2-13-42178/40 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

14. märts 2014. a, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-13-42178

Tsiviilasi

XXXhagi XXXvastu domeeninime XXXüleandmise

kohustuse tuvastamise ja nimekujundite domeeninimedes

kasutamise lõpetamiseks kohustamise nõudes

Tsiviilasja hind

7 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX, isikukood XXX, elukoht XXX

Hageja lepinguline esindaja: advokaat Kalle-Kaspar

Sepper, e-post menetlus@sirel.com

Kostja: XXX, registrikood XXX, asukoht XXX,

e-post XXX

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tanel

Mällas, e-post menetlus@lplaw.ee

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Tuvastada kostja XXX (registrikood XXX) kohustus anda domeeninimi XXX üle

hagejale XXX (isikukood XXX) ja lugeda vastavasisuline nõusolek kohtuotsusega

antuks.

3. Kohustada kostjat XXX lõpetama hageja XXX nime õigustamatu kasutamine

hageja nimekujundit XXX; XXX; XXX ja XXXsisaldavate domeeninimede

registreerimisel, kasutamisel ja nendel mis tahes sisuga informatsiooni ja

veebilehtede avaldamisel.

4. Jätta 12. ja 17. septembri 2013. aasta kohtumäärustega rakendatud hagi

tagamise abinõud kehtima otsuse täitmist tagavate abinõudena.

5. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

2-13-42178

2 (9)

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

otsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest.

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Harju Maakohtule (Kentmanni 13,

Tallinn,

e-posti

aadress

hmkkentmanni.menetlus@kohus.ee).

Avaldusele

lisatakse

menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb

kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Menetluskulude

jaotust saab vaidlustada üksnes otsuse peale edasi kaevates.

MENETLUSE KÄIK

1. XXX (edaspidi „hageja”) esitas 11. septembril 2013 veebilehe www.e-toimik.ee kaudu

kohtule hagiavalduse XXX(edaspidi „kostja”) vastu. Menetluse käigus hageja täiendas hagi

uue nõudega.

2. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 12. septembri 2013. aasta määrusega ja täiendava

nõude 17. septembri 2013. aasta määrusega. Kostja esitas 1. ja 10 oktoobril 2013 vastused

hagile, milles vaidles mõlemale nõudele vastu. Hageja esitas 20. novembril 2013 arvamuse

kostja vastuste kohta, milles jäi hagi juurde.

3. Kohus määras kohtuasja arutamiseks istungi aja ning selgitas 4. veebruari 2014. aasta

määrusega pooltele asjas kohaldatavat õigust ja tõendamiskoormist. Sama määrusega

lahendas kohus poolte senised menetluslikud taotlused ning määras tähtajad tõendite, taotluste

ja seisukohtade esitamiseks. Pooled teatasid vahetult enne kohtuistungi päeva, et soovivad

siiski asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohus tühistas 4. märtsi 2014. aasta määrusega

istungi aja, määras lahendada asi kirjalikus menetluses, andis pooltele tähtaja lõplike

seisukohtade esitamiseks ja teatas tänase lahendi teatavaks tegemise aja. Kostja esitas pärast

mõlemat eelviidatud määrust tähtaegselt oma seisukohad, hageja saatis 7. märtsil 2014 oma

lõplikud

seisukohad

Tallinna

Ringkonnakohtule

ja

need

saabusid

maakohtusse

13. märtsil 2014.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Hageja nõuded ja väited

4. Hageja nõuab kostjalt:

2-13-42178

3 (9)

− tuvastada

kostja

kohustus

anda

domeeninimi

XXX(edaspidi

„vaidlusalune

domeeninimi”) üle hagejale ja lugeda vastavasisuline nõusolek kohtuotsusega antuks

(edaspidi „esimene nõue”);

− kohustada kostjat lõpetama hageja nime õigustamatu kasutamine hageja nimekujundit

(XXX; XXX; XXX; XXX) sisaldavate domeeninimede registreerimisel, kasutamisel ja

nendel mis tahes sisuga informatsiooni ja veebilehtede avaldamisel (edaspidi „teine

nõue”).

5. Hageja põhiväited on järgmised:

− kostja registreeris 6. septembril 2013 vaidlusaluse domeeninime enda nimele;

− nimetatud domeenil asuva kodulehe ülaosas on avaldatud lause „XXXkorruptsioon

võtab Su perelt 1000 € aastas. Teeme sellele lõpu!“ ja alaosas kostja logo koos lausega

„Vaata X plaani – Tallinn Korruptsioonivabaks: X “. Kodulehel on kuvatud ka viited

erinevatele artiklitele;

− kuna kostjal puudub mis tahes õiguslik alus või huvi registreerida enda nimele hageja

nime sisaldavat domeeninime ning arvestades domeenil avaldatud kodulehe sisu, on

tegemist ilmselge pahauskse domeeninime registreerimisega kostja poolt; kostja on

vaidlusaluse domeeninime registreerimisel esitatud tegelikkusele mittevastavat

informatsiooni;

− pärast hagi tagamise korras vaidlusaluse domeeninime peatamist asus kostja

13. septembril 2013 sama sisuga veebilehte avaldama domeeninimel XXX.co. Ajalehes

„Postimees” avaldatud kostja linnapeakandidaadi tsitaadist nähtub, et kostja jätkab

teadlikult ja tahtlikult hageja õiguste rikkumist. Asjaolu, et kostja on hagi tagamise

määrusest teadlik ning astub sihilikult samme jätkuvalt hageja õiguste rikkumiseks,

nähtub muu hulgas kostja linnapeakandidaadi facebook.com lehelt, kus on avaldatud

hagi menetlusse võtmise määrus koos hageja isikuandmetega;

− kostjal puudub õiguslik alus hageja nime kasutamiseks ja hageja nimeliste domeeni-

nimede registreerimiseks, samuti neil domeenidel oma valimissõnumite edastamiseks.

6. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.

Kostja vastuväited

7. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja peamised vastuväited on järgmised:

− kostjal puudusid vaidlusaluse domeeninime registreerimisel ärilised eesmärgid, ta ei

kasutanud seda kaubanduslikel ega ärilistel eesmärkidel, vaid (kuni käesolevas asjas

tehtud

esimese

hagi

tagamise

kohtumääruse

täitmiseni)

oma

poliitilise

väljendusvabaduse realiseerimiseks, mis seisnes Tallinna senise linnavalitsuse ja/või

hageja kui Tallinna senise linnapea ning tuntud avaliku elu tegelase avaliku

tegevusega seonduvalt Eesti ajakirjanduses varasemalt ilmunud artiklite ja materjalide

viidete avaldamises. Kostja avaldas vastavat teavet seoses poliitilise valimisvõitluse

osana oma 2013.a kohalike omavalitsuste volikogude valimiskampaaniast Tallinnas;

− rahvastikuregistris ei ole isikunime XXX, objektiivselt ei ole võimalik asuda

seisukohale nagu sisaldaks vaidlusalune domeeninimi hageja nimega identset nime;

− hageja ei ole tõendanud, et vaidlusalune domeeninimi on eksitavalt sarnane hageja

isikunimega. Rahvastikuregistrisse on kantud teisi samanimelisi isikuid;

− hageja on laialdaselt tuntud avaliku elu tegelane, kelle nimi ja fotod ilmuvad

ajakirjanduses igapäevaselt. Avaliku isiku kujutise (sh nime) ilma nõusolekuta

kasutamine ei ole õigusvastane juhul, kui isik ise asetab end teada olevalt sellisesse

olukorda, mille korral võib eeldada tema kujutise kasutamist avalikkusele nähtavalt.

