3-10-224/74 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-10-224

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 14.03.2014, Tallinn Haldusasja number 3-10-224 Haldusasi T. I. kaebus Kuusalu Vallavalitsuse 21.12.2009 haldusaktile nr 7-2.2/3406-1 „Projekteerimistingimustest“, mis sisaldas endas keeldumist projekteerimistingimuste väljastamiseks Kuusalu vallas X külas asuvale xxx kinnistule (katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx) üksikelamu projekti koostamiseks koos taotlusega teha Kuusalu Vallavalitsusele ettekirjutus, millega kohustada vallavalitsust uuesti läbi vaatama T. I. 23.05.2009 taotlust määrata projekteerimistingimused üksikelamu ehitusprojekti koostamiseks xxx kinnistule Menetlusosalised Kaebaja – T. I, esindaja v. adv Veiko Parts Vastustaja – Kuusalu Vallavalitsus, esindaja v. adv Rivo Kaldvee Menetlustoiming Resolutsioon Kaebusest loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine

1. Võtta vastu kaebusest loobumine ja lõpetada haldusasja nr 3-10-224 menetlus kõigi nõuete osas.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Sekretäril saata määrus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-10-224

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on T. I. kaebus Kuusalu Vallavalitsuse 21.12.2009 haldusaktile nr 7-2.2/3406-1 „Projekteerimistingimustest“ koos kohustamisnõudega teha Kuusalu Vallavalitsusele ettekirjutus, millega kohustada vallavalitsust uuesti läbi vaatama T. I. 23.05.2009 taotlust määrata projekteerimistingimused üksikelamu ehitusprojekti koostamiseks xxx kinnistule.

2. 10.02.2014 esitas kaebaja esindaja kohtule avalduse kaebusest (kõigist nõuetest) loobumiseks. Kaebaja teatas, et on teadlik loobumise alusel menetluse lõpetamise tagajärgedest.

3. 19.02.2014 seisukohas teatas vastustaja esindaja, et vastustajal ei ole vastuväiteid kaebusest loobumise ning menetluse lõpetamise osas. Ühtlasi esitas vastustaja taotluse menetluskulude hüvitamiseks.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 153 lg 1 esimese lause kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. HKMS § 155 lg 4 kohaselt võtab kohus loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

5. Käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mis tingiksid kaebusest loobumise vastuvõtmisest keeldumise. Kaebaja on kinnitanud, et on teadlik loobumise alusel menetluse lõpetamise tagajärgedest. Seega peab kohus võimalikuks võtta vastu kaebusest loobumine ning lõpetada haldusasja menetlus vastavalt HKMS § 152 lg 1 p-le 3.

6. HKMS § 108 lg 7 lause 1 kohaselt kannab kaebaja, kes loobub kaebusest, menetluskulud.

Vastustaja taotleb kaebajalt menetluskulude hüvitamist kokku summas 3683,98 eurot (sh käibemaks). Taotlusele on lisatud menetluskulude nimekiri ning kuludokumendid, millest nähtub kulude kantus vastustaja poolt.

Seoses vastustaja 03.03.2014 seisukohaga, et vastustaja menetluskulude taotlus tuleks täies ulatuses rahuldada, kuna kaebaja ei vastanud kohtunõudele tähtaegselt, märgib kohus, et tulenevalt HKMS § 108 lg-st 12 kontrollib kohus volitatud esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust ka juhul, kui kuludele ei ole esitatud vastuväidet. Nõudega andis kohus kaebaja esindajale võimaluse esitada vastustaja taotlusele oma seisukoht, mitte ei pannud kaebajale kohustust seisukohta esitada. Kohus peab seega kontrollima vastustaja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust.

Riigikohtu praktika kohaselt peab reeglina selleks, et õigustada haldusorgani poolt kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist, kohtuasi väljuma haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest (vt nt RKHKo 3-3-1-53-11, p 31; RKHKo 3-3-1-14-11, p 21). Käesolev vaidlus puudutab ehitusõigust (ruumiline planeerimine), mis on üks kohaliku omavalitsuse põhitegevustest (KOKS § 6 lg 1). Asja ei saa kohtu hinnangul pidada õiguslikult eriliselt keerukaks: vaidlus puudutab tavapärast haldusmenetlust kohalikus omavalitsuses ega välju planeerimismenetlusega

3-10-224

seotud asjaolude piirest ning haldusmenetluse läbiviimise ning otsustamise küsimustest. Puuduvad mõjuvad põhjused, miks haldusorgan ei saanud antud juhul end ise esindada ja vajas advokaadist esindaja abi. Seejuures nähtub, et kogu asjaaamise ning dokumentatsiooni väljastajaks ja hoidjaks on vastustaja, kes saab ja sai iseseisvalt hoolitseda selle eest, et kohus saaks õigeaegselt vajalikud dokumendid, mis seonduvad kohtuvaidlusega; nende edastamiseks kohtule ei ole vajalik ühegi teise isiku vahendus, sj advokaadist esindaja abi kaudu. Hoolimata sellest, et kaebus on esitatud juba enam kui kolm aastat tagasi, ei ole tegemist materjalimahuka kohtuasjaga ning ka selle sisuline pool on ja oli teada vastustajale, kes sai ise kõik asjaolud kohtule esitada, seega ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse kaebajalt haldusorgani kasuks menetluskulude väljamõistmiseks.

Lisaks märgib kohus, et kohtul ei ole alust asuda ka seisukohale, et kaebaja või kaebaja esindaja oleksid oma menetlusõigusi kuritarvitanud või menetlust pahatahtlikult venitanud. Kaebaja ja tema vend on eakad inimesed, kes ei pruukinud ise aru saada, millal vastustaja vastas ühele või teisele isikule. Haldusorganil on seevastu tulenevalt uurimisprintsiibist alati kohustus ja võimalus need asjaolude selgeks teha, sj ilma kohtu vahenduseta. Kohtule nähtub, et kui vastustaja oleks esitanud selgesõnaliselt ja koheselt vaidlustatud haldusakti kohta andmed, et T. I. nimel tehtud pöördumiste vastuvõtmisel ei tehtud eraldiseisvalt vahet, millisel hetkel oli tegemist ühe või teise isiku pöördumisega või hoopiski teise isiku esindusega, siis ei oleks kohus pidanud täiendavalt tegema päringuid, et välja selgitada millal ja kelle suhtes on vastustaja oma otsused vastu võtnud. Samuti ei oleks kohus pidanud kulutama täiendavat aega dokumentide otsinguks või asjaolude väljaselgitamiseks seotult isikutega, kes on vastustaja poole pöördunud, seda enam, kui vastustajale pidi nähtuma, et kohtule esitatud dokumentatsiooni alusel järjepidevust isikutes/esindatuses ilma lisa-andmete ja selgituste ei klappinud.

Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et vastustaja menetluskulusid ei saa pidada vajalikeks ning need tuleb täies ulatuses jätta vastustaja enda kanda.

7. HKMS § 104 lg 6 p 2 sätestab, et kui tasutud riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot, tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui kaebaja loobub kaebusest. Kaebaja on kaebuselt tasunud riigilõivu 250 krooni (15,98 eurot), mis on vähem kui HKMS § 104 lg 6 p-s 2 sätestatud summa. Seega ei kuulu tasutud riigilõiv tagastamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Kalmiste Kohtunik