1-14-730/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-14-730

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

18.märtsil 2014.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Evelin Ets juuresolekul prokurör Jüri Vissak osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja, süüdistatav B.F , IK XXX, elukoht: Tartu, XXX, varasemad karistused:

kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistamata (aegunud), tõkend: elukohast lahkumise keeld,

süüdistuses KarS § 199 lg 1 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s:

Süüdistus

B.F-i süüdistatakse selles, et tema võttis 03.detsembril 2013.a Tartus XXX asuva korteri elutoa kapis olnud ehtekarbist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära K.V.

kuuluvad järgmised esemed: naiste kullast pitsatsõrmuse (klotser) väärtusega 400.- eurot, naiste kullast sõrmuse millel olid kolm väikest läbipaistvat kivi koguväärtusega 400.- eurot ja 3mm laiuse naiste kullast käeketi väärtusega 200.- eurot.

Sellega pani B.F toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 199 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust.

Lähtudes KarS § 73 lg 1 ei pöörata mõistetavat vangistust täielikult täitmisele kui B.F ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

B.F tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad.

Kannatanu K.V. on esitanud tsiviilhagi summas 900 eurot. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

Kriminaalmenetluses on tõendamist leidnud B.F-i poolt kannatanu K.V. vargusega varalise kahju tekitamine, mis vastab kannatanu tsiviilhagis ja kokkuleppes märgitud summale. Samuti on tõendatud tema süü kannatanule varalise kahju tekitamisest. Seega leiab kohus, et kannatanu tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Menetluskuludena kuulub B.F-ilt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kokkuleppe sõlmimisel osalenud kaitsja tasu. B.F-i sõnul on tema ainsaks sissetulekuks emapalk 330 eurot ja tasuda tuleb ka laenu.

Pere elab üürikorteris ja tema elukaaslane töötab ehitusel. Arvestades süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suurust, asjaolu, et hetkel puudub tal töökoht, sissetulek on minimaalne ning ülal tuleb pidada alaealist last, samuti tuleb kohtuotsuse jõustumisel hakata tal tasuma ka kannatanu tsiviilhagi, leiab kohtunik, et on alust arvata, et menetluskulude täielik äratasumine käiks talle ilmselt üle jõu. Seega leiab kohtunik, et on põhjendatud kohaldada süüdistatava suhtes KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskuludest riigi kanda.

Samuti on põhjendatud määrata väljamõistetavate menetluskulude tasumine süüdistatavale osade kaupa pikema tähtaja jooksul.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 199 lg 1 järgi ja mõista karistuseks kolm (3) kuud B.F vangistust.

KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui B.F ei pane kolme (3) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest. B.F-i

B.F-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista kannatanu K.V. i (IK B.F-ilt

47810222719; arveldusarve EE252200001100327585 Swedbank) kasuks üheksasada (900) eurot.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena B.F-ilt

süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha kakssada (200) eurot ja kaitsjatasu kakskümmend (20) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud B.F alates kohtuotsuse jõustumisest ühe (1) aasta jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud kulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank või arveldusarvele EE932200221023778606 Swedbank või arveldusarvele EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või arveldusarvele

EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874.

Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata selgituses kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitmiskulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS

15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik