3-13-70152/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Lea Kuuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.märts 2014, Tallinn

Haldusasja number

3-13-70152

Haldusasi

OÜ Petkam Trade kaebus Maksuja Tolliameti 13.09.2013 korralduse nr 12.2-3/6929-138-2 ja 20.09.2013 korralduse nr 12.2-3/6929-138-8 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine

Kaebaja: OÜ Petkam Trade Esindaja: juhatuse liige Vladimir Kats Vastustaja: Maksuja Tolliamet Esindaja: Miiko Vainer

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta kummagi poole menetluskulu tema enese kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 16.04.2014.a. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

I ASJAOLUD

1.Maksuja Tolliameti (MTA) 21.08.2013 korraldusega nr 12.2-3/6929-138 (tl 49-51) kohustati OÜ-d Petkam Trade seoses üksikjuhtumi kontrolliga, mis hõlmab perioodi 01.11.2011 – 29.02.2012 käibedeklaratsioonidel kajastatud andmete arvestamise, deklareerimise ja tasumise õiguse kontrollimist, esitama maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks kirjalikku teavet ja dokumente . Korralduse kohaselt kuulus see täitmisele 30.08.2013 kell 09.00. Korraldus sisaldas hoiatust, et korralduse tähtajaks täitmata jätmise korral on maksuhalduril õigus vastavalt maksukorralduse seaduse (MKS) §-le 67 rakendada sunniraha, esimesel korral kuni 640 eurot, teisel korral kuni 2000 eurot, kokku 2640 eurot. Vastavalt MKS § 135 lõikele

21 võib sunnivahendit kuni haldusaktiga taotletava eesmärgi saavutamiseni korduvalt rakendada. Samuti selgitati korralduses, et lisaks sunniraha rakendamise võimalusele on MKS § 154 lg 1 ja lg 2 kohaselt maksuhalduri tegevuse takistamise eest ette nähtud rahatrahv füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut ja juriidilisele isikule kuni 3 200 eurot.

2.OÜ Petkam Trade esitas MTA-le taotluse MTA 21.08.2013 korralduse 12.2376929-138 täitmise tähtaja pikendamiseks kuni Mihhail Glotovi tööle naasmiseni. MTA jättis 03.09.2013 otsusega nr 12.2-3/6929-138-1-1 OÜ Petkam Trade 29.08.2013 taotluse rahuldamata. Sama otsusega ennistas MTA 21.08.2013 korralduse nr 12.2-3/6929-

138 täitmise tähtaja ning määras korralduse täitmise tähtajaks 3 tööpäeva alates MTA 03.09.2013 otsuse nr 12.2-3/6929-138-1-1 kättesaamisest. MTA 03.09.2013 otsus sisaldas mh hoiatust, et korralduse täitmata jätmisel rakendatakse OÜ Petkam Trade suhtes MTA 21.08.2013 korralduses nr 12.2-376929-138 märgitud sanktsioone. OÜ Petkam Trade sai 03.09.2013 otsuse kätte 04.09.2013.a, seega kuulus 21.08.2013 korraldus täitmisele hiljemalt 09.09.2013.a. OÜ Petkam Trade ei täitnud 21.08.2013 korraldust kirjaliku teabe ja dokumentide esitamiseks, mistõttu MTA 13.09.2013 korraldusega nr 12.2-3/6929-138-2 ( tl 6-7) kohustati OÜ-d Petkam Trade tasuma sunniraha summas 640 eurot ja kohustati OÜ-d Petkam Trade täitma 21.08.2013 korraldus nr 12.2-3/6929-138 hiljemalt 20.09.2013 kell 9.00. Korralduses maksuhaldur hoiatas , et kui OÜ Petkam Trade jätab 21.08.2013 korralduse nr 12.2-3/6929-

138 täitmata 20.09.2013 kell 9.00, siis rakendatakse OÜ Petkam Trade suhtes teabe ja dokumentide esitamata jätmise eest MTA 21.08.2013 korraldusse nr 12.2-376929-138 märgitud sanktsioone.

3.OÜ Petkam Trade MTA 21.08.2013 korraldust nr 12.2-3/6929-138 tähtajaks (20.09.2013 kell 9.00) ei täitnud ning MTA 20.09.2013 korraldusega nr 12.2-3/6929-138-8 kohustati OÜ- d Petkam Trade tasuma hiljemalt 25.09.2013 sunniraha 2 000 eurot (tl 10-11) .

4.16.10.2013.a esitas OÜ Petkam Trade vaide maksuhalduri 13.09.2013 korralduse nr 12.2- 3/6929-138-2 peale ( tl14-16), 23.10.2013.a esitas OÜ Petkam Trade vaide maksuhalduri 20.09.2013 korralduse nr 12.2-3/6929-138-8 peale ( tl 17-20). Mõlemad vaided tagastati MTA 04.11.2013 otsustega läbivaatamatult, sest vaide esitaja ei kõrvaldanud määratud tähtaja jooksul vaides puudusi ( tl 21-22, 24-25).

5.06.12.2013 esitas OÜ Petkam Trade 06.12.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 13.09.2013 korralduse nr 12.2-3/6929-138-2 ja 20.09.2013 korralduse nr 12.2-3/6929-138-8 tühistamiseks ( tl 2-5). 10.12.2013 määrusega jättis halduskohus kaebuse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ( tl 28-29). 17.12.2013 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Maksuja Tolliameti ning andis tähtaja kaebuse kohta kirjaliku seletuse esitamiseks ( tl 38-39).MTA esitas kirjaliku seletuse ühes lisadega 15.01.2014 ( tl 45-111). 17.01.2014 määras kohus asja läbi vaatamiseks kirjalikus menetluses, määras menetlusosalistele täiendavate menetlusdokumentide esitamise tähtaja ning otsuse avalikult teatavakstegemise aja ( tl 112-113).

II KAEBUSE MOTIIVID

6.Maksuhalduri 13.09.2013 ja 20.09.2013 korraldused on ebaseaduslikud , mistõttu kaebaja taotleb vaidlustatud korralduste tühistamist. MKS § 46 lg-te 2 ja 3 kohaselt peab haldusakt olema põhjendatud, mh peab selles MKS § 46 lg 3 p 5 järgi sisalduma selle andmise faktiline ja õiguslik alus. Lisaks peab sunniraha määramiseks haldusakti andmisel nähtuma, milliseid erinevaid abinõusid ja nendega seotud olulisi asjaolusid ning põhjendatud huve on maksuhaldur kaalunud haldusakti tegemisel ja miks on otsustanud ühe või teise abinõu kasuks.

Sunniraha määramise haldusakti andmisel peab maksuhaldur kaalutlusõiguse alusel lahendama küsimuse, kas esineb alus sunniraha määramiseks; ja kui alus sunniraha määramiseks on olemas, siis millises suuruses sunniraha tuleb määrata. Sunniraha suuruse üle otsustamisel tuleb arvestada, et MKS § 67 lg 3 kohaselt sellesama kohustuse täitmisele sundimiseks ei või sunniraha esimesel korral ületada 640 eurot, teisel korral 2000 eurot ja kokku ei või sellesama kohustuse täitmisele sundimiseks kasutatav sunniraha ületada kokku 2640 eurot. Seega peab igal konkreetsel juhul esimesel korral sunniraha määramisel maksuhaldur kaaluma sunniraha suuruse valikut laias vahemikus 0-st kuni 640 euroni.

Vaidlustatud korralduste põhjendused puudutavad üksnes nende andmisele eelnenud asjaolusid. Vastuolus MKS § 46 lg 3 ja § 12 nõuetega ei sisalda kaevatavad korraldused mistahes põhjendusi rakendatud sunniraha suuruse osas. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti täielikult motiveerimata jätmine selle keskses küsimuses on iseenesest piisav alus haldusakti tühistamiseks.

7.Lisaks on maksuhalduri poolt rakendatud sunniraha suurus ka sisuliselt vastuolus seadusega. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 3 lg 3 tulenevalt peab haldusorgan valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust. Kaebaja suhtes rakendati kaevatavate korraldustega esimesel korral sunniraha määra 640 eurot ja teisel korral 2 000 eurot, mis on MKS § 67 lg 3 kohaselt sunniraha ülemmäärad. Kaebaja arvates ei saa sunniraha kõige rangem määr ühtlasi olla ka leebeim määr. Kaevatavate korraldusega sunniraha määramine on seadusevastane ka sel põhjusel, et maksuhalduril puudusid üldse mistahes alused sunniraha määramiseks. Kuivõrd kaevatavad korraldused kuuluvad tühistamisele juba eespool toodud formaalsetel alustel, ei pea kaebaja vajalikuks peatuda korraldustes esitatud põhjendustel sunniraha määramise eelduste täitmise kohta.

8.Lisaks märgib kaebaja, et enne 21.08.2013 korralduse nr 12.2-3/6929-138 täitmise tähtaja saabumist esitas ta maksuhaldurile 20.09.2013.a taotluse 21.08.2013 korralduse nr 12.2- 3/6929-138 täitmise tähtaja pikendamiseks, milles selgitas, et tema igapäevast majandustegevust juhtinud juhatuse liige Mihhail Glotovi haigestumise tõttu ei ole korraldusega nõutud teabe esitamine võimalik ja palus pikendada täitmise tähtaega kuni Mihhail Glotovi tööle naasmiseni. Samal päeval tehtud 20.09.2013 otsusega jättis maksuhaldur OÜ Petkam Trade 20.09.2013 tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata, kaebaja sai maksuhalduri 20.09.2013 otsuse tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata jätmise kohta kätte alles 23.09.2013.a, s.o samaaegselt kaevatava korralduse kättesaamisega.

Kuigi haldusakti täitmise tähtaja pikendamise taotluse esitamine iseenesest ei peata haldusakti täitmist, pidi maksuhaldur arvestama, et tähtaja pikendamise taotluse esitamise tõttu on taotluse esitajal tekkinud õigustatud ootus, et maksuhaldur ei nõua 21.08.2013 korralduse nr 12.2-3/6929-138 täitmist ega määra sunniraha korralduse täitmata jätmise eest vähemasti kuni tähtaja pikendamise taotluse lahendamiseni ja maksuhalduri sellekohase otsustuse vaide esitajale teatavakstegemiseni.

III VASTUSTAJA VASTUVÄITED

9. Vastustaja kaebust põhjendatuks ei pea ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja peab vajalikuks asjaolude kirjeldust, milles ta märgib, et MTA kontrollib OÜ Petkam Trade 2011 novembrikuu kuni 2012 veebruarikuu käibedeklaratsioonidel kajastatud andmete arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust. MTA-l on kahtlus, et OÜ Petkam Trade ja AS Salvete on loonud kontrollitaval perioodil maksupettuste skeemi, mille raames tehingute läbiviimise kohana kajastati OÜ Petroil PVTK ladu ning tegelike tehingupartnerite varjamiseks kasutati varifirmasid, sh OÜ-d Grandoil, OÜ-d AI Media ja OÜ-d Bartec Trade. MTA suurendas OÜ Petkam Trade kütuse tagatist 27.08.2013 otsusega nr 12.2-7/241 kuni 718 859 euroni. Põhjusel, et OÜ Petkam Trade tagatist palutud tähtajaks ei esitanud, peatas MTA 17.09.2013 otsusega nr 12.2-7/241-1 majandustegevuse registri kütuse müügi registreeringu määratud tagatise esitamiseni. MTA 21.08.2013 korraldusega nr 12.2-3/6929-138 kohustati OÜ-d Petkam Trade dokumentide ning teabe esitamiseks. Korralduse andmise tingis vajadus täpsustada OÜ Petkam Trade raamatupidamises kajastatud tehingute faktilisi asjaolusid Kaebaja ei täitnud korraldust isegi pärast talle täiendava tähtaja andmist, misjärel MTA tegi sunniraha tasumiseks käesolevas kohtuasjas vaidlustatud korraldused 13.09.2013 nr 6929-138-2 ja 20.09.2013 korralduse nr 12.2-3/6929-138-8 MTA märgib, et OÜ Petkam Trade kontrollimenetlus on olnud oluliselt raskendatud OÜ Petkam Trade kaasaaitamiskohustuse rikkumise tõttu, mistõttu on maksuhaldur tõendeid kogunud ka kolmandatelt isikutelt. Nii näiteks on OÜ Petkam Trade poolt jätkuvalt täitmata MTA korraldused teabe ning dokumentide saamiseks. Praegusel juhul on üksnes võimalik asuda seisukohale, et OÜ Petkam Trade teeb juba praegu kõik endast oleneva, et käimasolev kontrollimenetlus maksuhalduri jaoks võimatuks muuta ja seeläbi endal äärmiselt suure tõenäosusega ligikaudu miljoni euro suuruse maksukohustuse tekkimist ning tasumist vältida

10.Kaebajale sunniraha määramise eeldused on täidetud. Mõlemas sunniraha korralduses on viidatud korrektsele õiguslikule alusele (MKS § 67) ja esitatud asjaolude kirjeldus, miks maksuhalduri hinnangul on eeldused sunniraha määramiseks täidetud. Maksuhaldur on eelnevalt hoiatanud (MKS § 136) sunniraha kohaldamisest, sh selle kindlat suurust puudutavas osas. Maksuhaldur määras sunniraha seaduses sätestatud ulatuse piirides,st esimesel korral 640 eurot ja teisel korral 2000 eurot (MKS § 67 lg 3).

11. MTA nõustub, et sunniraha määramisel tuleb arvestada ATSS-s sätestatud (§ 3 lg 3) ja proportsionaalsuse printsiibil rajanevat üldpõhimõtet, et kohustuse täitmise tagamiseks tuleb kasutada leebeimat sunnivahendit ja -määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaimad. Seda põhimõtet on MTA täielikult järginud.

12.Haldusakti põhjendustes pole MTA arvates tarvilik esitada ebavajalikku põhjendust. Haldusakti lisatava põhjenduse suurus sõltub suuresti vastava õigusvaldkonna erisustest ning üksikjuhtumi asjaoludest, kusjuures üksikjuhtudel motiveerimiskohustus väheneb, kui haldusakti andmise aluseks olevad asjaolud peavad muudest allikatest tulenevalt olema isikule teada. Isikule oli väga hästi teada, et ta tegutseb kütuse valdkonnas, kus tehingute summad on väga suured ja tema aastane käibe maht ulatub miljonitesse eurodesse. OÜ Petkam Trade kapital äriregistri andmetel on 639 116 eurot. Samuti oli OÜ-le Petkam Trade teada tema varasem käitumine maksumenetluses, st kõikvõimalike menetlustoimingute edasi lükkamine, korralduste täitmata jätmine ja vaidlustamine nn põhimõtte pärast. Lisaks käesoleva kirjalikus seletuses asjaolude osas kirjeldatule esitab MTA kohtuliku kontrollitavuse huvides vastuse kaebusele haldusasjas nr 3-13-70041 mille punktist 1 (asjaolude kirjeldus) ja lisadest nähtub samuti isiku kaasaaitamiskohustuse jäme rikkumine senises menetluses. Puudub mõistlik põhjus arvata, et kaebajat oleks enam motiveerinud esimesel korral nt 50 euro suuruse sunniraha määramine, sellist väidet pole ka kaebaja esitanud. Sunniraha ulatuse määramine on MTA kaalutlusotsus, mida praegusel juhul on täidetud kaalutlusreegleid järgides. Viimatinimetatut pole ka kaebaja otseselt ümber lükanud, kaebaja pole pakkunud välja summat ning põhjendusi, mis oleks olnud proportsionaalsust silmas pidades tema teabe ning dokumentide esitamise „motiveerimiseks“ sobivam kui MTA poolt määratud summa.

13.Käesoleval juhul on sunniraha korralduse õiguspärasust kinnitavaks (sh nende suurust puudutavas osas) MTA arvates piisav juba ainuüksi fakt, et isik ei ole ka varasemalt samas maksumenetluses täitnud MTA korraldusi teabe ja dokumentide andmiseks isegi olukorras, kus seda on sisuliselt isegi kohtulikult nõutud ja samuti käesoleva haldusasjaga seonduvalt pärast korduvate sunniraha korralduste tegemist.

14.Seoses väitega, et kaebajal tekkis õigustatud ootus sunniraha korralduste mittetäitmiseks, sest esitas taotluse täitmise tähtaja pikendamiseks, viitab MTA kaebaja käitumismustrile (sh sellele, et kaebaja on kogu menetluse vältel esitanud täitmise tähtaja pikendamise taotlusi viimasel, alati viimasel hetkel ja samal ajal ühtegi tõendit esitamata) ja leiab, et see ei ole põhjendus haldusakti mitte täitmiseks. Vastustaja leiab, et eelnev kinnitab sunniraha korralduste õiguspärasust.

IV KOHTU SEISUKOHT

15. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.

16.Käesoleval juhul puudub menetlusosaliste vahel vaidlus selles, et MTA 21.08.2013 korraldus nr 12.2-3/6929-138, millega kohustati OÜ-d Petkam Trade dokumentide ning teabe esitamiseks, oli kaebuse esitajale teatavaks tehtud, haldusakt oli kehtiv ning et OÜ Petkam Trade ei täitnud korraldust ka pärast talle täiendava tähtaja andmist MTA 03.09.2013 otsusega . Vaidlus puudub ka selles, et 21.08.2013 korraldus sisaldas hoiatust, et korralduse tähtajaks täitmata jätmise korral on maksuhalduril õigus vastavalt MKS § 67 rakendada sunniraha, esimesel korral kuni 640 eurot, teisel korral kuni 2000 eurot, kokku 2640 eurot. Ka 03.09.2013 otsus sisaldas mh hoiatust, et korralduse täitmata jätmisel rakendatakse OÜ Petkam Trade suhtes MTA 21.08.2013 korralduses nr 12.2-376929-138 märgitud sanktsioone.

17. MKS § 46 lg-te 2 ja 3 kohaselt peab haldusakt olema põhjendatud, MKS § 46 lg 3 p 5 järgi peab haldusaktis sisalduma selle andmise faktiline ja õiguslik alus. Kohus nõustub vastustajaga, et vaidlustatud korraldustes sunniraha tasumiseks on viidatud selle andmise õigusliku alusena MKS § 67 ning on esitatud asjaolude kirjeldus, millele tuginevalt on eeldused sunniraha määramiseks täidetud.

18.Kaebuse esitaja märgib õigesti, et selle üle, kas ja kui suures summas sunniraha nõue esitada, otsustab maksuhaldur kaalutlusõiguse alusel. Kaebuse väitel on sunniraha suuruse puhul jäetud kaalumata olulised asjaolud ja põhjendatud huvid, sealjuures ei ole kaebuse esitaja toonud esile, millised olulised asjaolud ja kaebaja põhjendatud huvid on sunniraha määramisel arvestamata jäetud. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.

Maksuhaldur on kirjalikus seletuses kohtule viidanud erialakirjanduses avaldatud seisukohtadele, millest tulenevalt põhjenduse suurus sõltub üksikjuhtumi asjaoludest ning motiveerimiskohustus väheneb, kui haldusakti andmise aluseks olevad asjaolud peavad muudest allikatest tulenevalt olema isikule teada. Riigikohus on 29.11.2012 otsuses kohtuasjas 3-3-1-29-12 asunud seisukohale: Riigikohtu hinnangul võib kohus haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus sellest põhjendusest haldusakti andmisel.

Seejuures on tõendamiskoormus küsimuses, kas põhjendus haldusakti andmisel tegelikult eksisteeris ja kas sellega arvestati, haldusorganil. Näiteks võis põhjendus sisalduda haldusorgani poolt koostatud dokumendis, millele haldusaktis nõuetekohaselt ei viidatud, kuid mis eksisteeris haldusakti andmise ajal, või haldusmenetluse käigus mõne menetlusosalise või teise haldusorgani poolt akti andjale esitatud dokumendis. Samuti võib kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust arvesse võtta juhul, kui mõistliku isiku jaoks pidi olema arusaadav, et haldusorgan juhindus vastavast põhjendusest haldusakti andmisel.

Vastustaja on nii kirjalikus seletuses esitatud juhtumi asjaoludes kui ka koos kirjaliku seletusega kaebuse kohta esitatud dokumentaalsete tõenditega (tl 49-111) veenvalt tõendanud, et sunniraha maksimaalses lubatud määras rakendamine oli tingitud kaebuse esitaja poolt senises menetluses kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmisest , sealjuures varasemalt samas maksumenetluses maksuhalduri korralduste teabe ja dokumentide esitamiseks täitmata jätmisest , mis kohtu arvates viitab äriühingu eesmärgile maksumenetlust venitada. Puudub ka alus kahelda selles, nagu ei oleks kirjalikule seletuse lisadena esitatud dokumentides toodud asjaolud kaebuse esitajale teada.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ka juhul, kui pidada vaidlustatud korraldusi määratud sunniraha suuruse osas puudulikult põhjendatuks, on vastustaja esitatud täiendavate dokumentidega veenvalt põhjendanud kohaldatud sunnirahamäärade valikut. Lisaks märgib kohus siinkohal, et täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks antud tähtajaks ei ole kaebuse esitaja vastustaja seisukohtadele vastuväiteid esitanud ning ei ole ka ümber lükanud vastustaja seisukohti.

19. Kaebuse esitaja on sunniraha suurust vaidlustades väitnud, et esimesel korral sunniraha määra 640 eurot ja teisel korral 2000 eurot, s.o.sunniraha ülemmäära kaebaja suhtes rakendamisel on rikutud asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 3 lg 3 sätestatud põhimõtet, et kohustuse tagamiseks tuleb kasutada leebeimat sunnivahendit ja –määra ja valida sunnivahend, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunniks teda täitma ettekirjutusega pandud kohustust. Olukorras, kus kaebuse esitaja puhul rakendatud suurim võimalik sunniraha ei ole osutunud sedavõrd tõhusaks, et oleks sundinud kaebuse esitajat korraldusega pandud kohustust täitma, leiab kohus, et kaebuse väited isikut võimalikult vähe kahjustava sunnivahendi valikust ei anna alust veendumuseks sunniraha suuruse ebaproportsionaalsuses.

20. MTA 13.09.2013 korraldusega anti OÜ-le Petkam Trade ka uus tähtaeg 21.08.2013 korralduse täitmiseks – 20.09.2013 kell 9.00 ning hoiatati korralduse tähtajaks täitmata jätmise korral 21.08.2013 korraldusse märgitud sanktsioonide rakendamist. Kaebuse esitaja väited õigustatud ootusest, et maksuhaldur ei nõua 21.08.2013 korralduse täitmist ega määra sunniraha korralduse täitmata jätmise eest kuni tähtaja pikendamise lahendamiseni ei õigusta kaebuse esitaja poolt 21.08.2013 korralduse mittetäitmist ning ei tingi ka 20.09.2013 korralduse tühistamist. Lisaks vastustaja osundatud kaebaja käitumismustrile, sh asjaolule, et kaebaja on kogu menetluse vältel esitanud täitmise tähtaja pikendamise taotlusi alati viimasel hetkel ja samal ajal ühtegi tõendit esitamata, märgib kohus lisaks, et kaebaja samasisulise 29.08.2013 taotluse pikendada 21.08.2013 korralduse täitmise tähtaega kuni juhatuse liikme Mihhail Glotovi tööle naasmiseni on maksuhaldur jätnud 03.09.2013 otsusega nr 12.2- 3/6929-138-1-1 rahuldamata. Kuigi MTA määras nimetatud otsusega 21.08.2013 korralduse nr 12.2-3/6929-138 täitmiseks uue tähtaja, ei täitnud kaebaja ikkagi temal lasuvat kohustust.

21. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja ei ole kaebuse esitajalt menetluskulu väljamõistmist taotlenud, seega jäävad kummagi poole võimalikud menetluskulud nende eneste kanda .

/allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse kohtunik