2-13-42178

4 (9)

Hageja osales omal vabal tahtel kohalike omavalitsuste volikogude valimiskampaanias

Tallinna linnas kandidaadina ja eksponeeris ulatuslikult ning pidevalt enda isikut (nii

nime kui kujutist) avalikkuses. Seega on hageja oma jätkuva tegevusega

aktsepteerinud ka enda nime laialdase kasutamise kolmandate isikute poolt ja oma

tegevusega ise taotleb oma nime ning kujutise avalikku kasutamist;

− hageja nime ja ka muu vaatlusaluse teabe avaldamine antud asjaoludel on kooskõlas

nii inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist kui põhiseadusest tuleneva

põhiõigusega väljendusvabadusele. Väljendusvabadus on muuhulgas eeltingimuseks

valimisõiguse realiseerimisele, mis on peamiseks vahendiks, mille kaudu rahvas saab

ühiskonnaasjade otsustamises kaasa rääkida;

− kostja ei ole registreerinud ega omanud domeeninime XXX.co ega muid teises nõudes

märgitud nimekujusid;

− eelkõige sõnaühendid XXX või XXX ei ole käsitletavad hageja isikunimedena ega ka

hagejat identifitseerivate nimekujudena. Pelgalt hageja kui tuntud avaliku elu tegelase

perekonnanimi ei saa iseenesest olla aluseks eelmainitud tähiste kasutamise

keelustamisele kostja poolt. Nii hageja ees- kui perekonnanimi on laialt levinud;

− kostja ei ole hagejat laimanud ega tema head nime teotanud, vaid üksnes koondanud

kõnealustele veebilehtedele viited juba olemasolevatest artiklitest ja uudistest;

− ei ole võimalik lahendada domeenivaidlust ilma konkreetse vaidlustatud domeenimeta.

Hageja ei ole tõendanud ega esile toonud, et kostjale kuuluvad domeeninimed: XXX.ee

ja/või XXX.ee ja/või XXX.ee;

− hagis kirjeldatud asjaoludel kostja või kolmandate isikute poolt avaldatud poliitilise

iseloomuga teave, mis seondub omavalitsuse valimistega ja/või puudutab või võib

puudutada ka hagejat, on käsitletav hageja au teotava teabe avaldamisena. Isegi juhul,

kui vastav asjaolu oleks kuidagi tuvastatav, ei saa pidada õigeks ega millegagi

põhjendatuks hageja taotlust keelata kostjal käesoleva juhtumi asjaoludel mistahes

sisuga informatsiooni ja veebilehtede avaldamine.

8. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb mõlemas

nõudes rahuldada. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda.

10. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

− vaidlusalune domeeninimi on tippdomeeni .ee teise taseme domeeninimi, mille

registripidaja XXX OÜ registreeris kostja taotlusel 6. septembril 2013 (tlk 8);

− kostja avaldas vaidlusaluse domeeninimega veebilehel alates selle registreerimisest

kuni hageja esimese nõude tagamise määruse täitmiseni Eesti ajakirjanduses varem

ilmunud artikleid ja materjalide viiteid (tlk 9–17);

− pärast vaidlusaluse domeeninime peatamist jätkas kostja sarnase sisuga veebilehe

avaldamist aadressil XXX , millel avaldas samuti artikleid ja viiteid (tlk 36–47).

11. Hageja esimese nõude õiguslik alus on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5, mis

sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust

jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist

tahteavaldust andma. Selle nõude lahendamise sõltub küsimusest, kas kostjal on kohustus

anda vaidlusalune domeeninimi üle hagejale.

2-13-42178

5 (9)

12. Riigikohus on sedastanud, et Eestis kehtivates õigusaktides ei ole domeeninimedega ega

Internetiga seonduvaid eraõiguslikke küsimusi lähemalt reguleeritud (30. märtsi 2006. aasta

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06, p 47). Sellest järeldas Riigikohus, et tippdomeeni .ee

haldamiseks kehtestatud eeskirjad võivad olla aluseks domeeninimedega seonduva vaidluse

lahendamisel kohtus (ibid ja p 48). Kohus tõdeb, et õiguslik olukord ei ole praeguseks

märkimisväärselt muutunud. Ka pooled on oma väidete põhjendamisel lähtunud EIS nõukogu

29. juuni 2010. aasta otsusega heaks kiidetud Domeenivaidluste Komisjoni Reglemendist

