1-10-5205/57 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

17. märts 2014, Tartu kohtumaja Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungisekretär Helju Rebane Tõlk Regina Laiapea Kriminaalasja number 1-10-5205 Kriminaalasi

süüdimõistetu tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine

Kinnipeetav K.L

isikukood XXX; viibimiskoht Tartu vangla; elukoht vabanemisel XXXX Kaitsja määratud korras advokaat Eve Laine Kohtuistungi toimumise aeg 17.03.2014 RESOLUTSIOON Jätta K.L talle Viru Maakohtu 03.03.2011 otsusega mõistetud liitkaristuse

4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud vangistust kandmiselt tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata.

Välja mõista K.L-ilt riigi tuludesse riigi õigusabi kulud 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 (SEB), nr EE932200221023778606

(Swedbank), nr EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või nr

EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal), märkides ära Tartu

Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja nime, kelle eest makstakse. Vastavalt KrMS § 417 lg-le 2 ja §-le 423 on menetluskulude tasumiseks aega üks kuu alates kohtulahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Määruse koopia saata kinnipeetavale, Tartu vanglale ja prokurörile. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

03.03.2014 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava K.L tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. K.L tunnistati süüdi Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 03.03.2011 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8; KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1 alusel 4 aasta vangistusega; KarS § 121; KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi KarS § 64 lg 1 alusel 6 kuu vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Ida-Viru Maakohtu 14.01.2010 kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 10 kuu vangistuse võrra ja karistuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud vangistust; liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti

4 aastat 6 kuud vangistust, mille kandmise alguseks 03.03.2011. Kohtuotsus jõustus 15.07.2011. Käesoleval ajal kannab K.L karistust Tartu vanglas. Tema karistusaeg algas seega 03.03.2011 ja lõpeb 03.09.2015.

Tartu Maakohtu 14.06.2013 määrusega jäeti K.L KarS § 76 lg 3 alusel talle

03.03.2011 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kohtuotsusega KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks mõistetud 4 aasta 6 kuu vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega vabastamata.

Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabanemist KarS § 76 lg 2 p 2 alusel tekkis 03.03.2014. K.L on eelnevalt järgmised kehtivad kriminaalkaristused:

1. 20.09.2004 Ida-Viru Maakohtu kohtuotsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3, KrK § 141 lg 2 p

1, 2, 4, KrK § 143 lg 2 p 1, 2, KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 3 järgi KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristusega 3 aastat vangistust, KarS § 65 lg 1 alusel 3 aastat vangistust, kanda jäi 5 kuud 18 päeva vangistust, mille kandmiselt vabanes 10.03.2005 pärast karistuse kandmist;

2. 14.01.2010 Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja kohtuotsusega KarS § 201 lg 2 p 1,

KarS § 121 järgi KarS § 64 lg 1 alusel 1 aasta 3 kuu vangistusega, KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 74 alusel 10 kuu vangistusega tingimisi 2-aastase katseajaga.

Tartu Vangla iseloomustuse (isiklik toimik II osa, tlk 61-63) kohaselt toetab vangla K.L vabastamist enne tähtaega tema allutamisega käitumiskontrollile. Vabanemisel on

K.L elukoht, garanteeritud töökoht puudub. Vanglas distsiplinaarkaristused puuduvad. Ta on varasemalt kuritarvitanud alkoholi, on narkosõltlane. Tunnistab sõltuvust narkootikumidest, kuid alkoholi tarvitamist probleemiks ei pea. Valmis osalema rehabiliteerivates tegevustes ja motiveeritud sõltuvusest vabanema. Kriminaalhooldaja arvamusest (isiklik toimik II osa, tlk 59-60) nähtub, et K.L kindlat töökohta ja eriala ei ole ning töökogemused on vähesed. Vabanemisel on olemas kindel elukoht; korralikke sõpru, kes teda vabaduses positiivselt mõjutaksid, ei ole.

Kinnipeetavat on varasemalt kaks korda karistatud tingimisi vangistusega, mis mõlemad ebaõnnestusid, kuna K.L jätkas kuritegude sooritamisi katseajal. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Prokurör esitas kirjaliku seisukoha, milles ei toeta K.L karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabastamist. K.L avaldas, et ta soovib karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja toetas K.L ennetähtaegset vabastamist ja leidis, et vabanemisel tuleks talle määrata kriminaalhooldaja poolt taotletud kohustused.

KOHTU SEISUKOHT K.L kannab karistust I ja II astme kuritegude eest. Vastavalt KarS § 76 lg 2 p-ile 2 võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.

Viru Maakohtu 03.03.2011 otsusega mõisteti K.L-ile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust, mida kannab alates 03.03.2011. Seega on

K.L käesolevaks ajaks kandnud karistusajast ära üle kahe kolmandiku, mis tähendab, et on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 2 tulenev formaalne alus kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et K.L ei ole võimalik karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada tulenevalt 03.03.2011 kohtuotsuses kajastatud toimepandud röövimise rasketest asjaoludest ja nähtuvalt tema varasemast elukäigust.

K.L on käesoleval ajal 3 kehtivat kriminaalkaristust. Ta kannab karistust mh röövimise eest isikute grupis, pannes selle toime isikuna, kes oli varasemalt juba röövimise toime pannud (karistatud röövimise eest 20.09.2004 kohtuotsusega). Kuriteod on ta pannud toime materiaalse kasu saamise eesmärgil ning tingituna sõltuvusprobleemist. Vangla materjalidest nähtub, et K.L on alkoholi liigtarvitamine olnud üheks soodusteguriks kriminaalsele käitumisele. Narkootikumide tarvitamist alustas 1995. aastal, tarvitades XXXX, mille suutis iseseisvalt lõpetada. Kinnipeetav ise tunnistab sõltuvust narkootikumidest ning on motiveeritud sõltuvusest vabanema. Tunnistab, et tänu rehabilitatsiooniprogrammidest saadud teadmistele on saanud parema ülevaate oma uimastiprobleemidest. Samas liialt enesekindel, et tuleb sõltuvusprobleemiga iseseisvalt toime. Varasemalt on ta teadlikult rikkunud kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid, mistõttu on karistus pööratud täitmisele. Lisaks sellele nähtub vangla materjalidest, et vabaduses ei omanud K.L püsivat sissetulekut ning aeg-ajalt sattus rahalistesse raskustesse, mis koosmõjus

sõltuvusprobleemidega ajendas teda materiaalse kasu saamise eesmärgil kuritegusid toime panema. Nagu enne vangistust, nii puudub K.L ka vabanemisel kindel töökoht. Samas on tal õigus saada töövõimetuspensionit. Vangla iseloomustuse kohaselt on K.L puhul uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 56% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 38%.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et K.L suhtes ei ole võimalik kriminaalhoolduse teostamine, kuna ta on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Lisaks on maandamata riskid, millele tuginedes saaks asuda seisukohale, et K.L käitumises ja mõtlemises on toimunud positiivsed muutused.

Rutt Teeveer Kohtunik