3-14-50085/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Haldusasi nr 3-14-50085

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 14.03.2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-50085

Haldusasi I.K.’i kaebus Pärnu Maakohtu tegevusele (tõendite kogumine ja hindamine) kriminaalasjas nr 1-12-9573 (12250100759) RESOLUTSIOON Tagastada kaebus I.K.’ile. Jätta I.K.’i riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD, KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. I.K. esitas 16.01.2014.a postitemplit kandvas ümbrikus Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Maakohtu tegevusele (tõendite kogumine ja hindamine) kriminaalasjas nr 1-12-9573 (12250100759). Kaebaja leiab, et kriminaalasja nr 1-12-9573 juurde võetud kiirabikaart 20.04.2012.a ja sündmuskoha vaatlusprotokoll 20.04.2012.a on vastuolus Pärnu Maakohtu 14.02.2013.a istungil tunnistusi andnud O. V. ja A. K. ütlustega. Koos kaebusega esitas I.K. riigi õigusabi taotluse esindaja saamiseks käesolevas haldusasjas.

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

3. Käesoleval juhul on kaebaja vaidlustanud sisuliselt Pärnu Maakohtu tegevust tõendite hindamisel ja kogumisel kriminaalasjas nr 1-12-9573. Menetluskorra kriminaalmenetluses tõusetunud vaidluste lahendamiseks sätestab kriminaalmenetluse seadustik (KrMS), mistõttu selliste avalik-õiguslike vaidluste lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Olukorras, kus maakohus rikkus kaebaja arvates tema kriminaalasja menetlemisel menetlusnorme või kohaldas ebaõigesti õigusnorme, oli kaebajal õigus maakohtu otsus vaidlustada sama kriminaalasja raames ringkonnakohtus (§ 318 jj) ning ringkonnakohtu poolset menetlusnormide rikkumist Riigikohtus (§ 344 jj). Kohtu infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja vaidlustanud nii Pärnu Maakohtu 21.03.2013.a otsuse kriminaalasjas nr 1-12-9573 kui ka Tallinna Ringkonnakohtu 09.09.2013.a otsuse. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.11.2013.a määrusega nr 3-7-1-1-781 jäeti I.K.i kaitsja vandeadvokaat Ants Nõmmiku kassatsioon menetlusse võtmata. Seega on kaebaja kasutanud ära kõik KrMS-s ettenähtud võimalused oma õiguste kaitseks kriminaalasjas nr 1-12-9573. Halduskohtu pädevuses ei ole hinnata maakohtu tegevust kriminaalasjas tõendite kogumisel ja hindamisel. KrMS §-s 366 on sätestatud erandlikud alused jõustunud kohtuotsuste ümbervaatamiseks kriminaalasjas. Teistmisavaldus tuleb esitada aga Riigikohtule, mitte halduskohtule. Eeltoodud põhjusel tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel selle esitajale.

4. Kuivõrd kohus tagastab kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, jätab kohus läbivaatamata ka I. K’i taotluse riigi õigusabi korras esindaja saamiseks käesolevas haldusasjas. Kohus selgitab, et riigi õigusabi seaduse § 10 lg 51 sätestab, et kui isik taotleb riigi õigusabi teistmismenetluseks, otsustab temale riigi õigusabi osutamise Riigikohus. Riigi õigusabi taotluse võib Riigikohtule esitada ilma advokaadi vahenduseta.

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Paukštys Kohtunik