(kättesaadav http://www.eestiinternet.ee/public/Domeenivaidluste_komisjoni_reglement_05.13.pdf,

edaspidi „reglement”). Reglemendi p 1.1 järgi on võimalik domeeninimedega seotud

vaidluste lahendamine kohtus. Reglemendi p 1.2 kohaselt on reglemendi aluseks EIS nõukogu

poolt 29. juunil 2010 heaks kiidetud domeenireeglite p 11.1. Domeenireeglite p-dest 4.1.5.4

ja 11.1 tuleneb muu hulgas, et registreerija kohustub reglementi järgima. Eelneva põhjal saab

kohus lisaks muudele õigusaktidele arvestada vaidluse lahendamisel reglemendi ja

domeenireeglitega. Vaidluse asjaolud pärinevad ajast alates enne 6. jaanuari 2014, seega on

asjakohased sel ajal kehtinud reeglid (heaks kiidetud EIS nõukogu 22. novembri 2012. aasta

otsusega, kättesaadav http://www.eestiinternet.ee/public/Domeenireeglid_joustub_01.03.2012.pdf,

edaspidi

„domeenireeglid“).

Eelviidatud

otsuses

leidis

Riigikohus

täiendavalt,

et

domeeninime puudutava vaidluse lahendamisel on asjakohane juhinduda ka vastavast

rahvusvahelisest praktikast niivõrd, kuivõrd see ei ole Eesti seadusega vastuolus (p 51

esimene lõik). Muu hulgas sel alusel on Eesti kohtud arvesse võtnud näiteks ka komisjoni

28. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 874/2004, millega kehtestatakse tippdomeeni .eu

rakendamise ja kasutamise üldeeskirjad ning selle registreerimise põhimõtted (ELT L 162,

lk 40; ELT eriväljaanne 13/34, lk 825, edaspidi „määrus nr 874/2004“) rakendamise praktikat.

13. Domeenireeglite p 1.3 järgi kohaldatakse neid kõigile domeeninimedele ja p 1.4 kohaselt

reguleerivad need muu hulgas tüüptingimustena EIS ja registreerija vahelist õigussuhet, sh

õiguste teostamist ja kohustuste täitmist. Registreerija on sealjuures isik, kelle nimele on

domeeninimi registreeritud või kes selle registreerimist taotleb (p 2.10). Domeenireeglite

p 5.3.6.1 näeb ette, et domeeninime üleandmisel asendub domeeninime üleandev registreerija

vastuvõtva

(uue)

registreerijaga.

Üleandva

registreerija

nõusolekut

domeeninime

üleandmiseks saab vastavalt domeenireeglite p 5.3.6.3 teisele lausele asendada muu hulgas

kohtuotsus.

14. Reglemendi p 15.4 loetleb alused, mille esinemise korral domeenivaidluste komisjon

(edaspidi „komisjon”) rahuldab vaidlustaja õiguste kaitseks esitatud vaidlustusavalduse.

Kahes eelmises punktis märgitu põhjal saab kohus huvitatud isiku hagi alusel domeeninime

üleandmise kohustust hinnata samadel alustel. Reglemendi p 15.4 näeb ette, et komisjon

rahuldab otsusega vaidlustusavalduse, kui vaidlustaja tõendab, et domeeninimi on identne või

eksitavalt sarnane vaidlustaja varasema õigusega (alapunkt a), ja domeeninimi oli

registreeritud, ilma et registreerijal oleks olnud õigust või õigustatud huvi domeeninimele

(alapunkt b), või domeeninimi oli registreeritud või on kasutusel pahauskselt (alapunkt c).

Punktis a viidatud varasem õigus on reglemendi p 2.11 järgi muu hulgas füüsilise isiku nimi.

Tulenevalt eeltoodust ja kostja vastuväidetest peab kohus käesolevas asjas kontrollima, kas

vaidlusalune domeeninimi on identne või eksitavalt sarnane hageja kui füüsilise isiku nimega.

15. Esiteks väidab hageja, et vaidlusalune domeeninimi on identne (või teise võimalusena

eksitavalt sarnane) hageja varasema õigusega reglemendi p 2.11 tähenduses, täpsemalt hageja

nimega (reglemendi p 15.4 alapunkt a). Kostja vaidleb vastu ja väidab, et vaidlusaluses

domeeninimes sisalduv alamdomeen XXX ei ole identne ega eksitavalt sarnane hageja kui

füüsilise isiku nimega.

2-13-42178

6 (9)

16. Kostja toob esile, et vaadeldava alamdomeeni nimelist isikut Eestis ei ela ja viitab

nimeseaduse § 3 lg-le 1, mille teise lause kohaselt isikunimi koosneb eesnimest ja

perekonnanimest. Hageja ei ole sellele vastu vaielnud. Domeenireeglite p 3.2.1 kahe esimese

lõigu alusel võib domeeninimi sisaldada ainult numbreid (0–9), sidekriipse ja tähti, kusjuures

suur- ja väiketähti domeeninimes ei eristata. Alamdomeen moodustab domeenireeglite p 2.2

ja 2.6.1 järgi osa domeeninimest, st allub samadele tingimustele. Seetõttu puudub kohtu

hinnangul võimalus moodustada hageja nimest täpsemalt identse või sarnase alamdomeeni

tähis kui see sisaldub vaidlusaluses domeeninimes. Sellest järeldab kohus, et hageja nime ja

kõnealuse alamdomeeni identsuse hindamine sõltub vastusest küsimusele, kas füüsilise isiku

nime ja alamdomeeni identsus tähendab täpset kokkulangemist, sh ees- ja perekonnanime

eraldamist. Sellega seoses on asjakohane meelde tuletada, et määruse nr 874/2004 art 10

lg-st 2 koostoimes art-ga 11 tuleneb, et nimetatud art 11 teises lõigus kehtestatud

transkribeerimiseeskirjade kohaldamise aluseks on eesmärk tagada domeeninime, mille

registreerimist taotletakse, ning nime, millele väidetakse olevat varasem õigus, vaheline

samasus või suurim vastavus (Euroopa Kohtu 3. juuni 2010. aasta otsus kohtuasjas C-569/08:

Internetportal und Marketing, EKL 2010, lk I-4871, p 62). Määruse nr 874/2004 art 11 teises

lõigus nähakse ette kolm transkribeerimiseeskirja: kõrvaldamine, asendamine sidekriipsudega

või transkribeerimine. Hageja nimest on võimalik moodustada vaidlusaluse domeeninime

osaks olev alamdomeen neist esimese eeskirja järgi. Kohus tuvastab, et vaidlusaluses

domeeninimes sisalduv alamdomeen ongi moodustatud sel viisil, et hageja nimest on välja

jäetud ees- ja perekonnanime vaheline tühik ning on loobutud suur- ja väiketähtede

eristamisest. Sellisel juhul on vaadeldav alamdomeen ja sellest moodustatud vaidlusalune

domeeninimi identne hageja nimega.

17. Lisaks märgib kostja, et Eestis võib elada ka teisi samanimelisi isikuid. Kostja

sellekohane vastuväide ei ole käesoleva vaidluse kontekstis asjakohane. Hageja on esitanud

hagi tema nimest tulenevate õiguste kaitseks. Isiku õigus nimele ei sõltu sellest, kui palju on

teisi samanimelisi isikuid. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks hagejaga samanimeline või

sarnase nimega või tal oleks mingi õigus esineda hagejaga samanimelise isiku või hageja

nimel. Hageja nimi (ees- ja perekonnanimi koos) ei ole väga laialt levinud (kokku vähem kui

viis isikut, tlk 139). Kohtu hinnangul ei sõltu käesolevas asjas tehtav lahend seetõttu hagejaga

samanimeliste isikute olemasolust või nende täpsest arvust. Samuti ei mõjuta asja lahendamist

kostja avaldatud teabe õigsus või väljenduslaad, sest hagejal on õigus nõuda tema nimelise

või sellega sarnase nimega domeeni endale üleandmist sõltumata vastava veebilehe sisust.

18. Kohus tuvastas reglemendi p 15.4 alapunktis a nimetatud identsuse ja järgmiseks tuleb

kontrollida, kas on täidetud reglemendi p 15.4 alapunkti b või c täiendav eeldus.

19. Teiseks väidab hageja, et vaidlusalune domeeninimi oli registreeritud, ilma et kostjal oleks

olnud selleks õigust või õigustatud huvi (reglemendi p 15.4 alapunkt b). Reglemendi p 15.5

sisaldab avatud loetelu eelviidatud õiguse või õigustatud huvi tõendamise võimalustest,

millele kostja ei ole otseselt viidanud, v.a alapunktis c märgitud mittetulunduslik eesmärk.

Kostja toob oma õigustatud huvina esile inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni

art 10 lg-st 1 ja Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 45 lg 1 esimesest lausest tuleneva

põhiõiguse väljendusvabaduse ning kohalike omavalitsuste valimiskampaaniaga seonduvalt

PS §-dest 57, 60 ja 156 tuleneva valmisõiguse.

20. Eelmises punktis märgitu põhjal sõltub kostja õiguse või õigustatud huvi tuvastamine

kohtu hinnangust poolte erinevate õiguste konkurentsile. Eelkõige tuleb kaaluda hageja õigust

nimele ja kostja õigust väljendusvabadusele, samuti valimisõigust kostja esitatud tähenduses.

21. Isiku õigus nimele kuulub muu hulgas PS §-de 19 ja 26 kaitsealasse (vt Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 3. mai 2001. aasta otsus kohtuasjas nr 3-4-1-6-01,

2-13-42178

7 (9)

p 15 teine lõik). PS § 19 lg 1 kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele. Nimetatud

üldisest isiksuspõhiõigusest tuleneb enesekujutamise õigus, mille all tuleb muu hulgas mõista

õigust oma nimele. PS § 19 lg 1 on lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõigus, millest tulenevalt

võib seda piirata mis tahes põhjusel, mis ei ole PS-ga otseselt keelatud. Õigus oma nimele

kuulub ka PS § 26 kaitsealasse, mille esimese lause kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja

eraelu puutumatusele. Riigikohtu senise praktika järgi võib kostja tegevus olla õigusvastane,

kui ta kasutab hageja kujutist hageja nõusolekuta, sekkudes sellega ka hageja eraellu

(Riigikohtu 13. jaanuari 2010. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-09, p 14 esimene lõik).

Kohus leiab, et füüsilise isiku õigust nimele tuleb sisustada ja kaitsta sarnastel alustel.

22. Kostja toob nii esimese kui teise nõude juures esile konkureerivad põhiõigused

(väljendusvabadus ja valimisõigus, vt eespool p 18). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 lg 2

kohaselt ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud,

arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Nii

kostja väidetava õiguse (esimene nõue) kui ka tegevuse õigusvastasuse (teine nõue)

tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast

hindamisest. Mis tahes põhiõiguse kasutamisele seab piirid PS § 19 lg 2, sätestades, et igaüks

peab oma õiguste ja vabaduste ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste

õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. PS § 45 lg 1 esimeses lauses tagatakse igaühe õigus

väljendusvabadusele, s.o õigusele levitada mis tahes sisuga informatsiooni mis tahes viisil.

Seda õigust on piiratud PS-s sätestatud au ja hea nime teotamise keeluga (PS § 17).

Väljendusvabaduse ning au ja hea nime konflikti käsitlemisel tuleb Riigikohtu senise praktika

järgi silmas pidada seda, et keeluna sõnastatud PS § 17 ei välista au ja hea nime riiveid

(sekkumist) üldse, vaid keelab üksnes au ja hea nime teotamise (VÕS § 1046). Teisisõnu,

kõnealuse keelu eiramine ei oleks kooskõlas PS-ga (PS § 11). PS § 45 lg 1 teises lauses

sisaldub võimalus piirata väljendusvabadust au ja hea nime kaitseks seadusega (10. juuni

2009. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 15 teine lõik). Need põhimõtted on kohtu

hinnangul asjakohased ühelt poolt väljendusvabaduse ja teiselt poolt õiguse nimele

kõrvutamisel ja kaalumisel. Kohus ei nõustu kostjaga, et õigus väljendusvabadusele ja selle

kaudu avalduv valimisõigus kujutavad endast õigust või õigustatud huvi reglemendi p 15.4

alapunkti b tähenduses, kui vaidlusalune domeeninimi on identne või sarnane teise isiku

nimega. Kohtu hinnangul tooks kostja käsitlus kaasa, et väljendusvabaduse realiseerimise ja

valimiskampaaniate läbiviimise eesmärgil võib iga isik tugineda õigustatud huvile teise isiku

nimedega identse või sarnase alamdomeeni registreerimiseks. Esiletoodud põhiõigustest on

väljendusvabadus laiem, mis kostja soovitud tõlgenduse puhul tähendaks muu hulgas seda, et

näiteks ettevõtja saaks tugineda väljendusvabadusest lähtuvale õigustatud huvile oma

konkurendi ärinimega identse või sarnase domeeninime registreerimisel ega peaks seda

heauskse registreerimise korral konkurendi nõudmisel viimasele üle andma. Selline käsitlus ei

ole kooskõlas senise kohtupraktikaga domeenivaidlustes. Valimiskampaania läbiviimise

eesmärgi ja sellega seonduva valimisõiguse osas ei ole kostja toonud esile ega tõendanud, mil

viisil takistab kaaskandidaadi nimega identse või sarnase nimega alamdomeeni

registreerimata jätmine mõistliku ja ausa kampaania läbiviimist.

23. Eelneva põhjal kohus ei tuvasta kostja õigust ega õigustatud huvi vaidlusaluse

domeeninime registreerimiseks. Kuigi reglemendi p 15.4 alapunktid on loetletud mõneti

ebaselgelt, tuleb kohtu tõlgenduse kohaselt siiski alati kontrollida üksnes alapunkti a ja sellele

lisaks alternatiive b või c (vt võrdluseks määruse nr 874/2004 art 21 lg 1 sõnastus). Selline on

olnud ka komisjoni praktika (vt nt 8. veebruari 2013. aasta otsuse nr 12-1a-288 p 4 viimane

lõik). Kuna kohus tuvastas, et täidetud on nii alapunkti a kui ka b tingimused, siis kohus enam

alapunkti c kohaldamise eelduseid ei kontrolli, vaid tuvastab, et kostjal on kohustus

vaidlusalune domeeninimi hagejale üle anda, st hageja esimene nõue tuleb rahuldada.

2-13-42178

8 (9)

24. Hageja teise nõude õiguslik alus on VÕS § 1055 lg 1 esimene lause, mis sätestab muu

hulgas, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev, siis võib kannatanu nõuda kahju

tekitava käitumise lõpetamist. VÕS § 1045 lg 1 p 4 näeb ette, et kahju tekitamine on

õigusvastane ka siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 1046 lg 1

kohaselt on isiku nime õigustamatu kasutamine isiklikku õigust kahjustav õigusvastane

tegevus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada

rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise

raskuse vahel. Kostjale etteheidetav käitumine avaldub selles, et pärast vaidlusaluse

domeeninime peatamist jätkas kostja sarnase sisuga veebilehe avaldamist aadressil XXX .

mille üle pooled ei vaidle. Esimese nõude juures esitatud põhjendustel tuvastab kohus, et

eelmises lauses viidatud veebilehel teabe avaldamisega kasutas kostja hageja nime

õigustamatult, st tekitas hagejale kestvalt õigusvastaselt kahju.

25. VÕS § 1055 lg 2 esimene lause sätestab, et sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud kahju

tekitava käitumise lõpetamist ei ole õigust nõuda, kui sellist käitumist tuleb mõistliku

arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu. Vastavalt

eespool p-s 22 konkureerivate õiguste kohta märgitule leiab kohus, et vähemalt füüsilisel

isikul ei tule inimestevahelises kooselus taluda tema nimega identse või sarnase tähise

kasutamist alamdomeenina teise isiku pakutava teabe vahendamiseks.

26. Kostja on muu hulgas tuginenud asjaolule, et hageja on avaliku elu tegelane (tlk 100–106,

109–111) ja kohaliku omavalitsuse valmimiste kandidaat (tlk 107), neid asjaolusid ei ole

hageja kahtluse alla seadnud. Seega tuleb kontrollida, kas hagejal on kohustus taluda tema

nimega identse või sarnase tähise kasutamist alamdomeenina olulise avaliku huvi tõttu. Kohus

leiab, et avaliku elu tegelase muidu eeldatavasti kõrgem talumiskohustus ei ulatu selleni, et

tema nime, selle kuju või nimega sarnast tähist kasutatakse veebilehe tähistamisel, sh

alamdomeenina domeeninime koostises vastu tema enda tahtmist. Kostja ei ole ka selgelt

esile toonud, milles seisneb kõnealuses tähenduses avaliku elu tegelase suurem

talumiskohustus võrreldes teiste isikutega.

27. Senise põhjal sedastab kohus, et hagejal ei ole kohustust tema nimega sarnase või identse

tähise alamdomeenina kasutamise talumiseks VÕS § 1055 lg 2 esimese lause järgi. Kostja

senine tegevus õigustab nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist.

28. Teise nõudega taotleb hageja sisuliselt kostjal nelja konkreetse nimekujundi kasutamise

keelamist domeeninimede registreerimisel, kasutamisel ning nendel teabe ja veebilehtede

avaldamisel. Kostja on heitnud hagejale ette nimekujundi mõiste sisustamata jätmist ja seeläbi

justkui liiga laia kaitse taotlemist. Kohus käsitleb hageja teist nõuet sellisena, et nõude

rahuldamise korral on kostjal keelatud nõudes konkreetselt nimetatud nimekujundite

kasutamine nõudes märgitud viisil ja eesmärgil. Sellisena sisustatult ei ole hageja nõue

ebaselge ja selle kohta tehtav otsustus vastab TsMS § 442 lg 5 teise lause tingimustele.

29. Teises nõudes märgitud nimekujudest sisaldavad kaks varianti hageja nime tervikuna, aga

kaks üksnes perekonnanime koos eesnime esitähega (v.a kostja seisukoht, et eesnime

esitähega kombineerides vastab saadav nimekuju suurema arvu inimeste nimedele, sh hageja

perekonnaliikmete nimedele). Kohus uurib hageja teise nõude lahendamisel eraldi iga

nimekuju, mille kohta hageja taotleb nõudes märgitud keelu kohaldamist.

30. Tähised XXX ja XXX on kohtu hinnangul identsed hageja nimega eespool p-des 16 ja 17

märgitud põhjendustel. Lisaks leiab kohus, et Eestis on tavapärane isikunime lühendamine sel

viisil, et lisaks perekonnanimele märgitakse üksnes eesnime esitäht. Sellest johtuvalt tuvastab

kohus, et perekonnanimest ja initsiaalist moodustatud nimekujud on eksitavalt sarnased isiku

nimega, st käesoleval juhul tähised XXX ja XXXon eksitavalt sarnased hageja nimega. Võttes

arvesse kostja väiteid tema avaldatud veebilehtede sisu kohta tuleb käesoleva asja

2-13-42178

9 (9)

lahendamisel lähtuda eelkõige eesti keelt kõnelevast ja Eestis elavast tavalisest

internetikasutajast. Kohtu hinnangul ei sõltu tavalise internetikasutaja jaoks isiku nime ja

initsiaali abil moodustatud nimekuju seostamine kõnealuse isikuga sellest, kas perekonnanime

ja eesnime esitähe ühendamisel saadaval sõnavormil on teatav tähendus (käesoleval juhul

XXX) või mitte (XXX). Sellest järeldab kohus, et mõlemad initsiaali abil moodustatud

nimekujud on samavõrd kaitstud.

31. Kohus tuvastas, et hagejal on õigus nõuda kostja õigusvastase tegevuse lõpetamist, samuti

et hageja teises nõudes märgitud tegevusviisid on kõik kaitstud hageja õigusega nimele,

mistõttu tuleb ka hageja teine nõue rahuldada.

32. TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata perekonnanime

Savisaar esinemise andmed (tlk 108), sest neist ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavad

asjaolud.

33. TsMS § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus seni

rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Käesolevas asjas tagas kohus hageja

taotlusel hagi 12. ja 17 septembri 2013. aasta määrustega. Kohus leiab, et rakendatud hagi

tagamise abinõud tuleb TsMS § 445 lg 2 alusel jätta kehtima otsuse täitmise tagamiseks.

34. Tsiviilasja hind on TsMS § 134 lg 1 ja § 132 lg 1 alusel 7 000 eurot (= 2 × 3 500).

35. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik