1-14-463/21 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1- -463

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

25. veebruaril 2014, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-463 (13240103123) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Ljubov Makarenkova Tõlk Olga Nõmmemees Kriminaalasi

K.K süüdistuses KarS § 329, § 121 järgi, lühimenetluse korras Prokurör

Viru

Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Sofja Hristoforova Süüdistatav K.K

Elukoht xxx, asukoht Viru Vangla, isikukood , ilma XXX

kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel – vene keel, töökoht:

xxx. Varasemad karistused:

-

04.10.2006 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS §

184 lg 2 p 1 järgi vangistusega 3 aastat, KarS § 74 lg 2 alusel vangistusega 5 kuud, KarS § 68 lg 1 alusel vangistusega 2 kuud 11 päeva, KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 2 aastat 7 kuud katseajaga 3 aastat. Harju Maakohtu 17.03.2008.a kohtumäärusega liideti KarS

§ 64 lg 1 alusel Narva Linnakohtu 20.10.2005.a otsusega mõistetud vangistus ja Viru Maakohtu 04.10.2006.a otsusega mõistetud karistus, loeti liitkaristuseks 4 aastat 9 kuud 26 päeva vangistust. Viru Maakohtu 02.08.2012.a kohtumäärusega vabastati K.K

karistuse

kandmisest tingimisi enne tähtaega, katseajaga alates kohtumääruse jõustumisest 1 aastaks;

- 07.06.2013 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS §

424 järgi vangistusega 4 kuud, KarS § 76 lg 5, § 65 lg 2 alusel vangistusega 8 kuud 16 päeva, KarS § 69 lg 1 alusel asendati karistus üldkasuliku tööga 512 tunni ulatuses, täitmise tähtaeg- 1 aasta 6 kuud.

Tõkend - elukohast lahkumise keeld alates 22.07.2013.a

1- -463

Kaitsja

Vandeadvokaat

Jekaterina Jevšina Kohtuistungi toimumise aeg 25.02.2014

RESOLUTSIOON

Tunnistada K.K süüdi KarS § 329 järgi ning mõista talle karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

Tunnistada K.K süüdi KarS § 121 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

Vastavalt KarS § 64 lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista K.K lliitkaristuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada

K.K vangistusega 2 (kaks) kuud.

KarS § 69 lg 7, § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 07.06.2013 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra - 498 tundi üldkasulikku tööd, so 249 päeva ehk 8 (kaheksa) kuud ja 9 (üheksa) päeva vangistus ning mõista liitkaristuseks 10 (kümme) kuud ja 9 ( üheksa) päeva vangistust.

Karistuse kandmise tähtaega arvestada alates 27.01.2014.

K.K le valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse - jõustumisel.

Asitõend: CD plaat, mis asub hoiul kriminaalasja materjalides, jätta hoiule kriminaalasja - materjalide juurde.

Mõista K.K lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 532 -

(viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 senti, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 72 (seitsekümmend kaks) eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 45 (nelikümmend viis) senti, ekspertiisi tegemise eest 37

(kolmkümmend seitse) eurot ja 71 senti, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt 25.02.2014 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 108 (ükssada kaheksa) eurot.

Määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa K.K alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul.

Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, arveldusarvele nr EE403300333416110002 Danske Bank pangas või arveldusarvele EE701700017001577198 Nordea

Bank Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „K.K

, kriminaalasja nr 1-14-463, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

1- -463

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 26. veebruarist 2014.

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu.

Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 19. märtsist 2014.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistuse sisu

K.K süüdistatakse selles, et tema, olles isikuna, keda karistati Viru Maakohtu

Narva kohtumaja 07.06.2013.aasta otsusega KarS § 424 ja KarS § 50 järgi sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, mis jõustus 17.06.2013.aastal ja oli täitmisele pööratud, juhtis 20.07.2013.a kella 01.22 paiku Narvas, Kreenholmi 42 juures sõidukit Audi A4 reg.numbriga xxx.

Oma sellise tegevusega pani K.K toime täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 329 järgi.

K.K süüdistatakse selles, et tema 04.08.2013.a kella 19.45 paiku viibides alkoholijoobes xxx asuva kaupluse M turvaruumis, kuhu oli toimetatud pärast varguskatse sooritamist, püüdis põgeneda ja kasutas füüsilist jõudu temaga ühes ruumis viibinud kaupluse turvamehe L Z suhtes, lüües teda käega näkku ning lõi sellega katki alumise huule, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu.

Oma tegevusega pani K.K toime kehalise väärkohtlemise, s.t. KarS §

121 ettenähtud kuriteo.

