1-12-8466/34 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedHarju Maakohtu 25. veebruari 2010. a otsusega KarS § 184 lg 1 järgi 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega KarS § 74 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga; Harju Maakohtu 25. veebruari 2011. a otsusega KarS § 199 lg 1 ja § 121 järgi 6-kuulise vangistusega, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 4-kuuliseks vangistuseks ja mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud vangistust, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluv vangistus 1 aasta 9 kuud 27 päeva asendati KarS § 69 alusel 1314 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 2 aastat.
Legislator headnote
AI generated1-12-8466/34 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: 2 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Igor Štšukinile Harju Maakohtu 25. veebruari 2011. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka Igor Štšukini eelvangistus ja karistuse kandmise alguseks loeti 17. juuli 2012. a. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 12. detsembril 2012. a.
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
13. märtsil 2014. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-12-8466 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Tõlk Heli Nurmoja Meeli Antonov Kriminaalasi
süüdimõistetu Igor Štšukini vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine Süüdimõistetu
Igor Štšukin (IK: 38701040214; viibimiskoht: Tartu Vangla) Juhidudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 426 ja 432, kohus määras:
Jätta vabastamata Igor Štšukin temale Harju Maakohtu 24. septembri 2012. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
Menetluse käik ja asjaolud Igor Štšukin tunnistati Harju Maakohtu 24. septembri 2012. a otsusega süüdi KarS § 263 p 1,
2 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Igor Štšukinile Harju Maakohtu 25. veebruari 2011. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka Igor Štšukini eelvangistus ja karistuse kandmise alguseks loeti 17. juuli 2012. a. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 12. detsembril 2012. a.
Tartu Maakohtu 23. augusti 2013. a määrusega jäeti Igor Štšukin temale mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtumäärus jõustus 10. septembril 2013. a.
Igor Štšukini karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 17. mail 2014. a.
Igor Štšukinit on varem kriminaalkorras karistatud:
1. Harju Maakohtu 25. veebruari 2010. a otsusega KarS § 184 lg 1 järgi 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega KarS § 74 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga;
2. Harju Maakohtu 25. veebruari 2011. a otsusega KarS § 199 lg 1 ja § 121 järgi 6-kuulise vangistusega, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 4-kuuliseks vangistuseks ja mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud vangistust, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluv vangistus 1 aasta 9 kuud 27 päeva asendati KarS § 69 alusel 1314 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 2 aastat.
Igor Štšukinit on korduvalt karistatud ka väärtegude eest.
Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Igor Štšukini poolt uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 58% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 59%. Vangla ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on Igor Štšukinil vabanemisel olemas toetavad lähedased ning elukoht oma ema ja tema abikaasa juures üürikorteris. Olemas on ka üürileandja nõusolek süüdimõistetu sinna elamaasumiseks, aga samas kehtib üürileping praegu aprillikuu lõpuni ja selle pikendamine ei ole kindel. Kindel töökoht süüdimõistetul vabanemisel puudub.
Kohtumenetluse poolte seisukohad Igor Štšukin kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ning jätkata oma elu seadusekuulekalt.
Prokurör kohtule esitatud kirjalikus seisukohas süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Teda on vangistuse ajal kuuel korral distsiplinaarkorras karistatud
Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.
Käesolevaks ajaks on Igor Štšukin kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.
KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
Igor Štšukini puhul on positiivne vabaduses kindla elukoha ja toetavate lähedaste olemasolu. Samuti on positiivne, et vangistuse ajal on temaga läbi viidud vestlused kuritegude analüüsimise eesmärgil, ta on läbinud sotsiaalabiprogrammi „Eluviisitreening“ ja on alustanud ka riigikeeleõppega, mille küll kahjuks katkestas. Nimetatud asjaoludest hoolimata peab aga kohus arvestama seda, et süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud juba kolmel korral ning hetkel kannab ta nimetatud kohtuotsuste kogumis liitkaristust. Esimese kohtuotsusega jäeti temale mõistetud karistus tingimisi katseajaga täitmisele pööramata, kuid sellest hoolimata pani ta toime uued kuriteod ning teise kohtuotsusega mõisteti juba liitkaristus, mis asendati aga üldkasuliku tööga, et anda süüdimõistetule veel üks võimalus karistuse kandmiseks vabaduses. Kuna ka seda võimalust ei osanud süüdimõistetu hinnata ja jätkas üldkasuliku töö tegemise ajal õigusvastase käitumisega, siis määrati kolmanda kohtuotsusega mõistetud liitkaristus talle juba reaalsele ärakandmisele. Seega on ilmne, et süüdimõistetule on antud korduvaid võimalusi oma käitumise muutmiseks vabaduses positiivses suunas, kuid senini ei ole ta neid võimalusi siiski hinnata osanud ega ole tema suhtes üles näidatud usaldust ära teeninud. Kuna ka käesoleva vangistuse ajal ei ole süüdimõistetu suutnud oma käitumist kontrollida ning on pannud toime kuuel korral distsipliinirikkumised, siis on kohtul alust kahelda, et vajalikku mõju oleks süüdimõistetule avaldanud ka praeguseks ärakantud vangistus ning ta oleks võimeline jätkama oma elu vabaduses seadusekuulekana ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi järgides.
Kohtule esitatud materjalide põhjal tuleb järeldada, et peamiselt on süüdimõistetu õigusvastast käitumist mõjutanud sõltuvusainete tarvitamine. Ta on juba pikka aega narkootikume tarvitanud ning tunnistab neist ka sõltuvust, soovides sellest vabaneda. Kuigi alkoholi tarvitas ta enda sõnul vaid korra kuus, siis tekkis koos alkoholi tarvitamisega tal soov ka narkootikume tarvitada. Nimetatud ainete koostarvitamisel muutub ta aga kergesti impulsiivseks ja võib esineda ka agressiivsust. Seega oleks süüdimõistetule vajalik täielik loobumine nii narkootikumidest kui ka alkoholist. Samas aga nähtub vangla iseloomustusest, et süüdimõistetu motivatsioon alkoholitarbimise muutmiseks on kaheldav, kuna ta ei pruugi ise ka probleemi täielikku tõsidust tajuda. Samuti on kohtul alust kahelda, kas süüdimõistetu oleks valmis narkootikumidest täielikult loobuma, kuna arvestades tema varasemaid tarbimisharjumusi vajaks see temalt kindlasti väga suurt tahtejõudu ja enesekontrolli oskust. Kuna vangistuse jooksul on süüdimõistetu pannud korduvalt toime distsipliinirikkumisi, mille põhjal võib järeldada ka tema tagajärgedele mõtlematut ja hetkelise heaolutunde saavutamisele suunatud käitumist, siis on kohtul alust kahelda, et ta oleks võimeline ennast piisavalt kontrollima ka vabaduses, et hoida sõltuvusainetest täielikult eemale ning mitte kogeda tagasilangust. Seega leiab kohus, et süüdimõistetule oleks kasulikum praegu vangistust edasi kanda, et kindlustada vangla piiratud tingimustes pikemaajalisema viibimise läbi ka hoidumine narkootikumidest ja suurendada seega võimalusi vabaduses sõltuvusainetest hoidumiseks.
Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Igor Štšukini katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et karistus oleks süüdimõistetu suhtes praeguseks oma eesmärgid täitnud ning ta suudaks jätkata oma elu vabaduses seadusekuulekalt ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ja kriminaalhoolduse nõudeid ning kohustusi täites. Kohus peab vajalikuks märkida, et ennetähtaegset vabastamist saab siiski kohaldada vaid nende isikute suhtes, kes on riigi poolse usalduse ära teeninud ega ole seda varasemalt korduvalt kuritarvitanud. Arvestades Igor Štšukinile varasemalt antud võimalusi karistuse kandmiseks kergemal viisil, kuid sellest hoolimata tema õigusvastase käitumise jätkumist ning samuti vangistusest kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu, leiab kohtunik, et tema puhul piisavalt usaldusväärse isikuga tegemist ei ole.
Kohtunik