3-13-1654/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 14.03.2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-1654 Haldusasi AS Uvic kaebus Maksuja Tolliameti 23.07.2013 korralduse nr 12.2-3/16655-1 tühistamiseks. Menetlusosalised Kaebuse esitaja – AS Uvic, volitatud esindaja Tatjana Kostrõkina Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Veiko Soll Asja läbivaatamise vorm Kirjalikus menetluses Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Tühistada 05.08.2013 määrus esialgse õiguskaitse kohaldamise osas. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest (so hiljemalt 14.04.2014) esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 180, § 181 lg 1). Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 24.09.2012 alustas maksuhaldur korraldusega nr 12.2-3/010594-1 AS Uvic suhtes 2012.a augustikuu käibemaksu tagastusnõude õigsuse kontrolli. Tuvastamismenetlus lõppes 17.01.2013. Maksuhaldur jätkas tõendite kogumist.

2. Maksuja Tolliamet (MTA) andis 23.07.2013 korralduse nr 12.2-3/16655-1, millega kohustas AS Uvic juhatuse liiget A.Musarovit andma täiendavat suulist teavet 2012.a augustis toimunud tehingute kohta (p 1); esitama korralduses loetletud 2012.a augusti tehingutega seotud dokumentide kinnitatud koopiad (p 2).

19.06.2013 leidis Riigikohus asjas nr 3-3-1-32-13 tehtud määruses (millega jättis rahuldamata MTA taotluse ettemaksukonto arestimiseks), et ei nähtu nagu AS Uvic suhtes oleks alustatud muul alusel kontrollimenetlust, kui tagastusnõude õigsuse tuvastamiseks. Kõik kaevatavas korralduses viidatud menetlustoimingud on tehtud enne 19.06.2013.

3. 02.08.2013 esitas AS Uvic Tallinna Halduskohtule kaebuse 23.07.2013 korralduse nr 12.2- 3/16655-1 tühistamiseks. Samuti 16.01.2013, 04.02.2013, 18.02.2013, 28.02.2013, 05.04.2013, 22.04.2013; 13.02.2013, 22.03.2013, 10.05.2013 MTA poolt antud korralduste õigusvastasuse tuvastamiseks ning menetlustoimingute õigusvastaseks tunnistamiseks. Viimatinimetatute osas tagastas kohus kaebuse läbivaatamatult 06.09.2013 määrusega, mis jõustus edasikaebamatult. Kohus kohaldas 05.08.2013 määrusega esialgset õiguskaitset ja peatas 23.07.2013 korralduse täitmise kuni asjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Kaebaja palub tühistada Maksuja Tolliameti 23.07.2013 korralduse nr 12.2-3/16655-1 ning mõista vastustajalt välja kaebaja menetluskulud.

Kaebaja on seisukohal, et 2012.a augusti käibemaksu arvestuse ja deklareerimise üksikjuhtumi kontrolli ei toimunud paralleelselt tagastusnõude menetlusega ega alustatud ka 23.07.2013 korraldusega. Seega puudub kaebaja arvates menetlus, mille raames saaks tõendeid koguda ning seetõttu on kaevatav korraldus õigusvastane. Maksumenetluse alustamisest tuleb haldusmenetluse üldpõhimõtete ja hea haldustava kohaselt üheselt ja selgelt teavitada, mida maksuhaldur ei ole teinud. Väljaspool maksumenetlust dokumentide esitamiseks kohustamine on ebaseaduslik. Kolmandatelt isikutelt saadud tõendid koguti tagastusnõude õigsuse kontrollimiseks, sh peale selle menetluse lõppemist 17.01.2013. Kolmandate isikute poole ei saa maksuhaldur teabe saamiseks pöörduda enne maksukohustuslase poole pöördumist (MKS § 61). Korraldus on kaebaja arvates motiveerimata ja ebaõigetele faktilistele asjaoludele tuginev. Tagastusnõude õigsuse kontrolli lõppemine 17.01.2013 on tuvastatud Riigikohtu määrusega haldusasjas nr 3-3-1-32-13 (otsuse punkt 10). Riigikohus leidis, et ainus menetlus, mida kaebaja suhtes läbi viidi oli tagastusnõude õigsuse kontroll. Seega on väide kaevatavas korralduses sama perioodi osas käibemaksuarvestuse õigsuse kontrollimenetluse läbiviimisest ekslik. Kaevatavast korraldusest saab kaebaja aru, et tõendeid kogutakse tagastusnõude tuvastusmenetluse raames.

5. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda.

Vastustaja arvates puudub vaidlus, et maksuhalduril on seadusest tulenev õigus kaevatavas korralduses nõutud, seda liiki ja sellisel kujul teavet ning andmeid nõuda. Vaidlust ei ole selles, et maksuhaldur alustas 24.09.2012 korraldusega nr 12.2-3/010594-1 2012.a augusti käibedeklaratsiooni osas tagastusnõude õigsuse kontrolli.

Maksuhaldur heidab kaebajale ette, et kaebuses ei käsitleta seda, miks 24.09.2012 korraldust ei saa pidada menetlustoiminguks maksusumma määramise menetluses haldusmenetluse seaduse (HMS) § 35 lg 3 mõttes. 24.09.2012 korralduses on viidatud muuhulgas MKS §-le 10 (maksuhalduri kohustus kontrollida maksuseaduste täitmist); MKS §-le 59 (tõendite kogumine maksumenetluses) ja MKS §-le 60 (teabe küsimine maksumenetluses). Faktilise alusena menetluse algfaasis ei ole tihtipeale võimalik tuua esile muid asjaolusid kui see, et käibedeklaratsioonis kajastub tagastusnõue, mille õigsust peetakse vajalikuks kontrollida. Tagastusnõude tekkimise kontroll hõlmab valdavalt samu toiminguid, mis maksusumma määramise menetlus, seetõttu on mõistlik viia menetlusi läbi paralleelselt. Tagastusnõude õigsuses veendumine eeldab sama maksustamisperioodi tasumisele kuuluva käibemaksu ja sisendkäibemaksu väljaselgitamist. Seetõttu on 24.09.2012 korralduse punktis

1 AS-i Uvic kohustatud esitama käibemaksuarvestuse aluseks olevad originaaldokumendid kontrollitava perioodi kohta. Riigikohtu halduskolleegiumi 30.04.2013 määrusele kirjutatud eriarvamuses leiab kohtunik, et ühe menetluse läbiviimine ei välista teist ning välistatud ei ole ka menetluste samaaegne algatamine. Paralleelselt menetluste läbiviimise võimalikkus on kinnitust saanud Riigikohtu lahendiga asjas nr 3-3-1-28-13. Üheaegselt menetluste läbiviimine tagab, et deklaratsioon oleks tuvastusmenetluse järgselt õige. Kahe eraldiseisva menetluse läbiviimisel tuleks samas mahus andmeid esitada. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et 24.09.2012 ei alustatud ka maksusumma määramise menetlust ega ole pidanud seda korraldust üleliia koormavaks. Korralduste numeratsioonile ei peaks osundama liigset tähtsust, kuna praktikas küsitakse kolmandatelt isikutelt andmeid mitme perioodi kohta ühes päringus.

Vastustaja leiab, et kaevatav korraldus vastab nõuetele, mis on nimetatud kaebaja poolt viidatud Riigikohtu asjassepuutuvates lahendites. Kaevatavas korralduses on maksuhaldur ära näidanud, et jätkas maksude tasumise õigsuse kontrolli peale tagastusnõude täitmist, sellele viitavad ka menetlustoimingud. Kaevatavas korralduses on selgelt märgitud, et viiakse läbi 2012.a augusti käibemaksu arvestuse ja deklareerimise üksikjuhtumi kontrolli. Põhjendatud on korralduse andmise vajadust. MTA arvates puudub kahtlus, et kaevatav korraldus puudutab käibemaksu arvestuse ja deklareerimise üksikjuhtumi kontrollimenetlust. Kaevatavas korralduses on maksukohustuslast üheselt ja selgelt vastavast menetlusest teavitatud. Samuti teavitati sellest 24.09.2013 korralduses. HMS § 35 kohaselt algab menetlus haldusorgani initsiatiivil menetlusosalise teavitamisega menetlusest. Kaebust ei ole põhjendatud kaevatava korralduse õigusvastasuse osas. Kaebaja põhjendused puudutavad 24.09.2012 korraldust, mis ei ole kaebuse esemeks.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Pooled ei vaidle selle üle, et 24.09.2012 alustas maksuhaldur korraldusega nr 12.2- 3/010594-1 AS Uvic suhtes 2012.a augustikuu osas käibemaksu tagastusnõude õigsuse kontrolli. Pooled vaidlevad selle üle, kas antud korraldusega alustati ka 2012.a augusti käibemaksu arvestuse ja deklareerimise üksikjuhtumi kontrolli ning kas kaebajat menetlusest teavitati. Vastustaja leiab, et käibemaksu arvestuse ja deklareerimise üksikjuhtumi kontrolli menetlusest teavitati kaebajat nõuetekohaselt hiljemalt kaevatava korraldusega.

Vaidlust ei ole ka selles, et käibemaksu tagastusnõude õigsuse tuvastamise menetlus lõppes 17.01.2013. Vaidlus puudub ka küsimuses, et kahe menetluse üheaegne alustamine ja paralleelne läbiviimine on kehtiva õiguse kohaselt võimalik ja enamasti ka mõistlik ning mõlemad menetlused on läbiviidavad üksikjuhtumi kontrolli vormis.

7. Seega puudub ka vaidlus, et tegemist on erinevate menetlustega. Vastustaja poolt viidatud haldusasjas nr 3-3-1-8-13 esitatud eriarvamuses leiti: „Tagastusnõude tuvastamise ja maksu määramise menetlust tuleb teineteisest õiguslikult eristada. Ühe menetluse läbiviimine ei välista teist. Tuvastamise menetlus on esialgse iseloomuga. Tuvastamise menetluses tagastusnõude (ajutine) aktsepteerimine ei võta maksuhaldurilt võimalust nõuda maksu määramise menetluses hiljem tagastusnõudele vastav summa maksukohustuslaselt tagasi. Kehtiv õigus ei välista maksu määramise menetluse algatamist ka enne tuvastamismenetluses nõude aktsepteerimise kohta otsuse tegemist. Keelatud pole seegi, et tuvastamismenetlus ja maksu määramise menetlus algatatakse üheaegselt sama korraldusega.“ Tsiteeritu osas kolleegiumil eriarvamust ei olnud. Ka käesolevat asja lahendav kohtunik nõustub eeltoodud seisukohaga. Asjaolust, et menetlusi saab läbi viia üheaegselt ei järeldu aga automaatselt, et antud juhul viis MTA paralleelselt tagastusnõude tuvastusmenetlusega läbi maksude tasumise õigsuse kontrolli. Seega tuleb kohtul esitatud tõendite põhjal hinnata, millal alustas MTA AS Uvic suhtes 2012.a augusti käibemaksu arvestuse ja deklareerimise üksikjuhtumi kontrolli.

8. Esmalt käsitleb kohus seda, kas 24.09.2012 korraldusega nr 12.2-3/010594-1 (tl 70-71) alustas maksuhaldur kahte menetlust.

Kohus on seisukohal, et selle asjaolu tõendamine oli vastustaja kohustus, millele kohus on eelmenetluses ka osundanud. Kaebaja on oma seisukohta üksnes tagastusnõude õigsuse kontrolli algatamise kohta põhistanud sellega, et 24.09.2012 korralduse sõnastus ega õiguslikud alused ei viita vastupidisele; Riigikohus on 19.06.2013 määruses asjas nr 3-3-1-32-13 leidnud, et ainus menetlus, mida kaebaja suhtes läbi viidi oli tagastusnõude õigsuse kontroll.

Riigikohus on 27.01.2014 määruses asjas nr 3-3-1-84-13 (AS Uvic määruskaebus) leidnud, et juhul kui korraldusega oli algatatud nii tagastusnõude tuvastamismenetlus kui käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli menetlus, oli MTA kohustatud maksukohustuslast sellest üheselt arusaadavalt teavitama ning selgitama, millises menetluses maksuhaldur teavet vajab. Käsitletava otsuse punktis 14 selgitab Riigikohus, et korralduses MKS § 59 lg 2 p-le 1 viitamine ei tõenda seda, et MTA taotlus oli esitatud täitmist tagavate toimingute tegemiseks maksude tasumise õigsuse kontrolli menetluses, kuna mõlemad menetlused saavad toimuda üksikjuhtumi kontrolli menetlusena.

AS Uvic 2012.a augusti käibedeklaratsioonis deklareeritud enammakse tagastamise nõude menetlemisel taotles MTA halduskohtult luba arestida AS Uvic ettemaksukonto. Riigikohus leidis 19.06.2013 määruses asjas nr 3-3-1-32-13, et käesolevas haldusasjas ei ole maksuhaldur näidanud, et ta oleks alustanud uuel alusel uue kontrollimenetlusega. Seetõttu jäeti maksuhalduri taotlus rahuldamata. Seega seisuga 19.06.2013 ei olnud Riigikohtu arvates uut kontrollimenetlust (käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrolli) alustatud. Kuna vastustaja ei ole käesolevas asjas esitanud selle tõendamiseks ühtegi tõendit, ei ole halduskohtul alust asuda teistsugusele seisukohale.

Ainuüksi väite esitamine 23.07.2013 korralduses selle kohta, et pärast tagastusnõude tuvastamise menetluse tähtaja möödumist jätkati tõendite kogumist äriühingu käibemaksuarvestuse õigsuse kontrolli raames, ei veena vähemalt selles asjas kahe menetluse alustamises 24.09.2012 korraldusega. Lisaks, MTA ei ole kaevatavas korralduses märkinud, millal kuupäevaliselt vastav menetlus algas, mis viitab sellele, et tegelikult jätkati peale 17.01.2013 tõendite kogumist tagastusnõude õigsuse tuvastamiseks. Sellele viitavad otseselt kolmandatele isikutele tehtud korraldused (tl 16-40), kus on sõnaselgelt kirjas, et MTA kontrollib AS Uvic 2012.a augusti käibedeklaratsioonil kajastatud tagastusnõude õigsust.

Asjaolu, et vastustaja ei vaidlusta selles kohtumenetluses tagastusnõude õigsuse tuvastamise menetluse lõppemise aega, ei tähenda, et vastustaja oleks olnud samal seisukohal 17.01.2013. Vastasel juhul ei oleks vastustaja märkinud teabe nõudmise korraldustes menetluse objektina tagastusnõude õigsuse tuvastamist. Seega kohus nõustub kaebajaga, et 24.09.2012 korralduses ei teavitatud käibemaksu arvestuse ja deklareerimise üksikjuhtumi kontrolli menetlusest. Kohus leiab, et vastustaja ei ole tõendanud 2012.a augusti osas käibemaksu arvestuse ja tasumise õigsuse kontrollimenetluse alustamist enne 23.07.2013.

Kuigi kohus nõustub põhimõtteliselt vastustaja väitega, et menetlus võib alata haldusorgani initsiatiivil menetlustoiminguga, millest teavitatakse maksukohustuslast või tehes esimese menetlustoimingu menetlusosalise suhtes (HMS § 35 lg 1 p 2, 3), siis käesoleval juhul ei kinnita maksu määramise menetluse alustamist enne 23.07.2013 peale vastustaja paljasõnalise väite miski. Selline paljasõnaline väide võiks olla usutav ja piisav olukorras, kus see väide esitatakse vahetult peale menetlusosalise suhtes esimese menetlustoimingu sooritamist või kui peale menetlustoimingut järgneb selgesisuline ja mõistliku aja jooksul tehtud teavitus maksukohustuslasele. Antud juhul on peale menetluse alustamist vastustaja väitel 24.09.2012, selgesisuline teavitus maksusumma kindlaksmääramise menetluse toimumisest tehtud alles 23.07.2013. Ka vastustaja osundamised õiguslikele viidetele 24.09.2012 ja sellele järgnenud korraldustes ei veena kohut vastustaja väite õigsuses, kuna nii tagastusnõude õigsuse tuvastamise menetluses kui maksusumma määramise menetluses saab viidata tõendite ja teabe nõudmisel samadele õiguslikele alustele, sest menetlusi saab viia läbi mõlemal juhul üksikjuhtumi kontrolli vormis. MKS § 10 on üldine pädevusnorm. Asjaolust, et mõlemas menetluses kogutavad tõendid võivad suures osas kattuda ei saa samuti teha järeldust, et antud juhul alustati 24.09.2012 kahte menetlust. MTA võiks tõepoolest menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes viia menetlusi läbi samaaegselt, kuid Riigikohtu asjassepuutuvaid lahendeid ja haldusmenetluse üldpõhimõtteid arvestades, tuleks korralduses üheselt märkida, millistes menetlustes teavet nõutakse.