II Kohtuistung

Süüdistatav K.K kohtuistungil süüdi. tunnistas ennast

Prokurör mõlemad kuriteod on kvalifitseeritud õigesti ja tõendatud i abi leidis, et

materjalidega. Ta tunnistas oma süüd ja kahetses tehtut, mida tuleb lugeda karistust kergendavaks asjaoluks. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Prokuröri abi palus tunnistada K.K süüdi ja arvestades seda, et tema ütluste kohaselt sõitis ta vaid mitu meetrit selle autoga, siis palus ta määrata miinimumkaristus 2 kuud vangistust. Ta palus tunnistada K.K süüdi KarS § 121 järgi ja määrata talle 6 kuud vangistust.

Kohaldada KarS § 64 ning mõista liitkaristus ja lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista 6 kuud vangistust. KrMS § 238 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja määrata 4 kuud vangistust. Kuna K.K kuriteod pani toime ÜKT tegemise ajal vastavalt KarS § 69 lg 7 peab ümber arvestama temal tegemata ÜKT vangistuseks ja ta palus kohaldada KarS § 69 lg 6, 7 ja § 65 lg 2 ja mõista talle liitkaristus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 07.06.2013.a otsusega ja karistuse alguseks lugeda 27.01.2014.a.

Kaitsja leidis, et . süüdistus on põhjendatud

1- -463

III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas

Kuulanud ära süüdistatava seisukoha süü tunnistamise osas, uurinud ja avaldanud kriminaalasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et süü talle K.K inkrimineeritud kuritegude toimepanemises - kehalises väärkohtlemises, s.t. kuriteos karistusseadustiku (edaspidi KarS) on § 121 järgi tõendamist leidnud. Samuti leiab kohus, et tõendamist on leidnud see, et K.K pani toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

K.K

süüdistatuna KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises

Kehaline - väärkohtlemine on koosseisutüübilt alternatiiv aktiline süüteokoosseis. Löömine on inimese keha järsk ühekordne mehaaniline mõjutamine. Kohus leiab, et K.K täitis enda tegevusega - 04.08.2013.a kella KarS § s 121 sätestatud kuriteo objektiivse koosseisu

19.45 paiku xxx asuva kaupluse M turvaruumis. Nimetatud kuriteo toimepanemine on tõendatud K.K enda ütlustega, mille kohaselt ta tunnistas ennast süüdi talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises.

Lisaks süüdistatava enda süüd omaksvõtvatele ütlustele on K.K poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemine tõendatud kannatanu L ütlustega (tl 40 Z -46), mille

kohaselt 04.08.2013.a oli tal töövahetus kaupluses M . Umbes kell 19.39 nägi , mis asub xxx ta monitorilt, kuidas võõras noormees pani taskutesse kaupa. Kui noormees kell 19.41 kassast möödus, läks ta tema juurde ja palus tulla turvatuppa. Ta nõustus ja tuli kaasa. Kuna ta oli alkoholijoobes, muutus ta agressiivseks. Tal oli kaasas ID-kaart. Tundmatu osutus K.K-ks

, sünd 1985. Kui ta juba politsei välja kutsus, haaras isik laualt oma ID-kaardi, tiris kahe käega ukselinki, kuid uks oli lukus. Siis ta lõi rusikaga katki ukse klaasi. Tunnistaja hakkas teda rahustama. Ta osutas kannatanule füüsilist vastupanu, lõi käega näkku ning lõi tal katki alumise huule, tekitades talle füüsilist valu. Kannatanu ütlustega haakub kannatanu ülekuulamise protokollile lisatud fototabel, kust nähtub, et L Z on katki alumine huul.

Kannatanu ütluste tegelikkusele vastavust tõendavad ka tunnistaja I ütlused (tl 47 S -52), mille kohaselt 04. augustil 2013.a kella 21.00 paiku helistas talle kaupluse turvamees L Z ja teatas, et tema poolt varga kinnipidamise tulemusena on turvaruumis lõhutud klaas ning tema sai trauma, kuna teda löödi, kuid ta saab edasi töötada, seisund on normaalne.

Eelpool toodud tõenditega haakub asitõendi vaatlusprotokoll (tl 53 ti tõendab -64), mis samu

süüdistatava K.K poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist. Nimetatud protokolli kohaselt on plaadil xxx asuvas kaupluses M 04.08.2013.a ajavahemikus kella 19.41-st kuni kella 20-28- seneb ni asetleidnud sündmused. Kell 19.42 si turvatöötaja L turvaruumi koos K.K ga , kes turvatöötaja nõudmisel asetab - Z lauale asjad ja istub laua juures olevale toolile. Seejärel istub turvatöötaja laua taha ja kirjutab, aga K.K tõuseb püsti, püüab avada kätega turvaruumi ust. Turvatöötaja tõmbab teda kätega selja tagant uksest eemale. K.K pöördub näoga turvamehe Z poole ja toetudes keha vasaku poolega vastu ruumi seina lööb parema käega turvamehele näkku (suu piirkonda).

Järgmiseks tuleb kohtul anda hinnang sellele, kas poolt kannatanu löömise K.K

tagajärjel tekkis kannatanul valu. Rahvusvaheline Valu-uuringute Assotsiatsioon (International Association for the Study of Pain) defineerib valu kui tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat ebameeldivat meeltega või tundmuslikult tajutavat aistingut või asjassepuutuva isiku poolt sellise kudede kahjustamisena kirjeldatavat aistingut

(www.iasp-pain.org> Resources >Pain Terminology). Valulävi e vähim mõjutaja, mida isik

1- -463

suudab tunda valuna, vastab erinevate inimeste puhul välismõjuri erinevale intensiivsusele

(samas). Seega on valulävi subjektiivne nähtus, mis erinevate inimeste puhul erineb. Kohus leiab, et kannatanu ütlustega on tuvastatud see, et ta tundis K.K löögi tõttu valu.

Nimelt tuleneb kannatanu ütlustest, et süüdistatav osutas talle füüsilist vastupanu, lõi talle käega näkku ning lõi tal katki alumise huule, tekitades talle füüsilist valu.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et süüdistatav pani KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et süüdistatav sai aru, et lüües teisele inimesele käega näkku selliselt, e isiku kehalise väärkohtlemisega t katki on alumine huul on tegemist teise .

Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad.

K.K

süüdistatuna KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises

Käesoleva süüteo objektiivse külje moodustab kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmisest kõrvalehoidumine. Süüteo objektiivne koosseis eeldab järgmiste tunnuste olemasolu: 1) isiku suhtes on tehtud kohtuotsus, millega talle on mõistetud karistus, 2) see kohtuotsus on jõustunud, 3) see kohtuotsus on täitmisele pööratud ja isik hoiab talle süüteo eest mõistetud karistusest kõrvale.

K.K poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tema enda ütlustega, mille kohaselt tunnistas ta ennast süüdi selle kuriteo toimepanemises.

Samuti tõendavad seda tunnistaja D ütlused (tl 1 K -2), mille kohaselt olles 20.07.2013.a teenistuskohustuste täitmisel toimkonnas 2681 kell 01:22 aadressil Kreenholmi tn 42, Narva politseilise tegevuse raames kõik puhuvad kontrollimisel oli peatatud AUDI A4 registreerimismärgiga mise õigust xxx, mida juhtis K.K . Kontrollides isiku juhti tegime kindlaks, et juhil puudub vastava kategooria sõiduki juhtimise õigus 07.06.2013.a kohtuotsuse alusel. Lähtudes sellest K.K juhtimisõigus ära võetud kolmeks kuuks. Nimetatud tunnistaja ütluste tegelikkusele vastavust kinnitab sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 20.07.2013.a, mille kohaselt kõrvaldati juhtimiselt K.K alates 20.07.2013.a kell 01.22 kuni juhtimisõiguse saamiseni.

Eelnimetatud tõenditega on kooskõlas ka tunnistaja J ütlused (tl 5 8), mis samuti tõendavad S -

K.K poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist. Nimetatud ütlustest tuleneb see, et ta teab, et Rinat lõpetas autojuhi kursused ning et tal on juhiluba. Ta ei teadnud sellest, et Rinatilt oli juhiluba ära võetud. 20.07.2013.a öösel tema koos Rinatiga olid tema autoga Narvas, Kreenholmi 42 maja juures, kus Rinat näitas oma tuttavale tema autot, kuna tunnistaja tahtis selle maha müüa. Rinat istus juhiistmel ning tema kõrval reisijaistmel, tuttav istus tagaistmel. Sel ajal auto tahtis sõita neist mööda, kuid ei saanud, kuna tema auto pani tee kinni. Ta lubas Rinati - l sõita natuke eemale, kõigest 2 3 meetrit, et auto sõidaks mööda. Kui auto sõitis mööda, siis ta jäi seisma ning nende juurde tulid politseinikud. Kontrollimisel politsei tuvastas, et Rinatilt on juhtimisõigus ära võetud ning alles siis sai ta teada, et R

inatilt on juhtimisõigus ära võetud. Auto anti tema kätte.

Nähtuvalt kriminaaltoimikus olevatest karistusregistri andmetest K.K varasema karistatuse kohta (tl 22-29, 93-95) ja Viru Maakohtu 07.06.2013.a otsusest (tl 30-31) on süüdistatavalt ära võetud KarS § 50 lg 1 alusel 3 kuuks mootorsõiduki juhtimisõigus kohtuotsuse jõustumisel. Maanteeameti vastuskirjast nr 13240103123, mis on koostatud

1- -463

05.08.2013.a, nähtub, et Viru Maakohtu Narva kohtumaja otsus saabus Narva liiklusregistri büroosse 17.06.2013.a kell 14:37 ning on võetud täitmisele 17.06.2013.a kell 15:07 (tl 33-34).

Eeltoodud tõenditega kogumis on seega tõendatud see, et K.K täitis KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu. Süüdistatava suhtes on Viru

Maakohus

07.06.2013.a teinud otsuse, millega on talt ära võetud KarS § 50 lg 1 alusel 3 kuuks mootorsõiduki juhtimisõigus kohtuotsuse jõustumisel. Nimetatud kohtuotsus on jõustunud

17.06.2013.a ja täimisele pööratud. K.K juhtis 20.07.2013.a kella 01.22 paiku

Narvas, Kreenholmi 42 juures mootorsõidukit, hoidudes seega talle süüteo eest mõistetud karistusest kõrvale.

Kohus leiab

, et süüdistatav pani KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime otsese tahtlusega. KarS b isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et § 16 lg 3 kohaselt pane teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et süüdistatav teadis, et tal puudub juhtimisõigus ja asudes ikkagi mootorsõidukit juhtima möönis ta, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu.

Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad.

IV Kohtu seisukoht karistuse osas

Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS §-st 56 ning arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Süüdistatava osas karistust kergendava asjaoluna saab arvestada süü tunnistamist ja kahetsemist. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. d Süüdistatav on toime pannu tahtlikult ja süüvõimelisena kaks teise astme kuritegu.

KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri

- ja

üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo 3-1-1-58-13, p 8). Kohus ei pea võimalikuks karistada K.K kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistusega, kuna teda on varasemalt korduvalt juba karistatud kriminaalkorras raskemaliigilise karistusega, s.o vangistusega ning seega ei ole võimalik rahalise karistusega saavutada karistuse erija üldpreventiivset eesmärki, s.o seda, et süüdistatav ei paneks tulevikus toime enam kuritegusid ning teeks talle mõistetud karistusest vajalikud järeldused.

Kohus peab põhjendatuks karistada K.K KarS § 121 alusel sanktsiooni alam äära m lähedase vangistusega 3 kuud, arvestades karistust kergendava asjaolu esinemist.

KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest peab kohus põhjendatuks arvestades karistust kergendava asjaolu esinemist karistada K.K sanktsiooni alammäära lähedase vangistusega 2 kuud.

1- -463

Vastavalt KarS § 64 lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista K.K le - liitkaristuseks 3 kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada K.K vangistusega 2 kuud. Kuna K.K d kuriteod, mille eest teda karistatakse pani üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue vangistusega tuleb KarS § 69 lg 7, § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 07.06.2013 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Vastavalt Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna 03.10.2013.a vastusele (tl 86) on

K.K tegemata 498 tundi üldkasulikku tööd, so 249 päeva ehk 8 kuud ja 9 päeva vangistust ning seega tuleb talle mõista liitkaristuseks 10 (kümme) kuud ja 9 (üheksa) päeva vangistust. 2014, mil K.K peeti Karistuse kandmise tähtaega arvestada alates 27.01. kinni kriminaalasjas nr 1-13-3250.

V

Asitõendid

KrMS § kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes

126 lg 3 p 1

ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses.

Kohus leiab, et - CD plaat, mis asub hoiul kriminaalasja materjalides, jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde.

VI Menetluskulud

Tulenevalt KrMS § 180 lg 1 tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud. KrMS §-de

175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel kuulub K.K-lt väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 532, 50 eurot, milline summa vastab 1,5 palga alammäärale.

Kohus peab tulenevalt KrMS § st 175 lg 1 p 4 põhjendatuks välja mõista süüdistatavalt k - a

määratud kaitsjale Jekaterina Jevšinale väljamakstava tasu (kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest ja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest ing KrMS § 175

72 eurot

108 eurot) n lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 0, 45 senti.

Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS §§ 233, 238, 311, 313, 315.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari-Liis Avikson Kohtunik