Legislator Case Law & Legislation
2-13-39633/13 AI generated

2-13-39633/13 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-13-39633/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

mooduli tähtajaga kuni 11.03.2014, mille kohta väljastas kostja hagejale 11.03.2013 arve nr. võimalus korraldada oma raamatupidamist ja esitada korrektselt majandustegevuse aruandlust.

Legislator headnote

AI generated

2-13-39633/13 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: võimalus korraldada oma raamatupidamist ja esitada korrektselt majandustegevuse aruandlust.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 14. märtsil 2014

Kentmanni 13 Tallinnas tsiviilkantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-13-39633

Kohtuasi

XXX OÜ hagi OÜ XXX vastu raamatupidamistarkvara

„XXX“ kasutamise õiguse tuvastamiseks

Hagihind

190 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: XXX OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX),

seaduslik esindaja XXX

Kostja: OÜ XXX (registrikood XXX, asukoht XXX),

seaduslik esindaja XXX

Kohtuistungi aeg

05. veebruar 2014

Resolutsioon

Jätta XXX OÜ hagi OÜ XXX vastu raamatupidamistarkvara

„XXX“ kasutamise õiguse tuvastamiseks rahuldamata

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud täies ulatuses hageja XXX OÜ kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hagiavalduse asjaolud

Hagiavalduse

kohaselt

omandas

XXX

OÜ

kostjalt

tähtajatu

kasutamisõiguse

raamatupidamistarkvarale „XXX”, millise kasutamise tingimuste üle on XXX OÜ ja kostja vahel

õigusvaidlus.

Hageja ja kostja sõlmisid kokkuleppe majandustarkvara „XXX“ kasutamiseks läbi lisafirma

mooduli tähtajaga kuni 11.03.2014, mille kohta väljastas kostja hagejale 11.03.2013 arve nr.

1856 ja mille on hageja kostjale tasunud.

Seoses kostja ja XXX OÜ vahel toimuva õigusvaidlusega blokeeris kostja hagejale eelnevalt

põhjendamata juurdepääsu majandustarkvarale, millise kostja tegevuse tõttu puudub hagejal

võimalus korraldada oma raamatupidamist ja esitada korrektselt majandustegevuse aruandlust.

Maksu- ja Tolliamet (edaspidi EMTA) pöördus hageja poole kolmanda isikuna teabe

esitamiseks, mille nõuetekohase täitmise võimalus kostja tegevuse tõttu hagejal puudub. Nõutud

teabe nõuetekohase esitamata jätmise tõttu on EMTA hagejale esitanud 2 sunniraha korraldust

kokku summas 1 800 eurot, mille hageja on täitnud.

23.08.2013 pöördus hageja kostja poole e-kirjaga, selgitades asjaolusid seoses EMTA

teabenõudega ning paludes kostjal võimaldada raamatupidamise andmetele juurdepääs

ajavahemikul 26.08-02.09.2013 esitatud teabenõude nõuetekohaseks täitmiseks ning kahju

vältimiseks. Kuivõrd kostja hageja kirjale ei reageerinud ja juurdepääsu majandustarkvarale ei

võimaldanud pöördus hageja oma õiguste kaitseks kohtusse.

13.09.2013 seisukohas tugines hageja lepingu tuvastamise nõudes täiendavalt talle väljastatud

arvetele nr. 273 ja 1042 ning 10.09.2013 tehtud OÜ XXX kodulehelt hinnakirja väljatrükile, mis

põhistavad, et hagejal on õigus tarkvara kasutada. 11.03.2011 müüs kostja hagejale XXX OÜ

majandustarkvara lisafirma litsentsi ja hageja on programmi uuenduste kasutamise ja kaugtoe

eest tasunud kuni perioodini 11.03.2014. Sellisel viisil ja sõnastusega „OÜ XXX

majandustarkvara eest tasumine” arved oli poolte vahel praktikas tavapärased. Kõikidel kostja

poolt esitatud arvetel on viide samale litsentsi numbrile XXX ja selgitavas osas selgitus, et tasu

nõutakse lisafirma teenuse kasutamise eest.

Esitatud hagis palub hageja tuvastada tema õigus kasutada majandustarkvara „XXX” kostjale

tasutud perioodi ulatuses.

Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt sõlmis kostja vaidlusaluse tarkvara autori ja

õiguste valdajana 17.06.2010 XXX OÜ-ga litsentsilepingu tarkvara kasutamiseks.

07.02.2013 esitas kostja vastavalt lepingule XXX OÜ-le tarkvara aastase kasutamise eest arve

1805 summas 3307,20 eurot. Pooled leppisid kokku, et täiendavad 228 eurot aastase kasutamise

maksumusest tasub XXX OÜ eest hageja. See kokkulepe vormistati 11.03.2013 hagejale esitatud

arvega 1856.

XXX OÜ kasutas tarkvara, lisaks oma kasutamisele andis ta ilma kostja loata tarkvara

kasutamiseks ka hagejale, kes samuti kasutas seda kogu aeg. Aastase kasutamise maksumust ei

tasunud kumbki. Lõpuks tasus hageja 18.04.2013 228 eurot. Ülejäänud maksumus, 3307.20

eurot jäeti tasumata.

Vastavalt lepingu punktile 5.2 kohustus XXX OÜ kasutama programmi ainult ise. Pooled

leppisid lepingu punktis 5.2 kokku, et XXX OÜ-l pole õigust programmi kolmandatele isikutele

mistahes viisil edasi anda. Hageja väide, nagu oleks kostja lubanud hagejal tarkvara kasutada on

väär. Hageja kasutab tarkvara ilma kostja loata.

Hageja väide, nagu annaks tema poolt arve 1856 alusel tasutud 228 eurot hagejale õiguse

tarkvara kasutada, on ebaõige. Kostjal oli XXX OÜ-ga kokkulepe, et hageja tasub XXX OÜ

tarkvara eest 228 eurot. Arvel 1856 on see kokkulepe selgelt välja toodud: „XXX OÜ

Majandustarkvara eest tasumine“. Hagejal ei selle arve ega ka arvete nr 273 ja 1042 tasumisest

tarkvara kasutamise õigust ei tekkinud.

Kohtuotsuse põhjendused

VÕS § 368 kohaselt annab litsentsilepinguga üks isik (litsentsiandja) teisele isikule

(litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja

kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu).

VÕS § 371 kohaselt saab litsentsilepingust tuleneva kasutusõiguse üle anda üksnes litsentsiandja

nõusolekul. Litsentsiandja peab nõusoleku andma, kui seda võib temalt vastavalt hea usu

põhimõttele oodata.

Pooltel on vaidlus selle üle, kas hageja omandas arvete nr 1856, nr 273 ja nr 1042 tasumisega

kostjalt tähtajatu kasutamisõiguse raamatupidamistarkvarale „XXX”.

Kohtule esitatud 17.06.2010 lõppkasutaja litsentsilepinguga majandustarkvara kasutamiseks on

tõendatud, et kostja ja XXX OÜ sõlmisid litsentsilepingu tarkvara kasutamiseks.

Vastavalt lepingu punktile 5.2 kohustus litsentsiaat ehk XXX OÜ kasutama programmi ainult

ise. Pooled leppisid lepingu punktis 5.2 kokku, et XXX OÜ-l on keelatud lepingu objektiks

olevat programmi nii tervikuna kui osadena võõrandada, rentida või mõnel muul viisil

kolmandale isikule edasi anda.

07.02.2013 väljastatud arve-saatelehega 1805 on tõendatud, et kostja esitas vastavalt lepingule

XXX OÜ-le tarkvara aastase kasutamise eest arve summas 3307,20 eurot (käibemaksuga).

Hageja arve tasumist tõendanud ei ole.

Arve-saatelehega 1856 11.03.2013 on tõendatud kostja vastuväiteid selle kohta, et pooled

leppisid kokku, et täiendavad 228 eurot (käibemaksuga) programmi aastase kasutamise

maksumusest tasub XXX OÜ eest hageja. Maksekorraldusega 18.04.2013 on tõendatud, et

hageja tasus kostjale 228 eurot vastavalt arvele 1856.

Arve-saatelehel 1856 oleva selgitusega on tõendatud, et hageja tasus arve XXX OÜ

majandustarkvara eest, mis on vastavalt VÕS § 78 lg-le 1 lubatud, kui võlgnik ei pea kohustust

seadusest, tehingust või kohustuse olemusest täitma isiklikult. Antud juhul ei tulene isiklikku

täitmise kohustust ei seadusest, tehingust ega kohustuse olemusest.

Järelikult täitis hageja arve tasumisega XXX OÜ kohustust, mitte ei sõlminud kostjaga

kokkulepet majandustarkvara „XXX“ kasutamiseks tähtajaga kuni 11.03.2014. Hagejal

eelnimetatud arve tasumisest 17.06.2010 litsentsilepingu alusel majandustarkvara kasutamise

õigust ei tekkinud.

Lepingust nähtuvalt võis XXX OÜ kasutada programmi teistele ettevõtetele raamatupidamise

tegemiseks. Lepingu punktide 6 ja 7 kohaselt oli litsentsiaadil õigus kasutada „Eeva“

majandustarkvara kaugtuge ja saada uuendusi.

Kostja hinnakirjas on toodud programmi „Eeva“ osad ja selles on märgitud lisafirma kohta – iga

täiendav ettevõte samas arvutis (raamatupidamisbüroodele). Seega annab lisafirma eest tasumine

õiguse teha täiendava ettevõtte raamatupidamist ainult juhul, kui programmi kasutamise õigus on

olemas.

Kostja väitel tellis XXX OÜ 2011 aastal kostjalt lisaettevõtte oma programmile hageja

raamatupidamise teostamiseks, tasudes 2011 aastal XXX OÜ eest kostjale 456 eurot ning 2012

aastal 228 eurot. Sellega omandas XXX OÜ õiguse oma programmiga ainult ise teha

lisaettevõtte raamatupidamist.

Kohtule esitatud arve-saatelehtedega 11.03.2011 273 ja 01.03.2012 nr. 1042, viitega

majandustarkvara „Eeva“ litsents nr. XXX, summas 456,00 eurot ja summas 228,00 eurot, on

antud väited tõendatud. Arvete alusel müüdud või osutatud teenuse selgitustest nähtubki, et

nende alusel omandati „Eeva“ majandustarkvara lisafirma litsents, lisafirma kasutamise,

uuenduste õigus ja lisafirma kasutamise toe õigus kuni 11.03.2012 ning OÜ XXX

majandustarkvara, lisafirma kasutamise, uuenduste õigus ja lisafirma kasutamise toe õigus kuni

11.03.2013.

Hagejal antud arvete tasumisest, tulenevalt kostja ja XXX OÜ vahel sõlmitud lepingust,

programmi kasutamise õigust ei tekkinud.

Kuna hagejal ei ole programmi kasutamise õigust, siis ei ole tal õigust teha oma ettevõtte

raamatupidamist kostja hinnakirjas nimetatud lisafirma klausli alusel.

Arve-saateleht 955 07.02.2012 tõendab üksnes, et see on esitatud tasumiseks XXX OÜ-le

majandustarkvara „Eeva“ kasutamise eest litsentsi nr XXX alusel.

Kuna hageja ei ole tõendanud, et tal oleks raamatupidamistarkvara „XXX“ kasutamise õigus, siis

ei oma tähtsust, kes või miks selle kasutamise hagejale blokeeris ja programmi kasutamise

tasuga seonduvad väited ja vastuväited.

Hageja ei ole esitanud kohtule muid tõendeid, millele tuginedes saaks kohus lugeda tõendatuks,

et kostja on lubanud hagejal vaidlusalust tarkvara kasutada. Järelikult on hagi põhjendamata,

tõendamata ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

Hageja hagis märgitud asjaolud seoses EMTA teabe nõuetega ja sunniraha korraldustega on

käesolevas vaidluses asjasse puutumatud, mistõttu jätab kohus need asjaolud ja sellekohased

tõendid tähelepanuta. Asjasse puutumatu on ka kohtuotsus haldusasjas 3-11-2872.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 tuleb menetluskulud hagi rahuldamata jätmise tõttu jätta täies

ulatuses hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda

menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja

menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on

detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate

menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid

dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6

kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei

ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse

väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud

menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul

sellesarnasel viisil.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik