2-13-37191/16 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Meelis Eerik

Määruse tegemise aeg ja koht

17. märts 2014.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-37191

Tsiviilasi

XXX(X ) avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse lõpetamine, võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamine

Menetlusosalised

Võlgnik: XXX (pankrotis, isikukood XXX, elukoht XXX)

Pankrotihaldur:

vandeadvokaat

Mari

Männiko

(Advokaadibüroo LEXTAL OÜ, asukoht Rävala pst 4

10143

TALLINN,

telefon

250,

e-post:

mari.manniko@lextal.ee).

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada XXX (pankrotis, isikukood XXX) pankrotimenetlus raugemise tõttu

pärast pankroti väljakuulutamist.

2. XXX(pankrotis) võlausaldajatel on tunnustatud nõuete eest jäänud raha saamata

alljärgnevalt:

Jrk

nr

Võlausaldaja

Rahuldamata nõue

(eurodes)

XXX

95 761,38

3. Vabastada Mari Männiko (pankrotis) XXX pankrotihalduri kohustustest.

4. Määrata XXX (pankrotis) pankrotihaldur Mari Männiko tasuks 1 318,03 eurot

(sealhulgas sotsiaalmaks).

5. Kinnitada pankrotimenetluse kulutused summas 45 eurot.

6. Jätta XXX (pankrotis) pankrotimenetluse kulud võlgniku XXX (pankrotis)

kanda.

7. Määrata XXX (pankrotis) pankrotihalduri tasu hüvitamiseks menetlusabi,

mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, summas 397 eurot.

8. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta välja pankrotihalduri tasu summas 397 eurot

Mari Männiko Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali arvelduskontole nr

XXXXXXXXXXXXX.

9. Algatada XXX kohustustest vabastamise menetlus, jätta usaldusisik määramata

ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

10. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

11. Jätta rahuldamata pankrotihalduri menetlusabi taotlus pankrotihalduri tasu ja

kulutuste riigi vahenditest hüvitamiseks.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja

esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul

alates määruse kättetoimetamisest.

Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,

võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite.

Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja

kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või

saaja

või

Eesti

Vabariik

Rahandusministeeriumi

või

rahandusministri

määratud

Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse.

Asjaolud

Harju

Maakohtu

menetluses

on

füüsilisest

isikust

võlgniku

XXX

(pankrotis)

pankrotimenetlus. 26.08.2013 kohtumäärusega kuulutati välja XXX pankrot ja nimetati

pankrotihalduriks Mari Männiko.

27.01.2014 esitas pankrotihaldur Mari Männiko kohtule võlgniku pankrotimenetluses

koostatud aruande ning taotluse lõpetada XXX (pankrotis) pankrotimenetlus raugemisega

pärast pankroti väljakuulutamist, vabastada Mari Männiko võlgniku pankrotihalduri

kohustustest, määrata halduri tasu summas 1 318,03 eurot, kinnitada pankrotimenetluse

kulutused summas 45 eurot, määrata võlgnikule riigi vahenditest tagastamatu menetlusabina

397 eurot halduri tasu hüvitamiseks, määrata võlgnikule menetlusabi pankrotihalduri tasu ja

kulutuste riigi vahenditest hüvitamisega summas 835,03 eurot selle võlgnikult välja

mõistmisega, otsustada füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamine ja usaldusisiku nimetamine.

Pankrotihaldur Mari Männiko poolt võlgniku pankrotimenetluses koostatud ning kohtule

esitatud aruanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde.

Kohtumääruse põhjendused

Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse

raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja

pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest

viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab

sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et

pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse

raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja

pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6

kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või

kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti

kohtu poolt määratud summa.

Pankrotihaldur Mari Männiko on 27.01.2014 kohtule esitatud aruandes teatanud, et XXX

(pankrotis) pankrotimenetluses puuduvad vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia.

Kohus on teinud 31.01.2014 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded XXX (pankrotis)

pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3 000 eurot 7 päeva jooksul alates

ettepaneku avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaja jooksul ei ole

võlausaldajad

ega

kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku

pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus

pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu.

Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega leiab, et XXX (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb

lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Võlgniku pankrotimenetluses on

tunnustatud ühe võlausaldaja nõue. Vaidlused nõuete ja nende rahuldamisjärkude üle

puuduvad. Võlgnikul puudub vara, sealhulgas panditud ning teistelt isikutelt saadaolev vara.

Võlausaldaja ei ole avaldanud soovi täiendavate kulutuste kandmiseks võlgniku

pankrotimenetluses. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et XXX (pankrotis) maksejõuetuse

põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga

võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas ja leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

pankrotiseaduse tähenduses.

Halduri aruande kohaselt ei ole võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud. PankrS

§ 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud

pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata

jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks. Võlausaldajal on jäänud raha saamata

järgmiselt: XXX 95 761,38 eurot.

PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui

seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Mari Männiko tuleb vabastada XXX (pankrotis)

pankrotihalduri kohustustest.

PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 66 lg 1 kohaselt

on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva

seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt

vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja

kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib

esitada haldur. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma

ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete

täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus

ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus

kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab

vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete

täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse

kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste

hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise

aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

Haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 11,01 tundi. Töötasu arvutamisel on haldur lähtunud tunnitasu määrast 90 eurot.

Töötatud tundide ja tunnitasu määrast lähtuvalt kujuneb halduri tasuks 991 eurot, mille

lisandub sotsiaalmaks 327,03 eurot, kokku 1 318,03 eurot. Võlgniku esindaja on kohtule

esitanud seisukoha pankrotimenetluse kulude osas, milles leiab, et halduri tasu suurus ei ole

põhjendatud. On arvamusel, et põhjendatud on halduri tasu summas 350 eurot. Halduri kulude

osas summale 45 eurot vastu ei vaidle. Haldur, menetluse läbiviimisel lähtub PankrS § 55

sätestatust.

Haldur

on

võlgniku

pankrotimenetluses

läbi

viinud

kõik

vajalikud

pankrotimenetluse toimingud. Kohus ei ole tuvastanud, et haldur oleks teinud oma ülesannete

täitmiseks mittevajalikke kulutusi ning kuritarvitanud menetluses oma ülesannete täitmisele

kuluvat aega. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu 1 318,03 eurot on mõistlik ja põhjendatud.

Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Vastavalt halduri taotlusele

kinnitab kohus XXX (pankrotis) pankrotihaldur Mari Männiko töötasuks 1 318,03 eurot.

Haldur palub kinnitada pankrotimenetluses tehtud kulutused summas 45 eurot. Kulud

seisnevad arvestuslikes bürookuludes ja koopiate tegemises. Kohus leiab, et kulutused on

põhjendatud ja vajalikud ja kinnitab need summas 45 eurot.

PankrS § 150 lg 1 p 3 ja 5 kohaselt on halduri tasu ning vajalikud kulutused oma ülesannete

täitmiseks pankrotimenetluse kulud.

PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus

pankrotimenetluse kulud võlgniku XXX (pankrotis) kanda.

Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ja XXX (pankrotis)

pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule

pankrotihalduri taotlusel ja PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu

hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, summas 397 eurot.

Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi

tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. Haldur on esitanud taotluse määrata

võlgnikule menetlusabi pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks summas 835,03 eurot ning

mõista see välja võlgnikult. PankrS § 150 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse,

tasutakse pankrotimenetluse kulud, milleks on muu hulgas ka halduri tasu ja kulutused

pankrotivarast. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et taotlus menetlusabi saamiseks 835,03

euro osas, selle sissenõudmisega võlgnikult, ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

XXX (pankrotis) on 09.08.2013 kohtule esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku

kohustustest vabastamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid

tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173

nimetatud kohustusi.

PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule

hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse

§ 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses

või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus

kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt.

Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada

kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Kohus leiab, et tuleb algatada XXX

(pankrotis) kohustustest vastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku

ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6

nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul,

kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on

veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja

kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas

võlgnik oma kohustusi täidab.

Asja materjalidest nähtuvalt 02.12.2013 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul tegi

võlausaldaja XXX ettepaneku määrata usaldusisikuks XXX . Võlausaldaja on arvamusel, et

kuna võlgnik ei valda eesti keelt ja seetõttu tal ei ole võimalik esitada kohtule ettekandeid, tal

puuduvad füüsilised omadused, et toimingutest ülevaadet omada, on võlausaldaja selle vastu,

et usaldusisikuks määrataks võlgnik ise. Võlgniku esindaja esitas ettepaneku määrata

usaldusisiku ülesandeid täitma võlgnik ise. Võlgnik on oma 09.08.2013 kohtule esitatud

avalduses palunud jätta usaldusisik määramata ning avaldanud, et on nõus ise täitma

usaldusisiku kohustusi. Pankrotimenetluse kestel on võlgnik olnud haldurile kättesaadav,

teinud koostööd ning võtnud menetlusest aktiivselt osa. Kuivõrd usaldusisiku määramine

tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi, mis veelgi survestaks võlgniku varalist seisu ning

arvestades asjaoluga, et võlgnikul on esindaja, kes on vastavalt temale antud volitustele

esindab ja kaitseb võlgniku huve, on mõistlik kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku

kohustusi.

Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja

menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1

kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda

otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara,

samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või

teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded

loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele

teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud

tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest

erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele

seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 1¹ kohaselt võib

kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse

algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui

võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate

nõudeid arvestatavas ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik

Kohtunik