2-14-5137/4 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Legislator summary
AI generated26. aprillil 2013 esitas hageja RT tsiviilasjas nr 2-13-19270 kohtule hagi oma isa M Ti (T) vastu elatise suurendamise nõudes ja palus määrata RTile (T) makstava elatise suuruseks 160 eurot kuus, elatise miinimummäära suurenemisel loetakse makstava elatise suuruseks uus elatise miinimummäär, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
Legislator headnote
AI generated2-14-5137/4 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja: jaanuaril 2014 esitas hageja kohtule elatise suurendamise hagi. Hageja poolt kantud menetluskulu koosneb lepingulise esindaja kulust. Hageja vajas hagi kohtule esitamisel ja asja kohtus menetlemisel õigusabi. Ta pöördus õigusabi saamiseks Tuus & Tuus Õigusabi OÜ poole. Teda esindas menetluses Liivi Tuus. Hageja esindaja 1) tutvus hagi esitamise asjaoludega ja koostas 31. jaanuaril 2014. a hagiavalduse ja esitas selle e-toimiku kaudu kohtule, milleks tal kulus 1,5 tundi.
Full text
2-14-5137
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 14.märts 2014.a. Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-5137 Tsiviilasi Hagihind maakohtus Alaealise RT hagi M T vastu elatise suurendamise nõudes
157.50 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja alaealine RT ( ) Hageja seaduslik esindaja ema J T ( Hageja lepinguline esindaja Liivi Tuus (Tuus & Tuus Õigusabi OÜ, asukoht Lossi 12 a, Kuressaare linn; tel: 455 4349; e-post: kompleks@tt.ee ) Kostja M T ( )
Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
1. Muuta M Tilt (T, isikukood XXXXXXXXXXXX) tema alaealise poja RTi (T, isikukood XXXXXXXXXXXX) kasuks väljamõistetud elatise suurust ja mõista M Tilt RTi kaasuks välja igakuuline elatis järgmiselt:
1.1. alates hagi kohtule esitamisest 31. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2014 elatis suurusega 177,50 eurot kuus;
1.2. alates 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2015 elatis suurusega 195 eurot kuus;
1.3. Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatava kuupalga alammäära suurenemisel pärast
31. detsembrit 2015 igakuine elatis summas, mis vastab igal vastaval aastal poolele Vabariigi Valitsuse poolt suurendatud kuupalga alammäärale, kuni RTi täisealiseks saamiseni a või keskhariduse omandamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
2-14-5137
2. Kohustada M Ti kandma RTile makstav elatis tema ema J Ti arvelduskontole nr iga kuu 17. (seitsmeteistkümnendaks) kuupäevaks märkides makse selgitusse „elatis“. Elatise käsutamise õigus on hageja seaduslikul esindajal J Til.
3. Tunnistada otsus TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
4. Välja mõista kostjalt M Tilt RTi kasuks menetluskulud summas 162 eurot.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE
1. 26. aprillil 2013 esitas hageja RT tsiviilasjas nr 2-13-19270 kohtule hagi oma isa M Ti (T) vastu elatise suurendamise nõudes ja palus määrata RTile (T) makstava elatise suuruseks 160 eurot kuus, elatise miinimummäära suurenemisel loetakse makstava elatise suuruseks uus elatise miinimummäär, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
4. juunil 2013 rahuldas kohus R. Ti hagi tagaseljaotsusega ja mõistis välja M Tilt (ik: XXXXXXXXXXXX ) elatis lapse RTi (ik XXXXXXXXXXXX) kasuks, tema ülalpidamiseks, 160 eurot (ükssada kuuskümmend eurot ) kuus alates 26. aprillist 2013. a. kuni RTi täisealiseks saamiseni või keskhariduse omandamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21- aastaseks saamiseni 07. 07. 2025 .a (vt lisa 1). Vabariigi Valitsuse 28. novembri 2013 määrusega nr 166, mis jõustus 1. jaanuaril 2014, § 1 lg 1 kohaselt kehtestati vabariigis alates 1. jaanuarist 2014. a tunnitasu alammääraks 2,13 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 355 eurot. Sama määruse § 1 lg 2 kohaselt kehtestati alates 1. jaanuarist 2015. a tunnitasu alammääraks 2,34 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 390 eurot. Perekonnaseadus (PKS) § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seega ei või ühele alaealisele lapsele makstava elatise suurus 2014. aastal olla väiksem kui 177,50 eurot kuus ja 2015. aastal ei või ühele alaealisele lapsele makstava elatise suurus olla väiksem kui 195 eurot. Seega on käesoleval juhul seadusest tulenev alus elatise suuruse muutmiseks ja elatise väljamõistmiseks kostjalt seaduses ettenähtud määras. Hageja RT sündis XXXXXXXXXXTema sünni kohta on antud välja sünnitunnistus nr CL 0241598 (vt lisa 2). Sünnitunnistuse kohaselt on RTi ema J T ja isa on M T. RT saab täisealiseks 7. juulil 2022. Ta õpib Põhikoolis ja tal ei ole iseseisvat sissetulekut. Hageja seaduslik esindaja on seisukohal, et hageja vajadused on rahuldatud, kui kostja maksab hageja ülalpidamiseks elatist Perekonnaseaduses kehtestatud alammääras. Hageja on seisukohal, et kohtuasja võib lahendada kirjalikus menetluses.
Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus
31. jaanuaril 2014 esitas hageja kohtule elatise suurendamise hagi. Hageja poolt kantud menetluskulu koosneb lepingulise esindaja kulust. Hageja vajas hagi kohtule esitamisel ja asja kohtus menetlemisel õigusabi. Ta pöördus õigusabi saamiseks Tuus & Tuus Õigusabi OÜ poole. Teda esindas menetluses Liivi Tuus. Hageja esindaja 1) tutvus hagi esitamise asjaoludega ja koostas 31. jaanuaril 2014. a hagiavalduse ja esitas selle e-toimiku kaudu kohtule, milleks tal kulus 1,5 tundi.
2-14-5137
Tuus & Tuus Õigusabi OÜ esitas 31. jaanuaril 2014 hagejale õigusabi osutamise eest arve nr 15-2014 summas 162 eurot, sh käibemaks 27 eurot. TsMS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Igakuine elatis, mida hageja kostjalt nõuab on 177,50 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Varasema tagaseljaotsusega kohtu poolt väljamõistetav elatis oli 160 eurot kuus. Seega on taotletava elatise suurendamise nõue 17,50 eurot kuus ja hagihind on 157,50 (9 x 17,50) eurot. Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas hinnaga kuni 640 eurot lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimaalselt sissenõutav kulu 320 eurot. Seega ei ületa hageja poolt õigusabi eest makstud summa kehtestatud piirmäära. Tuus & Tuus Õigusabi OÜ arves kajastuv kulu on hageja poolt kantud seoses tsiviilasjas toimunud kohtumenetlusega. Hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohuslane. Märgitud arve koopia esitab hageja 3. veebruaril 2014. Lähtudes eeltoodust palub hageja määrata rahaliselt kindlaks talle kostja poolt hüvitamisele kuuluv menetluskulu summas 162 eurot. Lähtudes eeltoodust palub hageja:
1. Muuta M Tilt (T), isikukood XXXXXXXXXXXX, tema alaealise poja RTi (T), isikukood XXXXXXXXXXXX, kasuks väljamõistetud elatise suurust ja mõista M Tilt RTi kaasuks välja igakuuline elatis järgmiselt:
1.1. alates hagi kohtule esitamisest 31. jaanuaril 2014 kuni 31. detsembrini 2014 elatis suurusega 177,50 eurot kuus;
1.2. alates 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2015 elatis suurusega 195 eurot kuus;
1.3. Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatava kuupalga alammäära suurenemisel pärast 31. detsembrit 2015 igakuine elatis summas, mis vastab igal vastaval aastal poolele Vabariigi Valitsuse poolt suurendatud kuupalga alammäärale, kuni RTi täisealiseks saamiseni või keskhariduse omandamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21- aastaseks saamiseni.
2. Kohustada M Ti kandma RTile makstav elatis tema ema J Ti arvelduskontole iga kuu 17. (seitsmeteistkümnendaks) kuupäevaks märkides makse selgitusse „elatis“. Elatise käsutamise õigus on hageja seaduslikul esindajal J Til.
3. Hageja ja kostja menetluskulud jätta kostja kanda.
4. Määrata rahaliselt kindlaks hagejale kostja poolt hüvitamisele kuuluv menetluskulu summas
162 eurot.
KOSTJA SEISUKOHT
2. Kostja võtab kohtule eelmenetluses saadetud kirjalikus vastuses hagi õigeks. Kostja on nõus maksma hageja ülalpidamiseks elatist Perekonnaseaduses kehtestatud alammääras, so 177,5 eurot kuus, kuid mitte vähem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alammääras kuni RT täisealiseks saamiseni või keskhariduse omandamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Ja alates 2015 aastast vastavalt kehtivale seadusele 195 eurot kuus. Kohtuasi lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude kandmise kostja vaidlustab, kuna ei tea kas seadus näeb ette, et kostja maksab alati hageja kulud. Ebastabiilse palga ja muude rahaliste kohustuste tõttu, palub kostja vaadata menetluskulude kandmine uuesti läbi (võimalusel kompromiss, maksegraafik vms).
2-14-5137
KOHTU SEISUKOHT
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Vastavalt TsMS § 444 lg-le 3 võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuna kostja võttis hagi õigeks, rahuldab kohus hagi ja jätab käesolevast hagi õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.
4. Menetluskulude osas märgib kohus järgmist: Kostja ei ole nõus oma vastuses hagile menetluskulusid kandma ning ebastabiilse palga ja muude rahaliste kohustuste tõttu palub vaadata menetluskulude kandmine uuesti läbi (võimalusel kompromiss, maksegraafik vms). Kuigi üldjuhul kannab hagimenetluse kulud TsMS § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks otsus tehti, võib kohus jätta TsMS § 162 lg 4 järgi erandina menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Lisaks võib ülalpidamisasjas jätta kohus menetluskulud menetluse tulemusest sõltumata TsMS § 164 lg 3 järgi täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Ülalmärgitu kohaselt on menetluskulude jaotus kohtu kaalutlusotsustus. Kohus asub antud juhul seisukohale, et alaealise hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, kuna menetluskulude jätmine alaealise poja kanda oleks viimase suhtes äärmiselt ebamõistlik.
/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik