3-12-1045/45 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. märts 2014, Tallinn

Haldusasja number

3-12-1045

Haldusasi

OÜ Commonbuild kaebus Tallinna Linnavalitsuse

kohustamiseks haldusakti andmiseks Tallinnas

Kopliranna 49a asuva 10 928 m2 suuruse maa

ostueesõigusega erastamise kohta kaebajale.

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebaja: OÜ Commonbuild

Esindajad: v.adv Indrek Kukk

Vastustaja: Tallinna linn

Esindaja: Marilys Väärsi

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Commonbuild kaebus rahuldamata.

2. Jätta kummagi poole menetluskulud poole enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus hiljemalt 17. aprillil 2014 esitada

apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HkMS § 180, §

181 lg 1).

ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD HALDUSTEGEVUS

1. 12. detsembril 2005 esitas OÜ Primos avalduse Tallinnas Kopliranna tn 49a asuva maa

ostueesõigusega erastamiseks. 21. veebruaril 2006 võõrandas OÜ Primos eelnimetatud maal

asuvad ehitised OÜ-le Commonbuild. Kõnealusteks ehitisteks on Meeruse sadama liitsihi

alumine tulepaak (ehitisregistri kood 220292096) ja ülemine tulepaak (ehitisregistri kood

220292100).

2. 1. märtsil 2006 koostas Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhitekt Kopliranna tn 49a

krundi piiride ettepaneku ning selle alusel koostas OÜ M.K. Konsultatsioonid 26. juunil 2006

katastriüksuse plaani, millelt nähtub ostueesõigusega erastatava maa suurusena 10 928 m2.

8. augustil 2006 koostas Tallinna Maa-amet maatüki maksustamishinna akti nr 2863, mille

kohaselt on 10 928 m2 suuruse Kopliranna 49a maatüki maksustamishinnaks 349 700 krooni.

3. Tallinna Linnavolikogu 25. juuni 2009 otsusega nr 155 kehtestati osaliselt Sirbi,

Kopliranna,

Vasara

tänava

ja

mere

vahelise

ala

detailplaneering.

Kehtestatud

detailplaneeringu kohaselt nähakse OÜ Commonbuild omandis oleva kummagi tulepaagi

juurde 100 m2 suuruse transpordimaa sihtotstarbega krundi moodustamine. 23. märtsil 2012

esitas OÜ Commonbuild Tallinna Linnavalitsusele taotluse (tl. 54) anda haldusakt, millega

otsustatakse talle 10 928 m2 suuruse Kopliranna tn 49a maa ostueesõigusega erastamine.

Tallinna Linnavaraamet vastas taotlusele 20. aprilli 2012 kirjaga (tl. 60), selgitades, et soovitud

suurusega maa erastamine OÜ Commonbuild omandis olevate ehitiste (tulepaakide) juurde ei

ole võimalik ning OÜ-l Commonbuild tuleb maa ostueesõigusega erastamiseks tellida

maamõõtjalt detailplaneeringuga kooskõlas oleva katastriüksuse moodustamine.

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

4. OÜ Commonbuild esitas 21. mail 2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb, et

kohus kohustaks Tallinna Linnavalitsust andma haldusakti, millega otsustatakse kaebajale

10 928 m2 suuruse Kopliranna tn 49a maa ostueesõigusega erastamine vastavalt OÜ Primos

poolt 12. detsembri 2005 esitatud maa ostueesõigusega erastamise avaldusele, 1. märtsi 2006

koostatud krundi piiride kulgemise ettepanekule, 26. juunil 2006 koostatud katastriüksuse

plaanile ja 8. augusti 2008 maa maksustamishinna aktile nr 2863. Käesolevas asjas 23. mail

2012 tehtud määruses leidsin, et samas kaebuses formuleeritud taotlused tuvastada Tallinna

Linnavalitsuse 20. aprilli 2012 toimingute, mis seisnevad Kopliranna 49a asuva maa

ostueesõigusega erastamisest keeldumises ning selle maatüki erastamisega viivitamises, on

eelviidatud kohustamistaotlusega hõlmatud.

