3-14-50044/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 14.03.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-50044 Haldusasi

G. B.’e kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks Menetlusosalised Kaebaja — G.B. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon

1. Tagastada G.B.e kaebus.

2. Saata määrus kaebajale. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

KOHTU SEISUKOHT

1. 03.01.2014 saabus Tallinna Halduskohtule G.B.e kaebus, milles kaebaja palub kohtul: 1) kohustada Tallinna Vanglat täitma vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 491 nõudeid ja mitte takistama vangla direktori nimele olevate kaebuste ja vaiete läbimist kontaktisiku Marju Kuuse poolt; 2) määrata M. Kuusele distsiplinaarkaristus vangistusseaduse (VangS) § 41 rikkumise ja kaebajale kahju tekitavate, selles kaebuses märgitud loetletud irvitamiste ja kuritarvitamise faktil. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja korduvalt ja esitab kirjalikke kaebusi ja vaideid Tallinna Vangla ametnike õigusvastasele tegevusele. Kaebaja selgitab, et lisab neile tõlke plangi eesti keelde tõlkimiseks. Kaebaja märgib, et tal pole isikuarvel tõlkimiseks raha. Seetõttu vangla peab teostama nende direktori nimele olevate kaebuste ja vaiete tõlkeid vastavalt VSkE § 491 lg 4. Et vangla nendega tutvuks ja saaks anda kaebajale vastuse. Kuid kontaktisik M. K. ei lase kaebaja vaideid vangla tegevusele läbi ja tõlkesse ei anna, tagastades need kaebajale posti teel juba ilma vaietele lisatud tõlkeblankettideta. Sellega M.K.e takistab kohtueelse menetluskorra läbimist. Sisuliselt on need takistused M.K.e poolt regulaarsed, kogu asja pidurdavad.

Kaebaja leiab, et Tallinna Vangla direktor on nendest kuritarvitamistest teadlik, kuid abinõusid tarvitusele ei võta. Igasuguste ebaselgusetuste vältimiseks seletab kaebaja kohtule kaebuse kohta, et ei saa esitada selle kohta kaebust ega vaiet vangla direktori nimele. Kuna kogu kirjavahetus, kaebused, vaided, sattuvad mitte tõlkija ega vangla direktori, vaid kontaktisiku M. K. kätte, kes ei lase neid läbi – võttes välja ja eemaldades

tõlkeplanke. Teatades mulle avalikult: „Kui pole raha, siis vangla kulul tõlget teha ei tohi. Ja ei lase vaideid

ega kaebusi läbi.“ Kaebuse täpsustuses lisab kaebaja, et täiendava tõendina tema poolt kaebuses öeldule lisab oma 4.XII.2013 vaide Tallinna Vangla direktori nimele, millest M.K. tegi koopia, võttis eesti keelde tõlkimiseks plangi välja, ning postiga, pette teel, tagastas selle kaebajale, mitte suvatsedes seda isegi nummerdada, nagu seadus ette näeb. Kaebuse esitaja on lisanud kaebusele menetlusabi taotluse enda riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning K-Raha väljavõtte.

2. 30.01.2014 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ja andis kaebajale kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva määruse kättesaamisest alates. Kohus selgitas, et kaebuse esitaja ei saa esitada kohtule sellist abstraktset nõuet kohustada Tallinna Vanglat täitma VSKE § 491 nõudeid ja mitte takistama vangla direktori nimele olevate kaebuste ja vaiete läbimist kontaktisiku M.K. poolt. Kaebaja saab kohtule esitada kohustamisnõude üksnes seoses konkreetse vangla poolse rikkumise äranäitamisega. Antud juhul on kaebuse esitaja lisanud kaebusele enda 04.12.2013 vaidena pealkirjastatud dokumendi, milles palub võtta J.S. suhtes tarvitusele distsiplinaarmenetluse meetmed seoses sellega, et nimetatud isik solvas kinnipeetav G.’i. Kohus märkis, et kaebajal puudub esiteks subjektiivne õigus nõuda kellegi teise õiguste kaitseks vastavate meetmete kohaldamist. Nii haldusorgani kui halduskohtule esitatavad kaebused peavad olema seotud kaebaja enda õiguste rikkumisega. Sellest tulenevalt ongi tegemist sisuliselt ettepaneku (märgukirjaga) ning vastav kiri on õigesti tagastatud kaebajale tõlkimiseks. Haldusorgan peab lähtuma dokumendi sisust ja vastavalt sellele ka reageerima. Seoses eeltooduga tuli kaebuse esitajal täpsustada oma kaebust ning kohtule selgitada, kas ta soovis esitada kaebuse Tallinna Vangla kohustamiseks kaebaja 04.12.2013 dokumendi läbivaatamiseks kohustamiseks või mõne muu konkreetse kaebuse/vaide läbivaatamiseks kohustamiseks. Lisaks selgitas kohus, et kaebajal tuleb läbida selles osas ka kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt VangS § 11 lg 5, kuna vastasel korral ei ole kaebus menetletav. Lõpetuseks selgitas kohus halduskohtu pädevust.

3. 11.02.2014 saabus kohtule kaebuse esitaja vastus kohtu 30.01.2014 määrusele, milles kaebaja teatab, et tal ei ole seadusest tulenevat kohustust ühte ja sama kaebust mitu korda vangla direktorile esitada. Kuna on olemas konkreetne isik M.K., kes takistab kaebuste liikumist kohtueelses korras VSKE § 491 lg 1-5 järgi, siis on kaebaja nõudmine vanglaametniku suhtes konkreetne ning kaebaja leiab, et tal on õigus vastava nõudega kohtu poole pöörduda. Kaebaja märgib, et kui vastav nõue karistada M.K.’t distsiplinaarkorras ei kuulu halduskohtu pädevusse, siis teatage, kuhu võiks kaebaja pöörduda, et soovitavat saavutada. Kaebaja taotleb kohustada Tallinna Vanglat mitte takistama kaebuste ja vaiete esitamist vangla direktorile ning mitte rikkuma VSKE § 491 lg 1-5, vaid täitma reegleid tõlkimisel.

4. Kontrollinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-dest 37–39 juhindudes haldusasja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis kaebuse nõuetekohasust, leiab kohus, et kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 punktide 1 ja 4 alusel halduskohtu pädevuse puudumise ja kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu tagastada.

4.1 Kuivõrd kohtule jääb ebaselgeks, kas kaebaja jääb oma nõude juurde vanglaametniku karistamiseks distsiplinaarkorras või soovib ta ainult selgitust kuhu ta sellise nõudega peaks pöörduma, siis kohus selgitab, et halduskohus lahendab peamiselt haldusõigussuhetes üksikisiku ja avaliku võimu kandja vahel puhkenud vaidlusi. Halduskohtumenetlust reguleerivaks seaduseks Eestis on HKMS, mis on halduskohtumenetluse üldnormistiku tähtsaim allikas. HKMS §-st 4 tulenevalt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Antud juhul soovib kaebaja vanglaametniku M. K. vastutusele võtmist distsiplinaarkorras VSkE nõuete täitmata jätmise tõttu. Sellise kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuivõrd halduskohtul puudub pädevus algatada haldusorgani ametnike suhtes distsiplinaarmenetlusi. Kui kaebajal on pretensioone vanglaametniku töö suhtes, siis tuleb tal pöörduda antud küsimuses Tallinna Vangla direktori poole. Kohus märgib siinkohal, et kaebajal on tekkinud mingil põhjusel arusaam, et ta omab distsiplinaarkaristuse määramise menetluse algatamise õigust vanglaametnike suhtes. Kohus märgib, et selline arusaam on sügavalt ekslik ja vastuolus elementaarsete kinnipidamisasutuste tööprintsiipidega. Kaebajal on küll võimalik pöörduda vanglapersonali käitumist puudutavates küsimustes ettepanekute ja märgukirjadega vangla direktori või Justiitsministeeriumi poole, kuid see ei tähenda, et kinnipeetavatel oleks õigus nõuda vanglaametnike karistamist ja vanglaasutuse juhtkonnal kohustus seda kinnipeetava nõudmisel teha. Taolise ettepaneku saamisel tuleb vanglal käituda vastavalt märgukirjale ja selgitustaotlustele vastamise seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korrale. Põhimõttelised alused vastamiseks on toodud eelpoolmainitud seaduse § 5 lg 8, mille kohus siinjuures kaebajale selgituseks täielikult ära toob: „(8) Isikule vastatakse märgukirjas või selgitustaotluses esitatud aadressil (faksi number, postivõi elektronposti aadress) kirjalikult või kokkuleppel muul viisil. Märgukirjas esitatud seisukoha või ettepaneku mittearvestamisel selgitatakse vastuses arvestamata jätmise põhjust. Selgitustaotlusele vastamisel antakse isikule taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus või põhjendatakse selle andmisest keeldumist. Vastuvõtul viibinud isiku pöördumisele võib vastata suuliselt vastuvõtu ajal.“

4.2 Kohus selgitab, et HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus ette näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Muuhulgas on ka kohustamiskaebuse lahendamise eelduseks kinni peetavale isikule vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg-ga 5 ette nähtud vaidemenetlus. Kaebuse halduskohtule võib kinni peetav isik esitada alles peale vaidemenetluse läbimist, ning sedagi üksnes juhul, kui vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

Sellisel juhul võib kaebuse esitada vaid ulatuses, milles kaebaja nõuet ei ole vaidemenetluse korras tähtaegselt rahuldatud (HKMS § 47 lg 1 ls 2). Antud juhul nähtub kaebuse materjalidest, et kaebaja on esitanud Tallinna Vangla direktorile venekeelse vabas vormis koostatud pöördumise, mille on pealkirjastanud vaidena (tl 11 ja selle pöördel tõlge tl 11a), ent Tallinna Vangla on kirjaga nr 5-18/13/39014-2 võõrkeelse pöördumise tagastanud, märkides, et tagastab pöördumise tõlkimise korraldamiseks vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-dele 6 ja 52, keeleseaduse (KeeleS) §-le 12 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lõikele 1 (tl 12).

Kohus rõhutab, et kaebaja saab kaebusega halduskohtu poole pöörduda alles siis, kui vaie vaidemenetluses tagastatakse, rahuldatakse osaliselt, jäetakse rahuldamata või jäetakse tähtaegselt lahendamata. Nähtuvalt haldusasja materjalidest ei ole kaebaja pöördumist käsitletud vaidena ega tagastatud kaebaja pöördumist ühelgi haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 tuleneval vaide tagastamise alusel. Ka kaebaja ise kinnitab oma kaebuses, et ei ole kohustuslikku kohtueelselt menetlust läbinud (vt kaebuse tõlge tl 15 pöördel). Käesoleval juhul ei saa juhinduda ka Tallinna Ringkonnakohtu 25.11.2013 määruse nr 3-13-1883 punktidest 15 ja 16, milles märgiti, et kui vangla on ekslikult pidanud kaebaja vaidena käsitletavat kaebust märgukirjaks ja selle tagastanud, siis ei ole vaiet tagastatud puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu, mistõttu tuleb kohustuslik kohtueelne menetlus lugeda vastava nõude osas läbituks.

Käesoleval juhul nähtub kaebusele lisatud vaidena pealkirjastatud kaebaja 04.12.2013 dokumendist, et ta on taotlenud vanglalt J. S.’i suhtes distsiplinaarmenetluse meetmete kohaldamist (vt tl 11a). Kohus leiab, et tegemist on kõige tavalisema märgukirjaga, millena ka vangla seda, vaatamata pealkirjale on õieti käsitlenud. Seega ei ole käesolevas kaebuses märgitud kohustamisnõudega (kohustada Tallinna Vanglat mitte takistama kaebuste ja vaiete esitamist vangla direktorile ning mitte rikkuma vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 491 lg 1, 2, 3, 4 ja 5 vaid täitma selle reegleid tõlkimisel) kaebaja vangla poole üldse pöördundki.

Ka oma kaebuse täpsustuses esitatud vastuses leiab kaebaja, et ei pea uuesti vaiet esitama sama sisuga – samas ei ole kaebaja ära näidanud, et ta oleks konkreetselt antud kohustamistaotlusega (kohustada Tallinna Vanglat mitte takistama kaebuste ja vaiete esitamist vangla direktorile ning mitte rikkuma vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 491 lg 1, 2, 3, 4 ja 5 vaid täitma selle reegleid tõlkimisel) vangla poole pöördunud. Seetõttu tuleb praegusel juhul lugeda, et kaebaja ei ole kohtule esitatud kohustamisnõude osas kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud ning ainuüksi seepärast ei ole esitatav kohustamiskaebus antud juhul lubatav.

5. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 punktide 1 ja 4 alusel osaliselt halduskohtu pädevuse puudumise tõttu ja osaliselt nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast kinni pidamata jätmise tõttu.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv Kohtunik