2-13-41773/31 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-13-41773

1(3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kaija Kaijanen Otsuse tegemise aeg ja koht

14. märts 2014. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-41773 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu võlgnevuse euro väljamõistmiseks Tsiviilasja hind

200 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX; e-post: XXX) Kostja: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX; e-post: XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista XXX XXX kasuks võlgnevus 200 (kakssada) eurot.

3. Menetluskulud jätta XXX kanda ja mõista välja XXX XXX kasuks menetluskuluna riigilõiv 60 (kuuskümmend) eurot. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasi kaevata. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

2-13-41773

2(3) esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. 09.09.2013. a esitas XXXPärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXXvastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kuna võlgnik esitas vastuväite makseettepanekule, anti asi üle Harju Maakohtule hagimenetluses jätkamiseks. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

2. 16.12.2013. a esitas XXXkohtule hagiavalduse XXXvastu võlgnevuse 200 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse aluseks on XXXpoolt allkirjastatud võlatunnistus 200 euro tagastamiseks 30. augustiks 2013. a.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

3. Kostja on seisukohal, et hageja käitumine on pahatahtlik, kuna kostja tegi hagejale töid, kuid hageja ei maksnud kunagi õigel ajal kostjale tasu. Lõpuks lõpetas hageja üldse lepingu ennetähtaegselt ära ning kostja tööriistad lubas tagastada vaid nimetatud võlakirja allakirjutamisel. Kostja märgib, et tegemist on väljapressimisega, sest kostja ei saanud aru, mida antud allakirjutamine tähendab. MENETLUSE KÄIK

4. 05.02.2014. a nõustus kostja kohtu poolt tehtud kompromissi sõlmimise ettepanekuga, kuid tingimusel, et tasub 30 eurot viie kuu jooksul. Hageja ettepanek kompromissiks jäi 30 eurot seitsme kuu jooksul.

KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

5. Kohus menetleb hagi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st 405 lihtsustatud korras. Pooltele on selgitatud õigust olla ära kuulatud, kuid pooled enda ärakuulamist taotlenud ei ole.

6. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

7. Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud:

• 21.08.2013. a on XXX allkirjastanud avalduse, milles lubab 30. augustiks tagastada ettemaksu 200 eurot (tl 33).

8. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-ile 30 on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, võlatunnistus. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 108 lgle 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus on tuvastanud käesoleva kohtuotsuse punktis 7, et 21.08.2013. a on XXX allkirjastanud avalduse, milles lubab 30. augustiks tagastada ettemaksu 200 eurot. Kohus leiab, et antud tahteavalduses tunnistab kostja kohustuse olemasolu hageja ees ning tegemist on VÕS § 30 tähenduses võlatunnistusega. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et oleks hagejale lubatud

200 eurot tagasi maksnud. Kostja on väitnud, et allkirjastas 21.08.2013. a avalduse “rumala peaga“ ning et hageja ei pidanud väidetavalt hoopis oma kohustustest kinni, kuid ei ole

2-13-41773

3(3) esitanud ei konkreetseid väiteid ega tõendeid, mis annaksid alust kahelda võlatunnistuse kehtivuses või välistaksid kostja vastutuse.

9. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldati, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus määrab TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt kohtulahendis kindlaks ka menetluskulude suuruse. Hageja on taotlenud kostjalt maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivude vastavalt summas 45 eurot ja 60 euro väljamõistmist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg

2 kohaselt on kohtukuluks muuhulgas riigilõiv. Kohus on 05.03.2014. a määrusega määranud hagejale tagastamisele enamtasutud riigilõivu 45 eurot. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhjendatud menetluskuluna riigilõiv summas 60 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen Kohtunik