1-14-2335/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-14-2335

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 18. märts 2014 Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasja number 1-14-2335 (14230200114)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär Liisi Kisler

Kriminaalasi

G.P süüdistuses KarS § järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör Natalja Kutepova

Süüdistatav

G.P

- isikukood XXX; elukoht:

XXX; Eesti kodanik; põhiharidusega; töökoht: XXX, tõstukijuht; varem kriminaalkorras karistamata,

kustumata väärteokaristus; tõkend elukohast lahkumise keeld

RESOLUTSIOON 1.Süüdi tunnistada G.P KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm)

kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks 1 päev eelvangistust (08.02.2014) ning kandmisele kuulub 2 kuud ja 29 päeva vangistust.

KarS § 73 alusel ei pöörata karistust täitmisele, kui G.P 3 (kolme) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

2. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta G.P-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks.

Liiklusseaduse § 127 alusel on G.P kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiload Maanteeametile.

3. Välja mõista G.P-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse

: määratud kaitsjale

makstud tasu seitsekümmend kaks) ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

72 ( eurot sundraha viissada kolmkümmend kaks eurot ja 50 senti . 532,50 eurot ( )

Kohus määrab, et KrMS § 180 lg 3 alusel on menetluskulusid võimalik tasuda vabatahtlikult osade kaupa, s.o 10 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest

Rahandusministeeriumi arvele nr EE8910220034796011 SEB Pangas või arvele nr

EE932200221023778606 Swedbank Pangas, viitenumber mõlemal juhul 2800049777; maksekorraldusele märkida kriminaalasja number 1-14-2335 ja süüdimõistetu nimi.

Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju

Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Süüdistus G.P süüdistatakse selles, et ta 08.02.2014.a. kella 04.45 ajal Harjumaal Saue linnas Tule

51 asuva Olerex tankla juures, liikudes Vana-Keila mnt suunas, juhtis sõiduautot Hyndai Accent registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,82 mg/l kohta, laiendmääramatusega +/-0,07 gm/l kohta, lõplik lugem 0,75 mg/l kohta).

Sellega rikkus G.P liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet - juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg

4 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Sellise tegevusega pani G.P toime järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o KarS § 424 mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkuleppe sisu Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus

G.P süüditunnistamist KarS § 424 järgi ning tema karistamist vangistusega 3 kuud, millest eelvangistusena on ära kantud 1 päev eelvangistust. Vangistust 2 kuud ja 29 päeva ei pöörata KarS § 73 alusel täitmisele, kui G.P 3-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võrra G.P-lt mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks kuuks. Kohtuliku arutamise järeldused

Kohtuistungil G.P tunnistas oma süüd ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kaitsja osavõttu kohtuistungist süüdistatav ei soovinud.

Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning G.P tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi. Karistus tuleb talle mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o määratud kaitsjale makstav tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 532,50 eurot.

Arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, annab kohus

KrMS § 180 lg 3 alusel G.P-le võimaluse menetluskulusid tasuda 10 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna nende kohene tasumine käib talle ilmselt üle jõu.

Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtunik