1-13-4690/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.märts 2014, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-4690 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungisekretär Helju Rebane Kriminaalasi süüdimõistetu tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine elektroonilise järelevalve alla Kinnipeetav Andres Ahas isikukood: 38305312758 viibimiskoht: Tartu vangla elukoht vabanemisel: XXXX Kaitsja määratud korras advokaat Niina Agarjova Kohtuistungi toimumise aeg 17.03.2014 RESOLUTSIOON Vabastada Andres Ahas talle Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 22.05.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-4690 mõistetud liitkaristuse 1 (ühe) aasta 9 (üheksa) kuu 25 (kahekümne viie) päeva pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg 4 alusel määrata Andres Ahasele katseaeg kuni 13. 05.2015. Katseaeg hakkab KarS § 78 p 2 kohaselt kulgema alates kohtumääruse jõustumisest. Kohustada Andres Ahast järgima katseajal KarS § 75 lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid:

1. elada kohtu määratud alalises elukohas – XXXX

2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 5,7 ja 9 alusel määrata Andres Ahasele katseajaks järgmised kohustused:

1. mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;

2. asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele hiljemalt 3 (kolme) nädala jooksul alates vabanemisest;

3. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata;

4. minna 1 (ühe) kuu jooksul vabanemisest X vastuvõtule ja alluda vajadusel ettenähtud ravile;

5. alluda elektroonilisele valvele 6 (kuue) kuu jooksul alates elektroonilise järelevalve seadme keha külge kinnitamisest. Määrus Andres Ahase suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Määruse koopia saata kinnipeetavale, tema kaitsjale ja Tartu vanglale ning prokurörile. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Asjaolud ja menetluse käik Tartu vangla esitas 26.02.2014 kohtule Andres Ahase isikliku toimiku tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse lahendamiseks. Tartu Maakohtu 22.05.2013 otsusega tunnistati Andres Ahas süüdi KarS § 424 järgi ja karistuseks mõisteti 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati Andres Ahase kahtlustatavana kinnipidamise aeg 18.-20.05.2013, s.o 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ja Andres Ahasele ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendas kohus Andres Ahasele käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust 14.06.2012 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-5922 mõistetud karistuse (10 kuud vangistust, milline karistus asendati KarS § 69 lg 2 alusel 600 tunni üldkasuliku tööga ning töö tegemise tähtajaga 2 aastat ning millest on 21.05.2013 seisuga tegemata 476 töötundi, s.o 238 päeva) ärakandmata osa võrra, s.o 7 (seitsme) kuu ja

28 (kahekümne kaheksa) päeva vangistuse võrra ning mõisteti Andres Ahasele lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud

25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. Otsus jõustus 07.06.2013. Kinnipeetava karistusaeg algas seega 19.07.2013 ja lõpeb 13.05.2015. Kohtuotsusest tulenevalt oli kinnipeetav KarS § 76 lg 1 p 1 alusel ühe kolmandiku mõistetud karistusajast ära kandnud 27.02.2014. Andres Ahast on eelnevalt kriminaalkorras karistatud 6-l korral, väärteokorras 17-l korral.

Tartu vangla iseloomustuse kohaselt (isiklik toimik II osa tlk 18-19) toetab vangla Andres Ahase tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldusametniku kogutud andmetest (isiklik toimik II osa, tlk 16) nähtub, et ametnik on vestelnud kinnipeetava X ja X, kes on andnud nõusoleku paigaldada elektroonilise valve seadmed enda elukohta asukohaga XXXX, kuhu kinnipeetav soovib pärast kinnipidamisasutusest vabanemist elama asuda. Vabanemisjärgseks töökohaks on kinnipeetav nimetanud XXXX OÜ, mille üheks juhatuse liikmeks kinnipeetav ise on.

Kinnipeetava sõnul kavatseb ta firma raames hakata tegema ehitustöid. Samas on Maksuja Tolliameti andmetel ettevõttel intressivõlg summas 661,57 eurot ning lisaks onesitamata tuluja sotsiaalmaksu deklaratsioonid ajavahemikus 12.12.2011-10.04.2012. Toetavaks lähivõrgustikuks on kinnipeetava vanemad H. ja S. A., kes on valmis poega toetama. Ümbruskonnas elavatel sõpradel on olnud kinnipeetavale negatiivne mõju. Tartu Vangla andmetel oli Andres Ahasel 06.02.2014 seisuga tasumata nõudeid 3314,50 euro ulatuses, vabanemisfondis oli tal X eurot.

Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Andres Ahase poolt toime pandud kuritegude asjaolud ja tema süü ei ole proportsionaalsed ärakantud karistusega. Kinnipeetav ei teadvusta enda alkoholiprobleemi ning ka oma kuriteod pani ta toime alkoholijoobes. Seetõttu ei toeta prokurör Andres Ahase vabastamist enne tähtaega ning tema allutamist käitumiskontrollile elektroonilise järelevalve alla. Süüdimõistetu Andres Ahas seletas, et ta on aru saanud, et alkoholi tarbimisega peab olema lõpp. Vabanemisel asuks ta elama vanemate majja.

Kaitsja toetas Andres Ahase ennetähtaegset vabastamist ja leidis, et vabanemisel tuleks talle määrata kriminaalhooldaja poolt taotletud kohustused. Kohtu seisukoht Andres Ahas mõisteti süüdi teise astme kuriteo toimepanemises. KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub KarS § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on Andres Ahas temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kuue kuu. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.2007 määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra“ § 51 lg 2 kohaselt on kinnipeetava vabanemisjärgsesse elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimused järgmised:

1) kinnipeetaval peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks;

2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus;

3) elukoht peab asuma GSM-i levialas;

4) elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei paigaldata elektroonilise valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus.

Kriminaalhooldaja hinnangul on Andres Ahase vabanemisjärgne elukoht aadressil XXXX sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on täidetud ka elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangistuses viibimise aeg on kinnipeetaval kulgenud rahuldavalt. Käesoleva vangistuse jooksul ei ole A. Ahas hõivetegevustes osalenud kuna järgnevad tegevused on planeeritud aastatesse 2014 ja 2015, kusjuures määratud on osalemine tööhõives, sotsiaalprogrammide Eluviisitreening ja Sotsiaalsete oskuste treening läbimine ning vestlused kinnitamaks muutusi elustiilis ning mõtlemises ja hoiakutes. Toimunud on igakuised ITK vestlused. Alkoholi tarvitamine on Andres Ahase puhul kuriteo toimepanemise riski tõstev faktor, kuna ka praegu kantav karistus mõisteti talle tegude eest, mis olid toime pandud alkoholijoobes. Kohtuistungil avaldas Andres Ahas, et vangistuses on ta jõudnud kindlale veendumusele, et ta peab olema suuteline alkoholist loobuma. Kinnipeetav tunnistas, et lisaks enda tahtekindlusele on vajalik ka kõrvaline abi nii kriminaalhooldusametniku kui ka vajadusel ravi määrava X näol. Andres Ahas avaldas, et ta vajaks vahetult peale vabanemist rangemaid tingimusi elektroonilisele valvele allumise näol.

Eelnevat kogumis hinnates on kohus seisukohal, et käesoleval ajal on võimalik Andres Ahas vabastada karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Ta on ära kandnud vajaliku osa talle mõistetud karistusest. Kohtuistungil kinnipeetava poolt avaldatu annab lootust, et vähemalt osaliselt on vangistus oma eesmärki täitnud ja andnud Andres Ahasele motivatsiooni õiguskuulekaks eluks. Eeltoodu annab kohtule aluse arvata, et tema suhtumine on muutunud ja uute samalaadsete kuritegude toimepanemise risk oluliselt vähenenud. Selleks, et ei toimuks tagasilangust, tuleb Andres Ahasele määrata seaduskuulekat eluviisi toetavad lisakohustused, s.o asuda tööle, mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ja pöörduda psühhiaatri poole ning vajadusel alluda ravile.

Kuna Andres Ahas kannab karistust mootorsõiduki korduva joobes juhtimise eest, on kohtu hinnangul vajalik ta allutada vabanemisel elektroonilisele järelevalvele 6 kuuks, et oleks tagatud tõhus kontroll tema käitumise üle. Selline range järelevalve aitab olulisel määral maandada uute kuritegude toimepanemise riski ja näitab, kas Andres Ahas oskab oma probleemide lahendamisega toime tulla ühiskonnas aktsepteeritud viisil.

Rutt Teeveer Kohtunik