1-08-8216/38 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

14. märts 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-08-8216

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 10. veebruari 2014

määrus

vangistusest

tingimisi

enne

tähtaega

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu E.A, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 10. veebruari 2014 määrus muutmata

2. Määruskaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. E.A tunnistati süüdi Ida-Viru Maakohtu 08.11.2000 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-420/00 KrK § 101 p 7 järgi ja karistati vabadusekaotusega 13 aastat.

2. Viru Maakohtu 10.02.2014 määrusega jäeti E.A tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohtu põhistused olid seejuures järgmised.

2.1 Süüdimõistetu on teist korda kriminaalkorras karistatud. Varasemalt on karistatud salajase varguse eest. Käesolevat karistust kannab ta tahtliku tapmise eest, mis on toime pandud eriti julmal viisil. Kinnipeetav vabastati Harju Maakohtu 14.07.2008 määrusega tingimisi ennetähtaegselt. 15.07.2009 esitas kriminaalhooldaja kohtule erakorralise ettekande vangistuse täitmisele pööramiseks, kuna isik ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Viru Maakohtu 30.07.2009 määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne rahuldamata. 18.09.2009 esitas kriminaalhooldaja kohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata E.A poolt kandmata jäänud karistuse osa täitmisele seoses sellega, et E.A ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Viru Maakohtu 02.12.2009 määrusega pöörati E.A-le Ida-Viru Maakohtu 08.11.2000 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-420/00 mõistetud ja kandmata jäänud karistuse osa, 4 aastat 2 kuud 25 päeva vangistust, täitmisele. Karistuse kandmise tähtaja alguseks loeti Viru Vanglasse saabumise päeva 10 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Kuna E.A karistuse kandmisele ei asunud, kuulutati ta Viru Maakohtu 09.02.2010 määrusega tagaotsitavaks. Isik lahkus Suurbritanniasse, kus ta peeti kinni 24.03.2011. Samuti oli E.A suhtes 18.02.2011 välja antud Euroopa vahistamismäärus.

2.2 Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ei ole E.A puhul täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

2.3 Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetaval vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) on vangistatu õiguspärane käitumine vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kinnipeetaval resotsialiseeriva iseloomuga tegevused käesoleva vangistuse ajal puuduvad. Samuti puudub tal kehtiv isikuttõendav dokument.

2.4 Vabanedes on E.A võimalus elama asuda vanemate juurde aadressile XXX . Vabanemisel ei ole kinnipeetaval garanteeritud töökohta. Tema vanemad on nõus esialgu E.A materiaalselt toetama kuni ta tööd leiab. Kohtule on esitatud XXX AS garantiikiri, millest nähtub, et AS XXX kohustub korraldama E.A-le vastava koolituse ja edaspidi võtma tööle.

2.5 Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades E.A poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (raske isikuvastane kuritegutapmine eriti julmal viisil), korduvaid karistusi, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (tingimisi enne tähtaega vabastamisel rikkus katseajal kohtu poolt pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, karistus pöörati täitmisele, karistuse kandmisele ei ilmunud, kuulutati tagaotsitavaks, lahkus Suurbritanniasse, kus ta peeti kinni), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isik oli juba kriminaalhooldusele allutatud (tingimisi ennetähtaega vabastamisel), katseajal rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, karistus pöörati täitmisele. Karistuse kandmisele isik ei asunud, lahkus välismaale oli kuulutatud tagaotsitavaks. Kohtul ei ole veendumust, et isik hakkab kontrollnõudeid täitma ega lahku välismaale.

2.6 Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elukoha omamine, toetav võrgustik vanemate näol ja arvatavasti ka töökoht ei kaalu üle tema varasemat käitumist ja kuritegude asjaolusid. Karistusaeg lõpeb 18.06.2015, ehk karistusaja lõpuni on veel üle 1 aasta 4 kuu, mis on pikk aeg. Kohus arvestab ka seda, et kinnipeetav kuritarvitas alkoholi (raske isikuvastase kuriteo toimepanemine alkoholijoobes, kriminaalhoolduse all olles joobeseisundis isa kallal vägivallatsemine) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mis samuti suurendab uue kuriteo toimepanemise riski.

2.7 Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSED

3. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu, kes taotleb tühistada Viru Maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada ta tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse esitaja väited on kokkuvõtlikult järgmised.

3.1 Aastatel 2008-2010 läbis ta Narva Kolledžis IT-spetsialisti õppe. Kui Viru Maakohtu 02.12.2009 määrusega pöörati karistus täitmisele, taotles E.A karistuse täitmisele pööramise edasilükkamist, eesmärgiga lõpetada IT kolledž, ent sellest keelduti.

3.2 Praegusel ajal pakub AS XXX E.A-le võimalust läbida koolitus, millele järgneb tööle võtmine. Viru Maakohus ei tunnistanud garantiikirja usaldustäratavaks, ehkki nii prokuratuuril kui ka kohtul olnuks võimalik veenduda selle usaldusväärsuses. Prokuratuuri esindaja puudumine välistas vahetult võimaluse teda ära kuulata ja küsitleda.

3.3 Kohus leidis, et karistuse kandmise ajal on ilmnenud uued riskid. Käesoleval ajal viibib E.A vangistuses juba 3 aastat ja selle perioodi jooksul ei ole tal distsiplinaarrikkumisi.

4. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Menetluspooltele anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 12.03.2014. Seisukohti ei esitatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED

5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik E.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea vajalikuks neid korrata, märkides üksnes, et esimese astme kohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis. Kohus on jõudnud õigustatud järeldusele, et raske isikuvastase kuriteo – eriti julmal viisil tapmise eest karistust kandva isiku, keda on ka varasemalt karistatud ning kelle varasem kriminaalhooldus on luhtunud, ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Kohtul puudus veendumus, et isik hakkab kontrollnõudeid täitma ega lahku välismaale. Maakohus leidis, et mõistetud karistused ei ole E.A puhul täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega. Maakohus on samuti arvestanud E.A positiivselt iseloomustavate asjaoludega (distsiplinaarkaristuste puudumine, võimalused vabanemisel - elukoha omamine, toetav võrgustik vanemate näol ja arvatavasti ka töökoht), ent leidnud, et need ei kaalu üle tema varasemat käitumist ja kuritegude asjaolusid. Seega, vaatamata asjaolule, et E.A on garantiikiri AS-ist XXX , esineb praegusel hetkel muid, kaalukamaid põhjuseid kinnipeetava vabastamata jätmiseks.

6. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg-st 1 tuleb jätta maakohtu määrus muutmata ja E.A määruskaebus rahuldamata.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Paavo Randma