulise veose või veoseta sõiduki kas või üks suurim mõõde, mass või teljekoormus ületab käesoleva seaduse § 33 lõike 4 alusel kehtestatud suuruse. TeeS § 35 lg 2 sätestab, et avalikult kasutataval teel on erakorraline vedu ja sõit lubatud eriloaga ja eritasu eest ning üksnes loal märgitud marsruudil ja tingimustel. Tee omanikule erakorralise veo või sõiduga tekitatud kulutuste hüvitamise ja eritasu määrad ning erilubade väljaandmise korra kehtestab majandusja kommunikatsiooniminister. LS § 80 lg 1 sätestab, et sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi ja mis tahes telje koormuse registriteljekoormust.

LS § 80 lg 2 sätestab, et kui veosega või veoseta sõiduki mis tahes mõõde, mass või teljekoormus ületab kehtestatud suuruse, võib sõidukit liikluses kasutada TeeS 35 kehtestatud korras. LS § 80 lg 3 sätestab, et sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad lubatud mõõtmed veosega ja veoseta, sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad lubatud massid ning teljekoormused kehtestab majandusja kommunikatsiooniminister määrusega. Samuti sätestab TeeS § 33 lg 4, et nii koormaga kui ka koormata liikleva sõiduki suurimad lubatud mõõtmed ning massi ja teljekoormused kehtestab majandusja kommunikatsiooniminister.

Majandusja kommunikatsiooniministri 13.06.2011. a määruse nr 42 lisa 1 grupp 11 sätestab sõiduki mõõtmed ja massid. Seda, et G.U poolt juhitud Volvo FM12 mass oli üle lubatud piiri, tõendab massimõõteseadme kasutamise protokoll (lk 23), mis on koostatud 18.02.2013. a kell 14.10, kust nähtub, et G.U poolt juhitud mootorsõidukit on kaalutud 18.02.2013. a kell 13.45 ning kaalumiseks kasutati kuute mitteautomaatkaalu EVOCAR 2000. Protokolli on kantud ka veduki teljekoormused ja G.U on kinnitanud omakäeliselt sõiduki kontrollimise ja kaalumise juures viibimist, märkides selgituste ja märkuste lahtrisse järgmist:

„Pole pretensioone“. Protokolli on allkirjastanud nii mõõtja kui ka protokollija. Massimõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt oli veoki I telje lubatud teljekoormus 9000 kg, tegelik aga 6963 kg; II telje lubatud teljekoormus 9500 kg, tegelik 11 234 kg; II telje lubatud teljekoormus oli 9500 kg, kuid tegelik 11 506 kg. Lubatud kogukoormus on mõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt 26 000 kg, kuid tegelik kogukoormus oli 29 0703 kg. Ka kohtuistungil G.U poolt antud ütlustega (lk 62-63) on tõendamist leidnud, et G.U poolt juhitud sõiduki mass oli üle lubatud piiri.

Nii on G.U andnud istungil ütlusi, et ta juhtis 18.02.2013. a Ringtee tänaval Volvo kallurit. Kallurile laaditi pinnas peale ja G.U pidi selle viima Tartu vangla kõrvale. G.U tunnistab, et ülekoormus oli, samas selgitas, et kaalu ei olnud ei kopal ega ka autol, koormat on silmaga raske hinnata. Teab, et teeseaduse järgi on talvel vaja ülekaalulise veoki jaoks eriluba, kuid sellist luba G.U ei olnud. Majandusja kommunikatsiooniministri 12. detsembri 2006. a määruse nr 104 „Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad“ lisa 2 p 1.13 kohaselt on mitteautomaatkaalude, mida kasutatakse õigusakti täitmisel järelvalvel otseselt kontrollmõõtevahendina, sealhulgas sõidukite vahetuks kaalumiseks ja sõidukite rattaja teljekoormuse mõõtmiseks ning selle alusel sõiduki kogumassi määramiseks, taatluskehtivusaeg 1 aasta.

Kaalude sertifikaatidest nähtub (lk 42-47), et kaalud EVOCAR 2000 nr 201878, 201879, 201880, 201884, 201885 ja 201886, mida on massimõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt G.U juhitud sõiduki kaalumiseks kasutatud, on taadeldud 24.04.2012. a. Seega olid kaalud rikkumise fikseerimise hetkel kehtiva taatlustunnistusega. Sõiduki koormuse mõõtmiseks kasutatava mõõtemetoodika sätestab, et sõiduki või autorongi ratta-, teljevõi kogukoormuse saamiseks kaalutakse sõidukit piki või põikisuunas selliselt, et kaalud on korraga kõikide rataste all; telgede kaupa, kasutades kaaludeta rataste all kaalude paksusi tasandusmatte; telgede kaupa, tasandusmatte kasutamata; külgepidi, kasutades kaaludeta rataste all kaaludele vastava paksusega tasandusmatte; külgepidi, tasandusmatte kasutamata; sõidukit ja haakes poolhagist eraldi.

Mõõteseaduse (edaspidi MõõteS) § 5 lg 2 p 2 sätestab, et mõõtetulemuste jälgitavus peab olema tõendatud, kui mõõtmine toimub riikliku järelevalve käigus ja kui mõõtetulemuse alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. MõõteS § 5 lg 1 sätestab, et mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat.

Massimõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt toimus mõõtmine asulasisesel kattega teel, teekate oli märg ja sadas lund, mis tähendab, et mõõtmine viidi läbi vastavalt EVOCAR-2000 kaalude kasutusjuhendile (lk 48-54), mille kohaselt tuleb kolme teljega sõiduki kaalumiseks kasutada 6 kaalu ja kaaluda tuleb piisavalt kõval pinnal, mis on kivist, karedast kruusast ja muust prahist (kasutusjuhendi kirjapilt muutmata). Ka puudub antud väärteoasjas vaidlus selles, et G.U poolt juhitud sõiduki kaalumise on viinud läbi pädev mõõtja.

Seega on mõõtetulemus olnud jälgitav, sest on olnud täidetud MõõteS § 5 lg-s

1 sätestatud nõuded

Eeltoodu alusel, tuginedes massimõõteseadme kasutamise protokollile ja menetlusaluse isiku enda ütlustele, on kohus seisukohal, et G.U on pannud toime talle süüksarvatud rikkumise, mis on kvalifitseeritud TeeS 401 lg 1 järgi.

2. G.U väärtegu LS § 214 järgi

G.U on 19.03.2013. a otsusega karistatud selle eest, et tema juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Ajavahemikul 21.01.2013 kell 00:00 kuni 29.01.2013 kell 24:00; 01.02.2013 kell 00:00 kuni 06.02.2013 kell 07:30; 09.02.2013 kell 00:00 kuni 11.02.2013 kell 07:45; 14.02.2013 kell 00:00 kuni 18.02.2013 kell 09:30 ei kasutanud sõidumeerikut ja ajal, mil ei viibinud sõidukis, ei salvestanud käsikirjalikult või automaatse registreerimise teel kogu muu tööja puhkeaja kestust. LS § 131 lg 1 sätestab, et mootorsõidukijuhi sõiduja puhkeaja arvestus toimub nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta lisa I kohase mehaanilise sõidumeeriku salvestuslehtede või lisa IB kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku (edaspidi ) mällu salvestatud andmete järgi digitaalne sõidumeerik LS 131 lg 3 näeb aga ette, et kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõiduja puhkeaja andmed salvestama sõidumeerikuga nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 artikli 15 kohaselt. Nõukogu (EMÜ) määruse nr 3821/85, 20.12.1985. a, autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, artikkel 15 sätestab, et juht kasutab salvestuslehte iga päev, mil ta sõidukit juhib, ning alates hetkest, kui ta sõiduki üle võtab. Salvestuslehte ei võeta välja enne ühe päeva tööaja lõppu, kui selle väljavõtmine ei ole muul viisil lubatud. Ühtki salvestuslehte ei tohi kasutada pikema aja jooksul, kui see, milleks see oli ette nähtud. Kui juht ei viibi sõidukis ja ei saa seetõttu sõidukisse paigaldatud seadet kasutada, kantakse lõike 3 teise taande punktides b, c ja d osundatud ajavahemikud salvestuslehele käsitsi, automaatse registreerimise või muude vahendite abil. Lisaks sätestab nõukogude määruse artikkel 15, et juht on kohustatud tagama salvestuslehel registreeritud aja vastavuse sõiduki registreerimisriigi ametlikule ajale, kasutama lüliteid, mis võimaldavad registreerida eraldi ja eristatavalt järgmised ajavahemikud: juhtimisaeg, muud tööd, valmisolekuaeg, töö vaheajad ja igapäevase puhkeaja. Juht kannab oma salvestuslahele järgmised andmed:

-

Salvestuslehe kasutamist alustades oma perekonnaja eesnime;

-

Salvestuslehe kasutamise alguse ja lõpu kuupäeva ja koha;

-

Iga sõiduki registreerimisnumbri, millele ta on määratud tööle, nii salvestuslehele kantud esimese reisi alguses ja ka salvestuslehe kasutamise ajal, kui tuleb sõidukit vahetada;

-

Läbimõõdiku näit: salvestuslehele kantud esimese reisi alguses, salvestuslehele kantud viimase reisi lõpus, tööpäeva jooksul sõiduki vahetamise korral (sõiduki näit, millele ta oli määratud, ja sõiduki näit, millele ta määratakse;

-

Sõiduki mis tahes vahetamise aeg. Artikli 5 lõige 7 sätestab aga, et kui juht juhib sõidukit, mis on varustatud sõidumeerikuga, peab ta suutma kontrolliametnikule selle nõudmisel igal ajal esitada:

a) jooksva nädala salvestuslehed ja juhi poolt eelnenud 15 päeval kasutatud salvestuslehed;

b) juhikaardi selle olemasolul;

c) kõik jooksva nädala ja eelnenud 15 päeva jooksul koostatud käsikirjalised kanded ja väljatrükid, mis on ette nähtud käesoleva määruse ja määruse (EÜ) nr 561/2006. Pärast 1. jaanuari 2008. a hõlmavad alapunktides a ja c osutatud ajavahemikud siiski jooksvat päeva ja eelnenud 28 päeva. Väärteoprotokolli kohaselt (lk 22) juhtis G.U 18.02.2013. a kell 13:45 sõidukit Folvo FM12, mille registreerimismärgiks oli XXXX. G.U enda poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt (lk 62-63) on tegemist kalluriga, millega ta vedas pinnast Tartu Vangla kõrvale, seega kuulub antud sõiduk LS § 130 lg 1 ja LS § 131 lg 1 järgi veokite hulka, millel on kohustuslik kasutada sõidumeerikuid. Antud asjas puudub vaidlus ka selle üle, et G.U oli kohustatud enda poolt juhitud sõidukis sõidumeerikut kasutama. G.U on andnud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tal ei olnud kontrollijale esitamiseks sõidumeeriku kettaid kaasas, kuna need ei olnud selle masina peal, millega ta sõitis, firmal on kolm autot. Ta teab, et kettad peavad kaasas olema, kuid eksis. Kettad olid teise masina peal. Kohtule edastatud väärteoasja toimiku on olemas ainult 6 sõidumeeriku ketast (lk 24-25), mis on järgmiste ajavahemike kohta: 30.01.2013. a kuni 31.01.2013. a, 02.02.2013. a kuni 08.02.2013. a, 06.02.2013. a kuni 07.02.2013. a, 11.02.2013. a kuni 12.02.2013. a, 13.02.2013. a kuni 14.02.2013. a ja ketas algusega 18.02.2013. a, mille tagumisele küljele on tehtud käsikirjaline märge 13.45-14.35. EMÜ määrusest nr 3821/85 tulenevalt oleks G.U pidanud tema kontrollimisel esitama politseiametnikele aga sõidumeeriku kettad alates 21.01.2013. a kuupäevast, s.o kontrollimisele eelnenud 28 päeva sõidumeeriku kettad (01.01.2008. a kehtiv regulatsioon). Samuti ei ole sõidumeeriku kettad, mis on olemas väärteoasja toimikus, G.U poolt korrektselt täidetud, kuna neil puuduvad märked juhtimisaja, muud töö, valmisolekuaja, töö vaheaja ja igapäevase puhkeaja kohta, mis on sõiduki juhile viidatud määruse artiklist 15 tulenev kohustus.

Kohus leiab, et antud olukorras, kui G.U oleks tõesti olnud olemas eelnenud 28 päeva korrektselt täidetud sõidumeeriku kettad, siis oleks tal olnud võimalik esitada politseile vastulause, samuti oleks G.U saanud tema kontrollimisel politseiametnikele selgitada, et eelneva 28 päeva sõidumeeriku kettad on tal teises masinas. Väärteomaterjalidest (lk 22, 23 pöördel, 28 pöördel) nähtub aga, et vastulauset ja vastuväiteid G.U esitanud ei ole. Eeltoodu alusel leiab kohus, et G.U on pannud toime liiklusseaduse § 214 järgi kvalifitseeritava väärteo sellega, et on jätnud sõidumeerikud ettenähtud ajal kasutamata ja ajal, mil ta ei viibinud sõidukis, ei salvestanud käsikirjalikult või automaatse registreerimise teel kogu muu töö-ja puhkeaja kestust.

TeeS § 401 lg 1 sätestab, et normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormuse või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest, samuti liiklemise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. LS § 214 sätestab, et mootorsõidukile paigaldatud sõidumeeriku ettenähtud juhtudel kasutamata jätmise või sõidumeeriku või selle plommi tahtliku rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. KarS § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on pannud toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

KarS § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri väljavõtte kohaselt (lk 29) ei ole olnud G.U käesolevalt menetletava väärteo toimepanemisel kehtivaid väärteokaristusi, kuna teda oli viimati karistatud 02.10.2011. a otsusega LS § 224 lg 1 alusel rahatrahviga 200 eurot, mis täideti 08.10.2011. a.

Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 sätestab, et karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud rahatrahvi tasumisest on möödunud 1 aasta, mille tõttu oli antud väärteokaristus kustunud. Seega oli G.U 18.02.2013. a väärteokorras karistamata isik. Karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisel oleks karistuse määramisel tulnud lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast, mis on TeeS § 401 lg 1 järgi 100 trahviühikut. G.U-le on kohtuvälise menetleja poolt kahe rikkumise eest määratud KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahv 83 trahviühikut, s.o 332 eurot, mis on üle talle süüks arvatud väärtegude eest mõistetava karistusraami keskmise määra.

Riigikohus on 16.05.2007. a lahendis nr 3-1-1-14-07 märkinud järgmist: „Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“ G.U on kohtuistungil kinnitanud TeeS § 40 lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise toimepanemist ning on andnud sisulisi ütlusi tuvastamaks, kas ta on pannud toime LS § 214 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et G.U on võimalik panna edaspidi hoiduma samaliigiliste rikkumiste toimepanemisest, kohaldades talle karistust alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus leiab, et G.U on põhjendatud karistada antud rikkumiste eest rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot.

Madis Kägu

Kohtunik