Seega kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et kahte menetlust 24.09.2012 ei alustatud ning kaebajat ei teavitatud 2012 augustikuu käibemaksu arvestuse ja deklareerimise üksikjuhtumi kontrolli menetlusest nõuetekohaselt enne 23.07.2013. Vastustaja ei ole tõendanud, et maksu määramiseks oli üksikjuhtumi kontrolli alustatud enne 23.07.2013.

9. Kaevatava korraldusega (tl 12-14) soovitakse suuliselt küsitleda kaebaja juhatuse liiget ja nõutakse kaebajalt dokumentide esitamist 2012 augusti käibemaksu arvestamise ja deklareerimise üksikjuhtumi kontrolli raames. Vaidlustatud korraldusega kohustas MTA AS Uvic juhatuse liiget A.Musarovit andma täiendavat suulist teavet 2012 augustikuus toimunud tehingute kohta (p 1); esitama korralduses loetletud 2012 augustikuu tehingutega seotud dokumentide kinnitatud koopiad (p 2).

Kaevatava korralduse õiguslike alustena viidatakse MKS §-le 10 (maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontroll). Dokumentide küsimise ja teabe andmise alusena MKS § 56 lg-le 1 ja 3 (kaasaaitamiskohustus).

Kaevatava korralduse aluseks olevate faktiliste asjaoludena on välja toodud järgnev:

- MTA kontrollis 24.09.2012 korraldusega nr 12.2-3/010594-1 AS Uvic augustikuu 2012 käibemaksu tagastusnõuet tulenevalt 20.09.2012 AS Uvic poolt esitatud käibedeklaratsioonist;

- kaevatava korralduse tegemise päeva seisuga oli äriühingule käibemaksu enammakse tagastatud summas 64 791,14 eurot;

- tagastusnõude õigsuse tuvastamise menetlus lõppes 17.01.2013;

- maksuhaldur jätkas maksu määramiseks vajalike tõendite kogumist äriühingu käibemaksuarvestuse õigsuse kontrolli raames perioodil 2012 augustikuu;

- 24.09.2012 korralduse alusel esitatud AS Uvic raamatupidamise algdokumentide hulgas kajastusid sisendkäibemaksu arvestuses muuhulgas toiduainetetööstuse seadmete soetusest OÜ-lt Macbond summas 409 582 eurot koos käibemaksuga;

- maksuhaldur on AS-i Uvic poolt esitatud dokumentide ja teabe analüüsimisel pidanud vajalikuks käibemaksuarvestuses kajastuvate tehingute tegeliku majandusliku sisu selgitamiseks pöörduda kolmandate isikute poole (järgneb loetelu teostatud toimingutest ajavahemikul 16.01.2013-13.06.2013).

Maksuhaldur põhjendab korraldust vajadusega saada AS Uvic juhatuse liikmelt A.Musarovilt täiendavat teavet, kuna teda ei ole varem õnnestunud suuliselt ega kirjalikult küsitleda ja tehingupartneri Hansa Project LTD-ga suhtles just tema. Ka dokumentide nõue puudutab tehinguid eelnimetatud äriühinguga.

10. Kohtule käesoleva asja lahendamiseks esitatud tõendite põhjal saab lugeda uue menetluse (käibemaksu arvestuse ja deklareerimise üksikjuhtumi kontrolli) alanuks 23.07.2013 korralduse andmisest. Kaevatava korralduse kohaselt, maksuhaldur viib AS Uvic suhtes 2012 augustikuu käibemaksu arvestuse ja deklareerimise üksikjuhtumi kontrolli. Seega ei nõustu kohus kaebaja väitega, et maksu määramise menetluse alguseks ei saa lugeda 23.07.2013.

11. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt, andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Haldusakti põhjendustes tuleb märkida haldusakti faktiline ja õiguslik alus (HKMS § 56 lg 2). HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. HMS § 60 lg-st 2 tulenevalt on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik, haldusakti muudel osadel on iseseisev õiguslik tähendus ainult seaduses sätestatud juhtudel.

Vaidlust ei ole haldusakti andja pädevuse üle. Mõistlikku vaidlust ei saa olla ka selles, et MTA-l on õigus kontrollida maksude tasumise õigsust ning viia selleks läbi menetlustoiminguid. Kaebajale ei ole ühegi õigusnormiga antud puutumatust maksumenetluse suhtes, sh 2012.a augusti käibemaksuarvestuse kontrollimise ja selle tulemusel maksu määramise osas. Kohus nõustub vastustajaga selles, et 23.07.2013 korraldusega nõutud teave ja dokumendid on kasutatavad käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimise menetluses. Kohus leiab, et ka tagastusnõude õigsuse tuvastamise menetluses kogutud tõendid võib võtta üle maksusumma määramise menetlusse, kuna menetlusökonoomia põhimõttega oleks vastuolus samade tõendite uuesti kogumine. Antud juhul tuleb siiski arvestada, et tagastusnõude õigsuse tuvastamise menetlus lõppes 17.01.2013 ning kaaluda, kas peale seda koguti tõendeid nende kogumise korda ja nõudeid oluliselt rikkudes ning milline võib olla selle menetlusliku rikkumise mõju kavandatavale maksuotsusele.

Kaebaja ei ole esitanud aegumise vastuväidet ega leidnud, et temalt nõutakse teavet ja dokumente, mis on maksuhalduril juba olemas. Kaebaja ei ole väitnud ka seda, et kaevatava korraldusega nõutud dokumendid ei oleks kontrolli objekti arvestades asjakohased. Seega ei ole võimalik asuda seisukohale, et maksuhaldur nõuaks kaebajalt ilmselgelt asjassepuutumatut teavet ja dokumente. Eelnevast tulenevalt ei ole põhjust pidada haldusakti resolutsiooni õigusvastaseks.

Õige on kaebaja seisukoht selles, et kaevatavas korralduses viidatakse ekslikult nagu oleks enne korralduse andmist käimas maksusumma määramise menetlus ning viidatakse dokumentidele, mis koguti nö kahe menetluse vahel. Seega on ka haldusakti põhjendused osaliselt ebaõiged. See ei anna aga piisavalt alust järelduseks, et haldusakti resolutiivosa on vale. Kohtu pädevuses ei ole hinnata seda, kas MTA oleks pidanud kaebajalt küsima rohkem teavet ja tõendeid, lähtudes sellest, et enne 23.07.2013 kogutud tõendid võivad osutuda lubamatuteks maksuotsuse tegemisel. Tõendite kogumine kui menetluslik kaalutlusotsus on antud juhul kontrollitav ning lähtudes kaebaja väidetest õiguste rikkumise osas, ei ole kohtul põhjust korraldust tühistada. Haldusakti põhjendused kaebaja subjektiivseid õigusi eraldiseisvalt ei riku.

Seda, kas maksuotsuses saab tugineda dokumentidele, mida koguti nö menetluste väliselt (ajavahemikus peale 17.01.2013 kuni 22.07.2013), otsustab MTA esmalt ise maksuotsust tehes (kui see üldse tehakse) ning seejärel kohus maksuotsusele esitatud kaebuse menetlemisel. Käesoleva asja lahendamiseks ei pea kohus sellele hinnangut andma.

12. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

13. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, kannab kaebaja oma menetluskulud ise. Vastustaja ei ole esitanud taotlust menetluskulude hüvitamiseks. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

14. HKMS § 253 lg 1 alusel võib kohus omal algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada. Esialgse õiguskaitse edasist kohaldamist kohus kaebuse rahuldamata jätmisel põhjendatuks ei pea. Kohus tühistab selle määrust eraldi dokumendina vormistamata. Kaebajal on võimalik käesoleva otsuse edasikaebamise korral taotleda uuesti esialgse õiguskaitse kohaldamist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann