3-14-257/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

14.03.2014, Tallinn

Haldusasja number

3-14-257

Haldusasi

J.L. esialgse õiguskaitse taotlus peatada Maksu- ja Tolliameti

04.02.2014 korralduste nr 13-11/10464, 13-11/10465 ja 13-

11/10466 sundtäitmisele pööramine kuni Rootsi pädeva asutuse

KRONOFOGEMYNDIGHETEN

poolt

väljastatud

ühtse

juriidilise dokumendi alusel nõude täitmise peatamiseks

nõusoleku saamiseni

Menetlusosalised

Taotleja - J.L., esindaja Killu Kool;

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Jane Rõuk.

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

Resolutsioon

1. Jätta J.L. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

2. Määruse

ärakiri

saata

J.L.le

ning

Maksu-

ja

Tolliametile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna

Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. J.L. esitas 07.03.2014 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse peatada maksukorralduse

seaduse (MKS) § 514 lg 9 alusel Maksu- ja Tolliameti 04.02.2014 korralduste nr 13-11/10464, 13-

11/10465

ja

13-11/10466

sundtäitmisele

pööramine

kuni

Rootsi

pädeva

asutuse

KRONOFOGEMYNDIGHETEN poolt väljastatud ühtse juriidilise dokumendi alusel nõude täitmise

peatamiseks nõusoleku saamiseni.

1.1 Taotluse kohaselt tegi Maksu- ja Tolliamet (MTA) 04.02.2014 Euroopa Liidu Nõukogu 16.03.2010

direktiivi 2010/24EL ning maksukorralduse seaduse (MKS) § 46, § 514, § 128 lg 1 ja § 129 lg-te 1 ja 3

alusel J.L.le rahvusvahelise ametiabi osutamise korras korraldused nr 13-11/10464, 13-11/10465 ja 13-

11/10466.

1.2 Korralduste andmise on tinginud Rootsi pädeva asutuse KRONOFOGEMYNDIGHETEN pöördumine

Maksu- ja Tolliameti poole, et maksukohuslaselt J.L.lt sisse nõuda tasumata kohustusi kokku summas 511

031,10 eurot. Korraldustes märgitud nõuete täitmisele pööramist lubab ühtne juriidiline dokument, mis

sisaldab ka võlas olevaid nõudeid. Nimetatud korraldustega kohustab Maksu- ja Tolliamet J.L.d tasuma

võlgnevuse kogusummas 511 031,10 eurot kümne päeva jooksul korralduste saamise päevast arvates ja

kohustuste tähtaegse täitmata jätmise korral algatab maksuhaldur sundtäitmise MKS 13.peatükis ning

täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras.

1.3 J.L. on 05.02.14 esitanud vaide Maksu- ja Tolliametile ning 11.02.14 Rootsi maksuametile. Taotlejale

on ametiabi taotleja poolt 12.02.14 vastusega teatatud, et ühtse juriidilise dokumendi aluseks on

Stockholmi Halduskohtu haldusasjaga nr 9877-11 tunnustatud nõue. Ametiabi taotleja on vastusele lisanud

rootsikeelsed dokumendid, millest nähtuvalt on Stockholmi Halduskohtu 2011.07.08 kohtuotsusega

haldusasjas nr 9877-11 J.L.lt kui Formax Allservice AB seadusejärgselt esindajalt solidaarselt välja

mõistnud äriühingu poolt ajavahemikul 13.09.2010 – 14.04.2011 tasumata maksud. Formax Allservice AB

näol on tegemist Rootsi Kuningriigis registreeritud äriühinguga.

1.4 J.L. ei tunnista vaidlusaluste korraldustega ja Rootsi pädeva asutuse poolt välja antud ühtses juriidilises

dokumendis märgitud nõudeid. Taotlejale on Stockholmi Halduskohtu kohtuotsus üllatuseks, kuna tal

puudub igasugune seos Rootsi Kuningriigiga ja kohtuotsuses nimetatud äriühinguga. Taotleja ei ole kunagi

registreerinud ja asutanud ühtegi äriühingut Rootsi Kuningriigis, samuti ei ole taotleja kunagi juhtinud ja

olnud seaduslik esiandja üheski Rootsi Kuningriigis registreeritud äriühingus. Taotleja ei ole enne 2012

aastat kordagi külastanud Rootsi Kuningriiki. Taotleja on Tallinki kruiisireisiga viibinud Rootsi

Kuningriigis kahel korral ja seda 2012.aastal 1 päeval ca 5 tundi ja 2013. aastal 1 päeval ca 5 tundi. Kuni

12.02.2014 ei olnud J.L. teadlik, et tema vastu on Stockholmi Halduskohtule esitatud nõue ning et ta on

haldusasjas nr 9877-11 olnud menetlusosaline, samuti, et 08.07.2011 kohtuotsusega on temalt välja

mõistetud solidaarselt Formax Allservice AB poolt tasumata maksud. Taotlejal puudub temale saadetud

dokumentidest nähtuva aadressiga xxx x-x, Tallinn igasugune seos ja puutumus. Rahvastikuregistri

andmetel on ajavahemikul 05.03.2003 – 13.11.2012 taotleja alaliseks elukohaks olnud x vald, x küla, Harju

maakond ning alates 14.11.2012 on taotleja alaliseks elukohaks Harju maakond, x vald, x tee x-x.

1.5 Taotleja on seisukohal, et ta on langenud identiteedi varguse ohvriks ja tema identiteeti on kuritahtlikult

kasutatud. Taotlejale jääb arusaamatuks, kuidas on ilma tema osavõtuta ja teadmiseta saadud läbi viia

kohtumenetlus. Taotlejale ei ole käesoleva ajani Stockholmi Halduskohtu poolt haldusasjas nr 9877-11

kätte toimetatud ühtegi menetlusdokumenti. Seega ei ole taotleja saanud kohtus kaitsta enda õiguseid.

Samuti ei ole Rootsi maksuamet enne halduskohtusse pöördumist kaebajale kätte toimetanud nõuet, millele

oleks taotleja saanud esitada vastuväiteid. Käesolevas asjas on taotleja õiguseid rikutud sellega, et ta ei ole

saanud kaitsta oma õiguseid Stockholmi Halduskohtu haldusasjas nr 9877-11. Samuti on rikutud taotleja

õiguseid sellega, et Rootsi maksuamet ei ole enne halduskohtusse taotluse esitamist ära kuulanud taotlejat.

1.6 Kuna ühtse juriidilise dokumendi on koostanud Rootsi Kuningriigi maksuamet ja Rootsi maksuameti

nõude on tunnustanud Stockholmi Halduskohus, siis tuleb taotlejal ühtse juriidilise dokumendiga

mittenõustumisel esitada vaie dokumendi koostanud ametiasutusele. Taotleja on esitanud 11.02.14 vaide

Rootsi maksuametile, kuid on saanud 28.02.14 vastuseks, et Rootsi maksuametil puudub pädevus

Stockholmi Halduskohtu 2011.07.08 kohtuotsuse tühistamiseks, mistõttu peab taotleja esitama kaebuse

Stockholmi Halduskohtule. Samuti on taotleja esitanud Eesti politseisse seoses identiteedi vargusega

avalduse ja saanud sellele vastuse, mille kohaselt saab politsei asjaga tegelema hakata alles peale seda, kui

Maksu- ja Tolliamet on välja selgitanud nõude tekkimise aluse. Taotleja on palunud ka

justiitsministeeriumi abi asja lahendamiseks, kuid Justiitsministeeriumil puudub pädevus kodanike

juriidilises nõustamises. Seega tuleb taotlejal leida advokaat, kes esitaks Rootsi politseile ja halduskohtule

avaldused. Stockholmi Halduskohtus 08.07.2011 otsuse vaidlustamisega seotud asjaajamised võtavad aega

ja vastustaja ei saa ilma ametiabi taotluse esitaja nõusolekuta sundtäitmist peatada. Seega oma õiguste

kaitseks esitab kaebaja käesoleva esialgse õiguskaitse taotluse, millega taotleb korralduste sundtäitmisele

pööramise peatamist.

1.7 Sundtäitmise peatamine on vajalik selleks, et taotleja suhtes ühtse juriidilise dokumendi alusel Eesti

Maksu- ja Tolliametilt abitaotluse korras Stockholmi Halduskohtus tunnustatud nõude sundtäitmisele

pööramine kahjustab oluliselt taotleja majanduslikku olukorda ja igapäevast toimetulekut. Arvestades, et

taotleja identiteeti on kuritarvitatud, on sundtäitmine alusetu nõude sissenõudmiseks taotleja suhtes

äärmiselt ebaõiglane. Sundtäitmise menetlus tooks taotlejale kaasa järjekordseid kohustusi ja viiks taotleja

väga raskesse olukorda. Taotleja on seisukohal, et kõikide esitatud tõenditega on tõendatud väited, et

taotleja ei ole Stockholmi Halduskohtu otsuses märgitud ajavahemikul 13.09.2010 – 14.04.2011 olnud

seotud Rootsi Kuningriigi äriühinguga, kuna nimetatud ajavahemikul on taotleja viibinud pidevalt Eestis ja

olnud töötuna arvel ja osalenud koolitusel ning kõik maksustatud tulud on saadud Eestist.

2. Maksu- ja Tolliamet (edaspidi ka MTA) on kohtu nõudel esitanud 13.03.2014 seisukoha esialgse

õiguskaitse taotlusele. MTA leiab, et käesoleval juhul puuduvad esialgse õiguskaitse taotluse menetlemise

eeldused, mistõttu tuleks taotlus jätta käiguta. Juhul kui kohus leiab, et taotlust on võimalik käsitleda

kaebusena, palub MTA tagastada kaebus MKS § 121 lg 1 p 1 alusel. Juhul kui kohus leiab, et kaebuse

lahendamine on Tallinna Halduskohtu pädevuses ning taotlust saab tõlgendada selliselt, et taotleja on oma

taotluses vaidlustanud ka MTA korraldusi nr 13-11/10464, 13-11/10465 ja 13-11/10466, palub MTA jätta

taotlus rahuldamata.

2.1 Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lõiked 2 ja 5 võimaldavad esialgse õiguskaitse

taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal või pärast haldusorganile vaide esitamist, koos

kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Käesoleval juhul on MTA teinud taotlejale vaideotsuse

26.02.2014, seega on vaidemenetlus lõppenud ning esialgse õiguskaitse taotluse saab esitada üksnes koos

kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Taotleja on esitanud Tallinna Halduskohtule üksnes esialgse

õiguskaitse taotluse, kaebust ega taotlust MTA haldusaktide kehtetuks tunnistamiseks MTA-le teadaolevalt

esitatud ei ole. Seega ei ole MTA hinnangul esialgse õiguskaitse taotluse menetlemise eeldused täidetud,

kuivõrd taotleja ei ole Tallinna Halduskohtule ühtegi kaebust esitanud ning puudub menetlus, mille raames

saaks Tallinna Halduskohus taotleja esialgse õiguskaitse taotlust lahendada.

2.2 Juhul, kui kohus siiski leiab, et taotleja poolt esitatud taotlus on käsitletav kaebusena, siis on MTA

seisukohal, et kaebuse lahendamine ei ole Tallinna Halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 3 kohaselt ei või

Eesti kohtule esitada kaebust välisriigi võimude, rahvusvahelise organisatsiooni või selle organi tegevuse

peale. Taotleja on küll oma taotluses esitanud sisulisi etteheiteid maksuvõla ja sellega seotud ühtse

juriidilise dokumendi õiguspärasuse suhtes, kuid nimetatud nõuetega seotud vaidluste lahendamine ei

kuulu Eesti riigi pädevusse. Tallinna Halduskohtus on taotlejal võimalik vaidlustada üksnes MTA

korralduste nr 13-11/10464, 13-11/10465 ja 13-11/10466 õiguspärasust, kuid selles osas ei ole taotleja

ühtegi sisulist etteheidet teinud. Ühtse juriidilise dokumendi õiguspärasuse vaidlustamiseks tuleks taotlejal

esitada kaebus ametiabi taotluse esitanud liikmesriigi pädevale ametiasutusele. Seega ei kuulu nimetatud

vaidlus Tallinna Halduskohtu pädevusse ning tuleks HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada. Taotlejal on

võimalik vaidlustada maksuvõlga, esitades kaebus ametiabi taotluse esitanud liikmesriigi pädevale

ametiasutusele, käesoleval juhul Stockholmi Halduskohtule, ning seejärel peatatakse täitetoimingud Eestis

MKS § 514 alusel.

2.3 Juhul, kui kohus leiab, et taotlust saab tõlgendada selliselt, et taotleja on vaidlustanud ka MTA

korraldusi nr 13-11/10464, 13-11/10465 ja 13-11/10466, on MTA seisukohal, et esialgse õiguskaitse

taotlus tuleks jätta rahuldamata. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Esitatud kaebus

ei ole perspektiivikas, kuna taotleja ei ole esitanud ühtegi etteheidet vaidlustatud MTA korralduste osas.

Seega on taotlejal etteheited üksnes maksuvõla osas. MTA hinnangul on korraldused koos ühtse juriidilise

dokumendiga selged ning põhjendatud ning taotleja poolt Tallinna Halduskohtule esitatud taotlus ei saa

kaasa tuua MTA korralduste kehtetuks tunnistamist, mistõttu on kaebus MTA hinnangul perspektiivitu.

Samuti ei ole kahjuliku tagajärje saabumise oht piisavalt tõendatud. Haldusakti peatamine võib olla vajalik,

kui vaidlustatud maksuotsuses sisalduv maksusumma tasumise kohustus paneb taotluse esitaja väga

raskesse majanduslikku seisu, kuna taotluse esitaja ei ole võimeline tasuma maksuotsuses määratud

maksusummat. Taotleja poolt esitatud tõenditest tulenevalt ei saa aga käesoleval juhul sellisele seisukohale

asuda, kuivõrd taotleja ei ole esitanud teiste tõendite kõrval oma pangakontode väljavõtteid, millelt nähtuks

kaebaja viimase aasta igakuised kulud ning laekumised, mille alusel oleks võimalik hinnata taotleja

majanduslikku seisu ja igakuiseid kulusid. Taotluse juurde esitatud tõendid on korralduste aluseks oleva

maksuvõla õiguspärasuse kohta ning ei ole esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel ajassepuutuvad –

asjaolu, et taotleja oli 2009 kuni 2011 aastal kahel korral töötuna arvel ning et taotleja ei ole 2011 aastal

maksustatavat tulu saanud, ei võimalda teha järeldusi kaebaja majandusliku hetkeseisu kohta. Lisaks ei ole

võimalik selliseid järeldusi teha üksnes taotleja sissetuleku suurust ja igakuiseid kulusid hinnates.

Nimetatud andmed võimaldavad teha järeldusi küll selle kohta, et taotleja kulud on umbkaudu samas

suurusjärgus nagu tema töötasu, kuid sellest ei saa teha järeldusi nagu tooks korralduste sundtäitmine

taotlejale kaasa kahjuliku tagajärje. Hinnates taotleja igakuiseid kulusid ja töötasu, nähtub, et taotleja

igakuised kulud on 1116,66 eurot. Samas on tema igakuine töötasu 1008,40 eurot (neto), mis tähendab, et

taotleja igakuised kulud ületavad tema töötasust saadavat tulu 108,26 euro võrra. Seega võivad taotlejal

olla ka muud tuluallikad, mida kohtule ja MTA-le ei avaldata või on taotleja pangakontol rahalisi

vahendeid juba varasemast ajast. Seega ei ole taotleja oma taotluse põhjendatust piisavalt tõendanud.

2.4 Taotlejal on võimalik väidetava kahjuliku tagajärje saabumise vältimiseks esitada taotlus maksuvõla

ajatamiseks. MKS § 111 lg 1 alusel on maksuhalduril õigus makseraskustes maksukohustuslase taotlusel

ajatada tema maksuvõla tasumine. Maksuvõla tasumise ajatamine ei vabasta maksukohustuslast jooksvate

maksukohustuste täitmisest. Seega on taotluse esitajal võimalik olukorras, kus ta leiab, et ei ole võimeline

maksuvõlga ühe korraga ning koheselt tasuma, esitada maksuhaldurile taotlus maksuvõla ajatamiseks.

2.5 Juhul kui kohus leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus kuulub rahuldamisele, palub MTA rahuldada

taotlus vaid osaliselt. Taotluse esitaja omab registervara (kinnisvara ja kaks sõiduautot). Tagamaks avaliku

huvi kaitset hilisema maksusumma laekumise näol, palub MTA kohtul kaaluda korralduste täitmise

peatamist osaliselt ning jätma maksuhaldurile õiguse sooritada vajadusel MKS § 130 lg 1 p-des 1-5¹

sätestatud toimingud. Viimati nimetatud maksuhalduri täitetoimingud ei too kaasa selliseid isiku õiguste

piiranguid, mis mõjutaksid oluliselt taotluse esitaja majanduslikku olukorda ning võiksid kaasa tuua

pöördumatuid negatiivseid tagajärgi. Küll aga võivad need abinõud olla oluliseks garantiiks avaliku huvi

seisukohast.

KOHTU SEISUKOHT

3. HKMS § 249 lõikest 1 tulenevalt võib halduskohus igas menetlusstaadiumis kaebaja põhjendatud

taotluse alusel või omal algatusel teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul

võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohus lahendab

esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatud määrusega viivitamata või kui ta peab vajalikuks kuulata

eelnevalt ära menetlusosalisi, võib kohus esialgse õiguskaitse taotluse lahendada ka hiljem

(HKMS § 252 lg 1).

Käesoleval juhul andis kohus Maksu- ja Tolliametile võimaluse esitada seisukoht esialgse õiguskaitse

taotlusele. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendab kohus sellele vaatamata piiratud teabe pinnalt, lähtudes

poolte poolt esitatust.

4. Kohus leiab, et poolte poolt esitatud seisukohti arvestades tuleb kaebuse esitaja esialgse õiguskaitse

taotlus jätta rahuldamata ja põhjendab seda järgmiselt.

4.1 HKMS § 249 lg 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast

haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Nähtuvalt MTA vastusest

on käesoleval juhul esialgse õiguskaitse taotlus esitatud pärast taotleja suhtes vaideotsuse tegemist

(taotlus esitatud 07.03.2014, vaideotsus tehtud 26.02.2014). Seega saab käesoleval juhul tulenevalt

faktilistest asjaoludest J. L. esitada kohtule oma esialgsete õiguste kaitse taotluse alles pärast seda, kui

ta on esitanud vaidlusaluste korralduste vaidlustamise kaebuse.

Nähtuvalt kaebaja taotluse sisust ja vastavaid olukordi reguleerivatest õigusnormidest, ei ole taotleja

tegeliku eesmärgi saavutamiseks vajalik mitte korralduste vaidlustamine, vaid nende aluseks oleva

maksuvõlaga seonduvate välisriigi dokumentide vaidlustamine. Sellise kaebuse lahendamine ei kuulu

aga Eesti halduskohtu pädevusse.

Eeltoodu põhjal nõustub kohus MTA seisukohaga, et esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused ei ole

täidetud, ehk puudub kaebus ja kaebaja algatatud vaidemenetlus oli juba kohtusse taotluse esitamise

ajaks lõppenud, mistõttu tuleb taotlus esialgse õiguskaitse rakendamise õiguslike ja menetluslike

eelduste puudumise tõttu jätta rahuldamata.

4.2 Kohus selgitab kaebajale, et MKS § 514 lg-s 9 sätestatud korras sundtäitmise peatamine ei kuulu

halduskohtu pädevusse. Vastava sätte kohaselt peatatakse rahvusvahelise ametiabi osutamisel

sundtäitmine, kui välisriigi pädeva asutuse esitatud ühtse juriidilise dokumendi aluseks olev

täitedokument on välisriigis vaidlustatud ning Maksu- ja Tolliamet saab huvitatud isikult või

sissenõudmistaotluse esitanud pädevalt asutuselt sellekohase teabe. Seega on sundtäitmise peatamine

MKS § 514 lg-s 9 sätestatud eelduste esinemisel MTA pädevuses. Kaebajal tuleb aga nimetatud

õigusnormide

rakendamise

saavutamiseks

esitada

võimalikult

ruttu

sobiv

kaebus

Rootsi

halduskohtusse.

Kohus selgitab, et HKS § 251 lg 1 p 1 sätestatu kohaselt saaks kohus esialgse õiguskaitse korras

esialgse õiguskaitse vajaduse korral peatada vaidlusaluste korralduste kehtivuse või täitmise, aga ta ei

saa ise kohaldada MKS § 514 lg-t 9. Seega ei kuulu taotlus rahuldamisele ka seetõttu, et taotletud

esialgse õiguskaitse abinõu ei ole õiguspärane.

4.3 Kuigi kohus jätab eeltoodud põhjustel esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, peab kohus

vajalikuks selgitada, et isegi kui lugeda esitatud taotlust vaidlusaluste korralduste tühistamise

kaebuseks, jätaks kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata selle perspektiivituse tõttu. Nimelt

tuleb kohtul esialgse õiguskaitse määruse tegemisel hinnata HKMS § 249 lg 3 alusel kaebuse

perspektiive. Riigikohus on mitmetes lahendites leidnud, et esialgse õiguskaitse kohaldamisega annab

kohus ka eelhinnangu kaebusele (3-3-1-54-06) ning esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise üheks

aluseks on kaebuse ilmne perspektiivitus (3-3-1-3-06, 3-3-1-54-06). Käesoleval juhul ei oleks

korralduste tühistamise kaebus perspektiivikas, kuna taotlejal on nähtuvalt kohtule esitatud

seisukohtadest etteheiteid üksnes korralduste aluseks olevatele maksuvõlaga seonduvale välisriigi

kohtuotsusele. Sellelöe kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonikaebust Eesti halduskohtule.

Korralduste endi õiguspärasust ning seadusele vastavust taotleja sisuliselt vaidlustanud ei ole, sest seda

oleks ilma Rootsi halduskohtu otsuse vaidlustamiseta väga raske teha.

4.4 Lisaks eeltoodule jätaks kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ka põhjusel, et taotluses ei

ole välja toodud, et taotleja õiguste kaitse võib õiguskaitse kohaldamata jätmisel osutuda oluliselt

raskendatuks või võimatuks. Kohus selgitab, et esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk on tagada

kohtuotsuse täitmine ning taotluses ei ole selle täitmise võimatuse või raskendatusega seonduvaid

argumente välja toodud. Argumendiks ei ole ka taotleja majanduslik olukord, kuivõrd taotlejal on

vastavalt MKS § 111 lõigetele 1 ja 3 võimalus esitada taotlus maksuvõla ajatamiseks.

5. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik