4-14-2085/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generated16.03.2014 koostati väärteoprotokoll nr AB 201365441, mille kohaselt G.J 16.03.2014 kella 09.18 ajal Tallinn-Rannamõisa-Klooga maantee 10. kilomeetril juhtis mootorsõidukit Opel Vectra reg nr XXXomamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, pannes seega toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.
Legislator headnote
AI generated4-14-2085/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: kilomeetril juhtis mootorsõidukit Opel Vectra reg nr XXXomamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, pannes seega toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtuasja number
4-14-2085
Otsuse kuupäev
17. märts 2014.a
Kohtunik
Eha Popova Kohtuasi G.J
(isikukood xxx, eluk xxx) väärteoasja liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 järgi
Asja läbivaatamise kuupäev
17. märts 2014.a
Istungil osalenud isikud Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna
ametnik Rene Uustalu, menetlusalune isik G.J , sekretär Hedvig Payne, kaitsja Paavo Paal Resolutsioon
Tuginedes väärteomenetluse seadustiku (VtMS) § 107-111:
1. Tunnistada süüdi järgi ning mõista karistuseks
G.J LS § 201 lg 2 arest
22 (kakskümmend kaks) päeva.
2. Karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 16.03.2014.a. kell 09.23
Edasikaebamise kord
Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.
ASJAOLUD
1. 16.03.2014 koostati väärteoprotokoll nr AB 201365441, mille kohaselt G.J
16.03.2014 kella 09.18 ajal Tallinn-Rannamõisa-Klooga maantee 10. kilomeetril juhtis mootorsõidukit Opel Vectra reg nr XXXomamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, pannes seega toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.
2. Kohtuväline menetleja leiab, et G.J-i süü on kogutud tõenditega tõendamist leidnud. Isik on varasemalt toime pannud samalaadseid süütegusid. Varasemad korduvad karistused ei ole teda mõjutanud süütegude toimepanemisest loobuma. Käesoleva väärteo eest tuleks karistada arestiga 25 päeva.
3. Menetlusalune isik seletab, et ta tunnistab end süüdi ja kahetseb toimepandut.
Juhtis tõepoolest ilma juhtimisõiguseta mootorsõidukit ja varasemalt on ta juhtimiselt kõrvaldatud. Trahvid on tasumata, kuna puudusid vahendid. Tal on ülalpeetavad lapsed. Elukaaslane töötab. Tema soovib luua firma. Kui määratakse arest, siis see mõjutab pere toimetulekut.
4. Kaitsja leiab, et arvestades isiku puhtsüdamlikku kahetsust ning asjaolu, et pere sattuks raskesse olukorda, on põhjendatud aresti asendamine üldkasuliku tööga.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud väärteo toimepanemine G.J-i poolt ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi. Väärtegu on tõendatud: sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 29.12.2012.a., menetlusaluse isiku ja tunnistaja P. Pärila ütlused.
6. Karistuse mõistmisel kohus arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Raskendavad asjaolud puuduvad. G.J-i on varasemalt korduvalt karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega ja arestiga. Rahatrahvid on valdavalt tasumata. Varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud süütegude toimepanemisest loobuma. Kohus ei pea võimalikuks tema karistamist rahatrahviga ning karistuse eesmärgi saavutamiseks tuleb menetlusalust isikut karistada arestiga. Karistusregistri õiendist nähtuvalt on G.J-i suhtes tema kriminaalkorras mõistetud vangistusi korduvalt asendatud üldkasuliku tööga, kuid sellisel viisil ei ole karistuse eesmärke saavutatud, kuna G.J on jätkanud süütegude toimepanemist. Kohus leiab, et arvestades G.J-i isikut ei ole aresti asendamine üldkasuliku tööga põhjendatud, kuna sellisel viisil ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke.
Eha Popova Kohtunik