1-14-732/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

18. märtsil 2014. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-14-732 Kohtunik Peet Teidearu Sekretär Heli Nurmoja Prokurör Jüri Vissak Kriminaalasi

N.B

süüdistuses KarS § lg. järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav

N.B

Eluvõi asukoht ja aadress: XXXX

Isikukood või sünniaeg:

XXX

Karistatus:

kriminaalkorras karistatud ei ole väärtegude eest karistatud ei ole

Tõkend:

tõkendit kohaldatud ei ole

Isikusamasus tuvastatud: isikutunnistus XXX

Kaitsja

advokaat Anne Vissak riigi õigusabi korras Juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada N.B KarS § 422 lg 1-järgses kuriteos ja mõista süüdistatavale N.B-le karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. Lähtudes KarS §-st 73 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui N.B ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel hakata N.B katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest.

KarS § 50 lg 1 alusel kohaldada lisakaristust ja võtta N.B-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks.

Liiklusseaduse § 127 alusel on N.B kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie

(5) tööpäeva jooksul.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista N.B-lt riigituludesse menetluskuludena süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha viissada kolmkümmend kaks (532) eurot ja 50 senti, ekspertiisikulu kuuskümmend üks (61) eurot, kaitsjatasu ükssada kakskümmend (120) eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et N.B on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuue kuu jooksul igakuiste maksetena.

Menetluskulud tuleb tasuda kuue kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank) või arveldusarvele

EE932200221023778606 (Swedbank) või arveldusarvele EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või arveldusarvele EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal), märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitmiskulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuris 24.01.2014 sõlmitud kokkulepe N.B süüdistatakse selles, et tema, olles joobeseisundis, ei tulnud 21.07.2013 kella 11.05 paiku Tartumaal Meeksi vallas Liispõllu-Järvselja-Aravu tee

10. kilomeetril teeoludele mitte vastava sõidukiiruse valimise tõttu toime sõiduauto Volvo S40 reg nr XXXX juhtimisega, mille tagajärjel kaotas sõiduk paremkurvis juhitavuse ning sõitis teelt välja vasakule kraavi vastu puud ning rullus üle katuse. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai juhi kõrvalistmel istunud kaasreisija K.P. rasked tervisekahjustused - maksa parema sagara, põrna ja parema neeru rebendid, verevalumid rasvikus ja jämesoolekinnistis, kopsude põrutus, vähene parempoolne õhkrind, parempoolse VII roide murd, nahamarrastused vasakul õlavarrel ja rindkerel. Kõhuõõneorganite vigastuste tagajärjel tekkis K.P sisemine verejooks ja verekaotusšokk, mistõttu vigastused põhjustasid talle eluohtliku tervisekahjustuse.

N.B rikkus oma teoga Liiklusseaduse § 14 lg 2 nõudeid, mis sätestab, et iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist, Liiklusseaduse § 50 lg 3 p 1 nõudeid, mis sätestab, et juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama ja Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juhti ei tohi olla joobeseisundis.

Sellega pani N.B toime sõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, millega ettevaatmatusest tekitas teisele inimesele raske tervisekahjustuse, s o KarS 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kannatanu K.P. ei ole N.B vastu tsiviilhagi esitanud;

Vastavalt KrMS §-dele 173 lg 1 ning 175 lg 1 p 1 ja 3 tuleb N.B-lt sisse nõuda ekspertiisitasu 61 (kuuskümmend üks) eurot K.P vigastuste iseloomu tuvastamiseks teostatud kohtuarstliku ekspertiisi eest (tl 27-30);

Karistuse liik ja määr: KarS § 422 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör KarS § 50 lg 1 alusel kohtus lisakaristusena

N.B-lt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 (üheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks.

Lähtudes KarS §-st 73 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui N.B ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Konfiskeerimisele kuuluv vara ei ole

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Menetlus kohtus Kohtuistungil 18. märtsil 2014 avaldas prokurör Jüri Vissak kokkuleppe, esitas põhjendid ja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav N.B kinnitas , et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde, kinnitas kokkuleppe vastavust tema tahtele. Kaitsja Anne Vissak jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, taotles selle alusel otsus teha. Kaitsja esitas kohtule kannatanu K.P. i kirja, milles kannatanu on kinnitanud, et temal N.B vastu praegu nõudeid ei ole.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav N.B väljendanud oma vaba tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. N.B tuleb süüdi tunnistada KarS § 422 lg. 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kohus nõustub kokkuleppes taotletud karistuse liigi ,määra, samuti ka lisakaristuse kohaldamisega. Tsiviilhagi praegu esitatud ei ole.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. N.B menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot, ekspertiisikulu 61 eurot, kaitsjatasu 120 eurot.

Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust, süüdistatava materiaalset seisundit, ei ole põhjendatud menetluskulude ühekorraga tasumine, sest see käiks süüdistatavale üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja määrata menetluskulude tasumine süüdistatavale osade kaupa kuue kuu jooksul igakuiste maksetena.

Kohtunik