1-14-2396/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-14-2396

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

19. märtsil 2014. a, Tartu kohtumajas, Tartu, Kalevi 1 Kohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Jaanika Brikkel Tõlk Natalia Tselikova Prokurör Ruti Kilg Kriminaalasja number 1-14-2396 (13260100968) Kriminaalasi A.F. süüdistus KarS § 213 lg 1 järgi ja M.T. süüdistus KarS § 213 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses

Süüdistatav A.F.

elukoht: XXX; isikukood: XXX;

Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata; väärteomenetluses karistatud 10-l korral

Kaitsja advokaat Aivar Kello Süüdistatav M.T.

elukoht: XXX; isikukood: XXX;

Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata; väärteomenetluses karistatud 7-l korral

Kaitsja advokaat Aivar Kello RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5

Süüdi tunnistada A.F. KarS § 213 lg 1 järgi.

Süüdi tunnistada M.T. KarS § 213 lg 1 järgi.

KarS § 87 alusel vabastada A.F. karistusest KarS § 213 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja kohaldada tema suhtes KarS § 87 lg 1 p 2 sätestatud alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendit – allutamine käitumiskontrollile tähtajaga 1 (üks) aasta.

KarS § 87 lg 2 alusel on A.F. kohustatud käitumiskontrolli 1-aastase tähtaja jooksul täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 4 alusel määratud kohustust. A.F. on kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 4 alusel määrata A.F. le käitumiskontrolli ajaks kontrollkohustus: jätkama õpinguid omandamaks üldharidust.

KarS § 87 alusel vabastada M.T. karistusest KarS § 213 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja kohaldada tema suhtes KarS § 87 lg 1 p 4 sätestatud alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendit – kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli, s.o Kaagvere Erikooli paigutamist – kuni põhihariduse omandamiseni, s.o kuni 2013/2014 õppeaasta lõpuni.

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel tagastada omanikule Sampo pangale asitõendiks olev dokument - deebetkaart. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde asitõendiks olev dokument: maksekviitung.

KrMS § 180 lg 1 ja § 188 alusel välja mõista A.F. lt, temal rahaliste vahendite puudumisel seaduslikult esindajalt A.L. 347 (kolmsada nelikümmend seitse) eurot ja 70 senti ning M.T. lt, temal rahaliste vahendite puudumisel seaduslikult esindajalt M.T. 347 (kolmsada nelikümmend seitse) eurot ja 70 senti riigituludesse menetluskulude katteks.

Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pank, nr EE932200221023778606 Swedbank või nr EE403300333416110002 Danske Bank, viitenumber 2800049874. Menetluskulude tasumisel märkida selgituseks: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsuse nr 1-14-2396 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Eelnimetatud tähtaegadeks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus täitmata osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskuludest 600 (kuussada) eurot riigi kanda.

Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jaos sätestatud menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtule.

Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatava süüdi mõistab

A.F. ja M.T. süüdistatakse selles, et nemad varalise kasu saamise eesmärgil grupis koos sekkusid ebaseaduslikult andmetöötlusprogrammi sellega, et 25.03.2013 Tartu linnas Turu 2 sisestasid Swedbank AS sularahaautomaati M.P. AS-s Danske Bank asuva arvelduskontoga nr XXX seotud deebetkaardi ja nimetatud deebetkaardiga seotud PIN-koodi kasutades ühise tahtlusega võtsid grupis koos kella 07.57 ajal välja 70 eurot sularaha ja 25.03.2013 kella 07.58 ajal 5 eurot sularaha. Kuriteoga tekitasid M.T. ja A.F. kannatanu M.P. 75 eurot varalist kahju.

Sellega pani A.F. toime KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varalise kasu saamise andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel. Sellega pani M.T. toime KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varalise kasu saamise andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel.

Kokkulepete sisu

Prokuröri, süüdistatavate, nende seaduslike esindajate ja kaitsjate vahel on sõlmitud kokkulepped järgmiselt. Süüdi tunnistada A.F. KarS § 213 lg 1 järgi. KarS § 87 alusel vabastada A.F. karistusest KarS § 213 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja kohaldada tema suhtes KarS § 87 lg

1 p 2 sätestatud alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendit – allutamine käitumiskontrollile. KarS § 87 lg 2 alusel on A.F. kohustatud 1 (ühe) aasta jooksul täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 4 alusel määratud kohustust. A.F. on kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 4 alusel määrata, et A.F. on käitumiskontrolli ajal kohustatud jätkama õpinguid omandamaks üldharidust.

Süüdi tunnistada M.T. KarS § 213 lg 1 järgi. KarS § 87 alusel vabastada M.T. karistusest KarS § 213 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja kohaldada tema suhtes KarS § 87 lg

1 p 4 sätestatud alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendit – kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli, s.o Kaagvere Erikooli paigutamist – kuni põhihariduse omandamiseni, s.o kuni 2013/2014 õppeaasta lõpuni.

Asitõendid

Kriminaalasjas on asitõendiks deebetkaart ja maksekviitung. Deebetkaart kuulub selle välja andnud pangale, Sampo pangale. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel tagastada Sampo pangale asitõendiks olev dokument. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb jätta kriminaalasja juurde asitõendiks olev maksekviitung.

Tsiviilhagi

Kuriteoga tekitasid M.T. ja A.F. ga kannatanu M.P. 75 eurot varalist kahju ja kannatanu on esitanud kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks tsiviilhagi 134 eurot (tl 6-7). 05.03.2014 hüvitas A.F. seaduslik esindaja – tsiviilkostja A.L. kannatanule tsiviilhagist 67 eurot ja 14.03.2014 M.T. seaduslik esindaja – tsiviilkostja M.T. 67 eurot. Tsiviilhagi on täies ulatuses rahuldatud. Tsiviilnõude rahuldamisega on nõue ära langenud. Seetõttu jätab kohus hagi rahuldamata.

Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg

1 p 2 järgi 532,50 eurot mõlemal süüdistataval. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on määratud korras kaitsjale kohtueelses ja kohtumenetluses makstud õigusabi kulude katteks advokaaditasu M.T. osas 115,20 eurot ja A.F. osas 115,20 eurot. Menetluskulude summa on M.T. l 647,70 eurot ja A.F. l 647,70 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Riigi kanda jääb kummalgi süüdistatavalt 300 eurot sundrahast, kokku 600 eurot. M.T. kasvatab üksi kahte last, üks neist 2-aastane, teine kooliskäiv õpilane M.T. . M.T. on juhutööd. A.L. töötab miinimumpalgaga ja tema ülalpidamisel on koolis käiv laps Anastasia. Majanduslikust olukorrast lähtudes käib menetluskulude täies ulatuses tasumine mõlemale perele ilmselt ülejõu. Majanduslikku olukorda ja resotsialiseerumisväljavaateid arvestades jätab kohus osa menetluskulusid riigi kanda eelnimetatud alusel. KrMS § 180 lg 1 alusel paneb kohus teise osa menetluskulud süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdistatavate kanda. Kui alaealistel süüdistatavatel puuduvad vahendid menetluskulude tasumiseks, tuleb KrMS § 188 alusel menetluskulud kanda vanematel. Ka süüdistatavate kanda jäävat kulu ei ole võimalik neil tasuda KrMS § 417 lg 2 sätestatud tähtaja jooksul. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menteluskulude tasumise ositi.

Ene Muts kohtunik