4-14-1466/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-14-1466

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. märts 2014, Tallinn

Väärteoasja number

4-14-1466 (2317,13,010474)

Kohtunik

Märt Toming

Väärteoasi

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende

lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu

Menetlusalune isik

M.J, ik XXX, elukoht: XXX

Kohtuvälise menetleja esindaja

Ivo Tamla, Põhja prefektuuri Lõuna politseijaoskond

RESOLUTSIOON

1. M.J süüdi tunnistada NPALS § 15

ettenähtud väärteo toimepanemises ja

karistada teda arestiga 9 (üheksa) päeva.

2. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata aresti ärakandmine ositi 3 (kolm) päeva kaupa.

3. Mõistetud arest tuleb ära kanda Põhja prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas. Mõistetud arest peab olema täies ulatuses ära kantud hiljemalt 01.05.2014. Juhul kui mõistetud arest jäetakse tähtaegselt ära kandmata, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes otsuse täitmise tagamiseks sundtoomist ning mõistetud ning ärakandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest. Sellisel juhul kuulub ärakandmata arest kogu ulatuses ärakandmisele ühes osas.

4. M.J-ilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeekspertiiside tegemisel tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pank või nr EE932200221023778606 Swedbank, või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „M.J , 4-14-1466, joobeekspertiis“.

5. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 19.03.2014. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 31.01.2014 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1382003 selles, et 31.12.2013 kella 13.52 ajal peeti Tallinnas, Sõpruse pst 201/203 asuvas kaubanduskeskuses kinni M.J, kellelt võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel fentanüüli, metadooni ja midasolaami sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet fentanüüli arsti ettekirjutuseta.

Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi oli kutse allkirja vastu piisava ajavaruga kätte saanud. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole taotlenud väärteoasja läbivaatamise edasilükkamist ning kohus ei ole kohtuistungile ilmumist kohustuslikuks teinud, leiab kohus, et väärteoasja on võimalik läbi vaadata menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine on tõendatud. Menetlusalune isik on varem samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud, ka arestidega, siis taotleb aresti 9 päeva.

Samuti välja mõista ekspertiisikulu. Võimaldada aresti ärakandmist ositi 3 päeva kaupa ning arest peaks olema ära kantud 01.05.2014. Kohus, kontrollinud joobeseisundi tuvastamise uuringuakti, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku süü NPALS § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises on uuringuaktis tuvastatuga tõendamist leidnud, kuivõrd menetlusalune isik oli tarvitanud arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet fentanüüli, millise aine käitlemine on NPALS § 3 lg 1 sätete kohaselt keelatud, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 ettenähtud väärteona.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millede kohaselt on menetlusalust isikut varem karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, millised on jäetud tasumata, samuti on teda karistatud arestidega. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik järjekindlalt väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid ning asjaolu, et menetlusalust isikut on korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest, asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud ja trahvid jäetakse maksmata.

Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, so aresti, kuivõrd rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritava väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Arvestades seda, et menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, leiab kohus, et süüdistatavale on võimalik mõista karistus alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kuid kohus ei pea eelnevaid karistusi arvestades võimalikuks mõista karistust alammääras ja seda olukorras, kus menetlusalune isik pani menetlusesemeks oleva väärteo toime eelmise aresti ärakandmiseks määratud tähtaja jooksul.

Märt Toming

kohtunik