5. Viidates maareformi seaduse § 221 lõikele 6 ja Vabariigi Valitsuse 30. juuni 1998 määrusele

nr 144 „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise kord“ (edaspidi VVm 1998/144)

leiab kaebaja, et linnavalitsus on erastamisele kuuluva maa suuruse ja piirid õiguslikult

siduvalt määranud, teinud seega kõik maa ostueesõigusega erastamiseks vajalikud

eeltoimingud ning erastamistoimingute lõpuleviimisega viivitamiseks pole alust. Kaebaja

leiab, et 1. märtsil 2006 tehtud krundi piiride ettepanekuga on linnavalitsus nõustunud

kaebajale 10 928 m2 suuruse maa ostueesõigusega erastamisega ning kaebaja on sellest

lähtudes tellinud ka katastriüksuse moodustamise. Kaebaja on seisukohal, et krundi piiride

ettepaneku näol on tegemist eelhaldusaktiga, millega otsustatakse siduvalt ära maa

ostueesõigusega erastamise ulatus. Kaebaja viitab siinkohal Riigikohtu otsustele kohtuasjades

nr 3-3-1-23-98, 3-3-1-32-98 ja 3-3-1-38-01. Samuti peab kaebaja eelhaldusaktiks 8. augustil

2006 koostatud maa maksustamishinna akti. Kaebaja leiab, et Vabariigi Valitsuse 6. novembri

1996 määrusega nr 267 kinnitatud maa ostueesõigusega erastamise korra (edaspidi VVm

1996/267) punktist 19 ja MRS § 23 lõikest 3 pidanuks maa ostueesõigusega erastamine

otsustama kolme kuu jooksul, ent Tallinna Linnavalitsus pole seda senini teinud, mis on

vastuolus Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõikest 1 ja põhiseaduse §-st 14 ja

haldusmenetluse seaduses § 5 lõikest tuleneva hea põhimõttega.

6. Kaebaja on seisukohal, et detailplaneeringuga ei saa kitsendada tema erastamisõigust ning

detailplaneeringu kehtestamine ei muuda olematuks seniseid kehtivaid eelhaldusakte. Kaebaja

rõhutab, et enne detailplaneeringu kehtestamist oli linnavalitsus juba teinud kõik vajalikud

eeltoimingud vaidlusaluse maa ostueesõigusega erastamiseks, ühtki varasemat haldusakti pole

muudetud ega kehtetuks tunnistatud ning detailplaneeringu kehtestamise otsusest ei nähtu

ühtegi põhjendust ega kaalutlust selle kohta, miks kaebaja ei peaks saama ostueesõigusega

erastada 10 928 m2 suurust maad. Kaebaja märgib, et 1. märtsi 2006 piiride kulgemise

ettepaneku tegemisel võeti planeeringu ja maakorralduse nõudeid juba arvesse, hiljem

kehtestatud detailplaneeringud ei saa aga seda otsustust tagantjärgi muuta. Kaebaja ei nõustu

vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud seisukohaga, nagu poleks kaebajal võimalik

kaebusega saavutada oma eesmärki. Kaebaja jääb seisukohale, et kuivõrd senised

eelhaldusaktid kehtivad, on tal õigus nõuda maa ostueesõigusega erastamise otsustamist neis

siduvalt kindlaksmääratud asjaoludest lähtuvalt.

7. Kaebaja leiab, et juba tehtud maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingutest tekkis talle

õiguspärane ootus maa erastamisele soovitud ulatuses. Siinkohal viitab kaebaja Riigikohtu

otsustele kohtuasjades nr 3-3-1-51-01, 3-3-1-41-02, 3-3-1-13-00 ja 3-3-1-81-05. Kaebaja leiab,

et usaldus antud eelhaldusaktide kehtimajäämisesse saab tuleneda ka haldusorgani

pikaajalisest viivitusest, antud juhul sellest, et vastustaja kuue aasta jooksul neid eelhaldusakte

ei muutnud ega tunnistanud kehtetuks. Kaebaja toob välja, et kuigi MRS § 7 lg 5 p 2 kohaselt

võib ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid määrata ka detailplaneeringuga, ei

ole kõnealuse detailplaneeringuga seda tehtud.

8. Mis puudutab vastustaja poolt välja toodud asjaolu, et Tallinna Linnvaraameti 14. juuni

2012 kirjaga saadeti kaebajale uus Meeruse tn 6 ja Meeruse tn 8 piiride kulgemise ettepanek,

siis leiab kaebaja, et uue piiride kulgemise ettepaneku esitamine ei saa muuta olematuks

seniseid tehtud toiminguid ning antud eelhaldusakte. Teiseks märgib kaebaja, et Madis Vinni,

kellele eelnimetatud kiri adresseeriti, ei ole kaebaja esindaja, kaebajale pole aga uut piiride

kulgemise ettepanekut kätte toimetatud.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

9. Tallinna linn vaidleb OÜ Commonbuild kaebusele vastu, leides esmalt, et kaebajal ei ole

võimalik saavutada kaebusega eesmärki ning taotledes seetõttu kaebuse läbi vaatamata

jätmist, kaebuse sisulise läbivaatamise korral aga selle rahuldamata jätmist. Vastustaja leiab, et

kuivõrd kohus ei vii ise läbi haldusmenetlust, ei saa kohustada vastustajat kindla sisuga

haldusakti andmiseks. Samuti selgitab vastustaja, et ei ole õigusvastaselt otsuse tegemisega

viivitanud, küll aga selgitanud kaebajale saadetud kirjades, et menetluse jätkamiseks on vajalik

tellida maamõõtjalt katastriüksuse moodustamine ja teavitada tellimuse esitamisest Tallinna

Linnavaraametit. Vastustaja leiab, et ka kaebuse rahuldamise korral tuleb kaebajal VVm

1996/144 punkti 11 kohaselt katastriüksuse moodustamise tööd tellida.

10. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et ostueesõigusega erastamisele kuuluva suurus

ja piirid on siduvalt kindlaks määratud. Vastustaja selgitab, et piiride kulgemise ettepanek on

haldusorgani sisemine toiming, millega selgitatakse välja teenindusmaa võimalikud piirid.

Vastustaja viitab sellele, et kaebaja omandis olevate tulepaakide aluse maa suurus on vastavalt

3 m2 ja 4 m2 ning leiab, et VVm 1998/144 regulatsiooniga ei oleks kooskõlas neile

teenindamiseks vajaliku maana 10 928 m² suuruse maa määramine. Vastustaja viitab ka

Riigikohtu otsusele kohtuasjas nr 3-3-1-78-06 ja märgib, et erastamise eeltoimingute raames

antud korraldused ei pruugi anda isikule õiguspärast ootust, et erastamine viiakse lõpule

eelhaldusaktides kindlaksmääratud tingimustel ning põhjendatud kaalutluste olemasolul võib

haldusorgan üldjuhul erastamise eeltoimingute raames kindlaksmääratud tingimusi muuta.

11. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga detailplaneeringu tähenduse osas ning leiab, et

MRS § 22¹ lõike 6 kohaselt tuleb kehtestatud detailplaneeringust lähtuda. Samuti selgitab

vastustaja, et VVm 1996/144 punkti 4 alapunkti 2 kohaselt tuleb haldusorganil tagada ehitise

omaniku õigus erastada ehitise teenindamiseks vajalik maa, milleks on ehitise alune ja ehitist

ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise,

hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning füüsilise säilimise. Vastustaja arvates piisab 3 m²

suuruse ehitise ja 4 m² suuruse ehitise teenindamiseks tunduvalt vähemast maast kui OÜ

Primos avalduses märgitud 10 928 m². Vastustaja leiab, et kaebaja oli kaasatud

detailplaneeringu menetlusse, kaebaja esindaja Endel Šiff osales avaliku arutelul ja esitas oma

arvamuse, ent kaebaja ei esitanud detailplaneeringule vastuväiteid. Vastustaja on seisukohal, et

kuivõrd kaebaja detailplaneeringu kohta vastuväiteid ei esitanud ning ostueesõigusega

erastamise menetluses oli vastustaja andnud vaid eelhaldusaktid, ei pidanud detailplaneering

sisaldama põhjendusi ega kaalutlusi kaebaja 12. detsembril 2005 esitatud ostueesõigusega

erastamise avalduse kohta.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

12. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses

seoses, leian, et OÜ Commonbuild kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta.

Esiteks

ei

saa

Tallinna

Linnavalitsuselt

nõuda

ostueesõigusega

erastatava

maa

kindlaksmääramist, kuna sellise otsuse tegemise eeldused ei ole täidetud. Teiseks ei ole

kaebajal kehtivast detailplaneeringust tulenevalt võimalik ehitiste (tulepaakide) omanikuna

ostueesõigusega erastada OÜ Primos 12. detsembri 2005 maa ostueesõigusega erastamise

avalduses ning Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 1. märtsil 2006 koostatud

piiriettepanekus näidatud 10 928 m2 suurust maatükki, kuna see oleks vastuolus kehtiva

detailplaneeringuga. Maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud, sh. erastava maa piiride

kulgemise ettepaneku tegemine, ei tekitanud kaebajale subjektiivset õigust nõuda maa

erastamist soovitud ulatuses. Enne vaidlusalust maad hõlmava detailplaneeringu kehtestamist

tehtud maa erastamise eeltoimingud ega antud eelhaldusaktid ei mõjuta detailplaneeringu

kehtivust ega anna kohalikule omavalitsusele võimalust maa ostueesõigusega erastamisel

detailplaneeringut eirata.

13. Halduskohtule esitatud kohustamiskaebuse rahuldamiseks on kolm eeldust, mis peavad

üheaegselt täidetud olema. Esiteks peab avaliku võimu kandjal, kelle vastu kaebus esitatud on,

olema õigusaktist tulenev kohustus vastav haldusakt anda või toiming sooritada. Teiseks on

oluline, et avaliku võimu kandja ei ole, vaatamata kaebaja taotlusele seda toimingut veel

sooritanud ning kolmandaks ei esine muid põhjendatud vastuväiteid, millest tulenevalt võiks

õigus toimingule olla ära langenud. Sellistena on kohustamiskaebuse rahuldamise eeldused

sõnastanud Riigikohus haldusasjades 3-3-1-2-01, 3-3-1-77-09 ja 3-3-1-5-09 tehtud lahendites.

14. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja omandis on kaks tulepaaki. Tulepaagi näol on tegemist

statsionaarse navigatsioonimärgiga. Antud juhul tähistavad kaebaja omandis olevad tulepaagid

Meeruse sadama liitsihti. Navigatsioonimärkidena funktsioneerivad liitsihi alumine ja ülemine

tulepaak koos, ent maal need omavahel füüsiliselt ega funktsionaalselt ühendatud ei ole. Seega

on tegemist kahe eraldiseisva rajatisega ehitusseaduse § 2 lg 3 ja MRS § 6 lg 3 tähenduses.

15. Rajatiste omanikuna on kaebajal MRS § 22 lg 1 kohaselt õigus ostueesõigusega maad

erastada. Kuna kõnealused ehitised asuvad linnas, tuleneb maa ostueesõigusega erastamise

ulatus MRS § 7 lõigetest 1 ja 51, mille kohaselt on linnas asuva rajatise omanikul õigus

ostueesõigusega maad erastada krundi või teenindamiseks vajaliku maa ulatuses. MRS § 221 lg

6 kohaselt määrab erastatava maa suuruse ja piirid vastavuses planeeringu ja maakorralduse

nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus. VVm 1996/267 punktide 131 , 133, 141 ja 15 kohaselt

toimub erastatava maa suuruse ja piiride kindlaksmääramine järgmiste põhietappidena:

a) kohaliku omavalitsuse volitatud ametnik teeb maa ostueesõigusega erastamise taotlejale

erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku (edaspidi piiriettepanek); b) taotleja tellib

piiriettepaneku alusel maamõõtjalt katastriüksuse moodustamise; c) maamõõtja teeb

katastriüksuse moodustamise toimingud ning koostab piiriprotokolli; d) kohalik omavalitsus

annab haldusakti, millega määrab erastatava maa suuruse ja piirid ning maa sihtotstarbe.

16. VVm 1996/267 punktist 15 tulenevalt saab kohalik omavalitsus anda lõpliku haldusakti

erastatava maa suuruse ja piiride kindlaksmääramise kohta pärast katastriüksuse

moodustamist. Sama määruse eelnevatest punktidest saab teha järelduse, et katastriüksuse

moodustamine lõpeb piiriprotokolli koostamisega. Antud juhul ei ole erastatava maa

piiriprotokolli koostatud, seega ei ole katastriüksuse moodustamine lõpule viidud ning juba

seetõttu ei saa kohalik omavalitsus anda VVm 1996/267 punktis 15 nimetatud ning käesoleva

kohustamiskaebuse esemeks olevat haldusakti.

17. Kaebaja leiab ekslikult, et talle ostueesõigusega erastamisele kuuluva maa suurus on

kindlaks määratud. Maatüki maksustamishinna aktil (tl. 13) ning katastriüksuse plaani (tl. 12)

koostamisel ei ole eraldivõetuna mingisugust õigustloovat tähendust. Kummastki neist ei

tulene kaebajale õigust nõuda seal näidatud 10 928 m2 suuruse maatüki ostueesõigusega

erastamist. Katastriüksuse plaani koostamine või Tallinna Linnaplaneerimise Ametis selle

vastuvõtmine ei tähista VVm 1996/267 kohaselt katastriüksuse moodustamise lõppemist ega

anna alust viidatud määruse punktis 15 nimetatud haldusakti andmiseks. Tegemist ei ole

piiriprotokolliga. Maa maksustamishinna määramise akti koostamine ei oma samuti

eraldiseisvat tähendust. Maa maksustamishind määrab ära maa erastamise hinna, ent selle

kindlaksmääramine ei anna õigust nõuda aktis näidatud suurusega maa erastamist ega saa

tekitada taotlejale ka õiguspärast ootust, et tal selles ulatuses maad ostueesõigusega erastada

lõpuks õnnestub. Kohaseks ei saa pidada kaebaja täiendavas seisukohas esitatud viidet

Riigikohtu otsusele kohtuasjas 3-3-1-41-03. Kõnealuses asjas analüüsis Riigikohus maa

maksustamishinna

määramise

akti

õiguslikku

siduvust

maamaksu

määramisele.

Eelhaldusaktiga mingisuguse lõpliku haldusakti andmise seisukohast olulise asjaolu

kindlaksmääramine ei tähenda, et seda asjaolu silmas pidav lõplik haldusakt antakse. Nii

näiteks ei teki isikul, kellele laieneb mõni maamaksuseaduses sätestatud maksuvabastus,

kohustust maamaksu tasuda, sõltumata sellest, et maa maksustamishind on aktiga kindlaks

määratud. Samamoodi ei teki isikul õigust nõuda maa maksustamishinna määramise aktis

näidatud suurusega maa erastamise õigust, kui muud asjaolud selle erastamise õiguse

välistavad.

18. Leian, et siduvalt ei määratud erastatava maa suurust kindlaks ka 1. märtsil 2006

koostatud piiriettepanekuga. Vastustaja leiab seejuures vääralt, et piiriettepanekul pole

haldusakti iseloomu. Haldusasjas nr 3-3-1-78-06 selgitas Riigikohus, et erastatava maa piiride

kulgemise ettepaneku näol on tegemist eelhaldusaktiga, millega ei lahendata erastamise

küsimust veel lõplikult, ent millega määratakse siduvalt kindaks hilisema maa erastamise

otsuse tegemisel olulist tähendust omavad asjaolud. Kaebaja on nimetatud Riigikohtu

seisukohast teinud põhjendamatu järelduse nagu tähendaks olulist tähendust omavate

asjaolude siduvalt kindlaks määramine seda, et piiride kulgemise ettepanekus (või ehitise

teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepanekus) määratakse lõplikult ära see, kui suure

maa ostueesõigusega erastamise õigus taotlejal on. Nõnda see pole. Riigikohtu seisukohta

tuleb mõista selliselt, et lõplikus maa ostueesõigusega erastamise otsuses ei saa määrata

ostueesõigusega erastamisele kuuluvaks maaks maad, mis ei vasta piiriettepanekus märgitule.

See aga ei tähenda, et ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piiride lõplikku

kindlaksmääramist ei võiks varasemat eelhaldusakti muuta ehk taotlejale uut piiriettepanekut

teha või kehtestada detailplaneeringut, millega jaotatakse kruntideks ala, kus asuvad need

ehitised, mille omanik maa ostueesõigusega erastamist taotlenud on.

19. Juba viidatud haldusasjas 3-3-1-78-06 selgitas Riigikohus, et eelhaldusakti kehtetuks

tunnistamisel peab järgima haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatud haldusakti kehtetuks

tunnistamise sätestatud nõudeid. Kuivõrd erastatava maa kindlaks määramisel tuleb lähtuda

kehtivatest planeeringutest, tähendab vaidlusalust ala hõlmava detailplaneeringu kehtestamine

ning sellega maa-ala kruntideks jaotamine sisuliselt varem tehtud ostueesõigusega erastatava

maa piiriettepanekute kehtetuks tunnistamist, kui need detailplaneeringuga vastuollu lähevad.

Tegemist on olukorraga, kus uuem sama eset reguleeriv haldusakt muudab varasema. Seega ei

saa maa ostueesõigusega erastamise taotleja nõuda maa erastamist varasemas piiriettepanekus

näidatud ulatuses. Haldusasjades nr 3-3-1-51-01 ja 3-3-1-81-05 tehtud otsustes selgitas

Riigikohus, et omandireformi käigus antud eelhaldusaktidele võib isik tugineda ning ta võib

usaldada, et ilma mõjuva põhjuseta neid küsimusi ümber vaatama ei hakata. Kaebaja viide

õiguspärasele ootusele pole aga siinkohal põhjendatud juba seetõttu, et õiguspärane ootus

varasema haldusakti kehtimajäämise vastu ei mõjuta uue sama eset reguleeriva haldusakti

kehtivust. Olukorras, kus detailplaneering on kehtiv, kaebaja seda tühistamiskaebusega

vaidlustanud ei ole ning tühistamiskaebuse esitamise võimalused on ammendunud, ei saa

kaebaja tugineda detailplaneeringu eiramise nõudes selle võimalikule õigusvastasusele.

20. Riigikohus selgitas haldusasjas nr 3-3-1-81-05 tehtud otsuses, et maa erastamise

eeltoimingute raames antud korraldused ei anna reeglina erastamise õigustatud subjektile

õiguspärast ootust, et temaga sõlmitakse maa ostu-müügi lepingud. Kaebaja näeb

põhjendamatult paralleeli viimati viidatud Riigikohtu otsuses käsitletud maavanema viivituse

ning käesoleva asja vahel. Haldusasjas 3-3-1-81-05 leidis Riigikohus tõepooles, et arvestada

tuleb ka pädeva haldusorgani pikaaegse viivitusega, ent seal käsitletud juhtumi asjaolud

erinesid käesoleva omast oluliselt. Nimelt käsitles Riigikohus viidatud lahendis juhtumit, kus

kohalik omavalitsus oli andnud haldusakti erastatava maa kindlaksmääramise kohta ning

maavanem oli viivitanud maa ostueesõigusega erastamise lepingu sõlmimisega ning otsustas

viimaks toimiku kohalikule omavalitsusele tagastada. Samuti oli taotleja Riigikohtu poolt

käsitletud asjas tasunud maa erastamise ostuhinna. Käesoleval juhul selliseid asjaolusid ei

esine.

21. Maa ostueesõigusega erastamise taotuse esemeks oleva maa suhtes detailplaneeringu

kehtestamine pärast piiriettepaneku tegemist, ent enne katastriüksuse moodustamise

lõpetamist ja erastatava maa kindlaks määramist (VVm 1996/267 p 15) on igal juhul asjaolu,

millest ei saa ostueesõigusega erastatava maa suuruse kindlaksmääramisel mööda vaadata.

Juhul kui piiriettepanekus näidatud erastatava maa suurus ja piirid lähevad vastuollu

kehtestatud detailplaneeringuga, ei ole maa erastamine piiriettepanekus näidatud ulatuses

võimalik. MRS § 221 lg 6 kohaselt tuleb erastatava maa suuruse kindlaksmääramisel lähtuda

kehtestatud planeeringust. Vastavust planeeringule tuleb hinnata vastava lõpliku otsuse

tegemise ajal. See, et piiriettepanek on tehtud enne detailplaneeringu kehtestamist ning et

piiriettepanek polnud selle tegemise ajal ühegi kehtiva planeeringuga vastuolus, ei anna

võimalust määrata pärast detailplaneeringu kehtestamist erastatava maa suurust selliselt, et see

sel ajal kehtiva planeeringuga vastuolus on.

22. Antud juhul on Tallinna Linnavolikogu kehtestanud 25. juuni 2009 otsusega nr 115 Sirbi,

Kopliranna, Vasara tänava ja mere vahelise ala detailplaneeringu, mille kaardilt1 ja

seletuskirjast nähtuvalt on detailplaneeringuga määratud kaebaja omandis oleva kummagi

tulepaagi juurde 100 m2 suurune krunt. Planeerimisseaduse § 9 lg 2 p 1 kohaselt on

detailplaneeringu ülesandeks planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine. Detailplaneeringu kui

tiheasustusega ala ruumilise planeerimise üksikasjaliku alusakti eesmärgist ning MRS § 221

lõikest 6 tulenevalt ei ole ehitise omanikul võimalik ostueesõigusega erastada rohkem maad

kui detailplaneeringus määratud krundi ulatuses. Ehitise omanik saab ostueesõigusega

erastada maad ehitise juurde. Käesoleval juhul välistab kehtestatud detailplaneering kaebaja

omandis olevate tulepaakide juurde kaebaja soovitud 10 928 m2 suuruse maa erastamise.

Seega ei saa kohalikul omavalitsusel olla kohustust anda sellekohast haldusakti.

Detailplaneering on kehtiv, kaebaja ei ole selle kehtestamise otsust vaidlustanud. Kaebaja

poolt Tallinna Linnavalitsusele 23. märtsil 2012 esitatud taotluses väljendatud tõdemus, et

detailplaneering kehtestati õigusvastaselt ja kaebaja õigusi rikkudes, ei ole asjakohane.

Haldusakti (detailplaneeringu) võimalik õigusvastasus ei mõjuta selle kehtivust ega anna

1 kättesaadav Maa-ameti geoinfoportaali kaardirakenduse kaudu

kaebajale õigust nõuda, et Tallinna linn ostueesõigusega erastava maa määramisel kehtivast

detailplaneeringut eiraks.

23. Käesoleva kohustamiskaebuse lahendamise seisukohast ei ole iseenesest tähtsust sellel,

kas Tallinna Linnavaraameti 14. juuni 2012 kirjaga nr 4.2-5/5119 (tl. 62 jj) edastatud Meeruse

tn 6 ja Meeruse tn 8 ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepanekud on

kaebajale nõuetekohaselt kätte toimetatud. Meeruse tn 6 ja Meeruse tn 8 ehitiste näol on

tegemist nende samade tulepaakidega. Isegi kui asuda seisukohale, et vastustaja ei ole neid

piiriettepanekuid kaebajale VVm 1996/267 punktis 131 sätestatud korras kätte toimetanud, ei

saa kaebaja nõuda, et kohalik omavalitsus määraks erastatava maa kindlaks 2006. aasta

piiriettepanekust lähtudes. Kaebaja ei saa tuginedes usaldusele varasema eelhaldusakti

kehtima jäämise vastu nõuda õigusvastase haldusakti andmist. Kohaliku omavalitsuse

haldusaktiga, millega määratakse kindlaks ostueesõigusega erastatav maa, ei saa muuta

kehtestatud detailplaneeringut ega luua olukorda, kus ehitise juurde erastatakse rohkem maad

kui detailplaneeringus ehituskrundina ette nähtud.

24. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuna

vastustaja ei ole taotlenud enda kasuks menetluskulude väljamõistmist, jäävad mõlema

poole kulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/

Kristjan Siigur

kohtunik