3-13-70118/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Lea Kuuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.märts 2014 Tallinn

Haldusasja number

3-13-70118

Haldusasi

S.T. kaebus Maksuja Tolliameti 20.11.2013 korralduse teabe andmiseks nr 12.2-3/18772-5 tühistamise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebuse esitaja:.S.T., Esindaja:v.adv.Marko Saag; Vastustaja: Maksuja Tolliamet, Esindaja: Dmitri Zdobnõh.

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev kooskõlas TsÜS § 136 lg 8 on 13.04.2014.a. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

I ASJAOLUD

1.Maksuja Tolliamet (MTA) viib KLM Tornimäe OÜ (registrikood 11222784) suhtes läbi maksumenetlust. Selle raames kontrollitakse KLM Tornimäe OÜ poolt aadressil Wismari 24-

9 asuva korteri ostuga seoses tasumisele kuuluva käibemaksu suurust . KLM Tornimäe OÜ ainsaks juhatuse liikmeks on Kristel Helina Loo, kes andis 4.11.2013 maksumenetluse raames suulised seletused.

2. 20.11.2013 korraldusega nr 12.2-3/18772-5 kohustati S.T.t, kes on KLM Tornimäe OÜ juhatuse liikme Kristel Helina Loo ema, MKS § 46 ja § 61 lg 1 ja 3 ning § 62 lg 1 ja 3 alusel kolmanda isikuna andma suulist teavet KLM Tornimäe OÜ kontrolli puudutavates küsimustes. Korraldus kuulus täitmisele teabe andmisega kontrolliobjekti puudutavates küsimustes maksuhalduri ametiruumides 28. 11.2013.

27. 11.2013. a esitas S.T. taotluse korralduse täitmise tähtaja pikendamiseks , sest tervislikel põhjustel ei olnud võimalik korraldust nimetatud kuupäeval täita. Maksuhaldur nõustus taotlusega ning määras uueks korralduse täitmise tähtajaks 5. 12.2013. a kell 12.00 .

3. 29.11.2013 esitas S.T. Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 20.11.2013 korralduse nr 12.2-3/18772-5 tühistamise nõudes. 4.Tallinna Halduskohus võttis 03.12.2013 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks MTA ja nõudis kaebuse kohta kirjaliku seisukoha esitamist. 09.01.2014 määrusega määras asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses. II KAEBUSE MOTIIVID

5. Korraldus on õigusvastane, sest ta on ebaproportsionaalne ja motiveerimata ning tuleb seetõttu tühistada

6. Kaebaja hinnangul väljendub korralduse ebaproportsionaalsus nii korralduse subjekti kui ka korralduse täitmise viisi osas.

Kaebaja, kui kontrollitava maksukohustuslase juhatuse liikme ema, kaasamine on ebaproportsionaalne. Kolmanda isiku poole pöördumisel tuleb arvestada ka seda, kas kolmandal isikul on teavet, mis võib omada tähendust maksumenetluses tuvastatud asjaolude kindlakstegemiseks. Kolmanda isikuna saab kaasata vaid isiku, kellel on teavet, millel on tähendus kontrollitava maksukohustuslase maksukohustuste üle otsustamisel. Tavapäraselt on sellisteks isikuteks, keda kolmandate isikutena kaasatakse, sõltuvalt kontrollitavast valdkonnast, kas krediidiasutused, tarnijad, kliendid, töötajad, ärisuhteid omavad isikud, laenuandjad, jne.

Ehk kaasatakse isikuid, kellel on mingisugunegi kokkupuude kontrolli tinginud tehinguga või toiminguga. Korraldusest nähtuvalt kontrollitakse maksukohustuslase poolt kinnistu soetamisel sisendkäibemaksu mahaarvamist, mis sõltub käibemaksuseaduse kohaselt üksnes sellest, millisel otstarbel maksukohustuslane nimetatud kinnistu soetab. Seda, millisel otstarbel kinnistu soetatakse, oskab ainsana ning ka kõige täpsemalt selgitada just äriühingu juhatuse liige.Maksukohustuslase juhatuse liikme emana ei ole ega saa kaebaja olla olemuslikult selliseks isikuks, kellel oleks selliste asjaolude kohta teavet või seda sellises ulatuses, mille kaudu oleks võimalik kontrollida juhatuse liikme poolt antud selgitusi.

Kuna läbi juhatuse liikme ema küsitlemise ei ole kuidagi võimalik kontrollida maksukohustuslase poolt esitatud teavet, ei saa selline korraldus olla proportsionaalne. Kui maksuhalduri hinnangul on kaebaja kuidagi seotud nimetatud kinnisasja soetamisega maksukohustuslase poolt ja on isikuks, kes omab selle kinnisasja soetamise ja äriühingu plaanide kohta teavet sellises ulatuses, mis on määrava tähtsusega kontrollitava maksukohustuslase maksukohustuste üle otsustamisel, oleks tulnud sellele selgelt viidata.Kaebaja on seisukohal, et talle esitatud korraldus on ebaproportsionaalne, kuna tal puudub ärisuhe maksukohustuslasega ning ta ei oma ega saa omada teavet millel on tähendus kontrollitava maksukohustuslase maksukohustuste üle otsustamisel.

Korralduse täitmise viis on ebaproportsionaalne .Kuigi kolmanda isiku kaasamine menetlusse on juba iseenesest diskretsiooniline otsus, on ka valik suulise või kirjaliku kaasamise osas diskretsiooniline. Seetõttu peaks korralduses olema selgelt põhjendatud, miks on otsustatud just ametiruumidesse kutsumise kasuks kirjalike selgituste andmise asemel. Kaebaja ei nõustu korralduse argumentatsiooniga,kuna sellisel põhjusel saaks välistada kõik kirjalikud tõendid, mis ei ole aga kooskõlas maksumenetluses kehtivate põhimõtetega. Kuna kaebajal puudub igasugunegi informatsioon maksukohustuslase tegevuse ja plaanide kohta, ei oleks selgituste suulise korral kaebajal võimalik pidevate uute küsimuste esitamisel nendele vastata ilma ennast sisuliselt eelnevalt asjaoludega kurssi viimisel.

Seega peaks kaebaja asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks võtma ühendust maksukohustuslase esindajaga, et osata kuidagigi vastata maksuhalduri küsimustele.Lisaks selgitab kaebaja, et maksumenetluses on kolmandate isikute kaasamine läbi suuliste selgituste pigem erandlik ning enamustel juhtudel eelistatakse küsimuste esitamist kirjalikult. Selgituste suuline võtmine on põhjendatav üksnes siis, kui on kahtlus, et isik ei pruugi hiljem olla kättesaadav. Kui kolmas isik kutsutakse ilma igasuguse eelküsimusteta selgitusi andma, võidakse praktikas küsida kolmanda isiku käest küsimusi, mida ei ole eelnevalt maksukohustuslase käest küsitud ning selliselt juhul ei vastaks kolmanda isiku kaasamise menetlus seadusandja poolt soovitud eesmärgile.

Kaebaja kui 66 aastase pensionäri, kellel puudub igasugune ärisuhe maksukohustuslasega ning kokkupuude maksukohustust mõjutava tehinguga, ja kelle tervislik seisund ei ole kiita kohustamine karistamisega ähvardades ilmselgelt ebaproportsionaalne. Maksuhalduril puudub igasugune vajadus või põhjus just kaebaja selliseks koormamiseks. Äriühingu kavatsuste väljaselgitamiseks ja kontrollimiseks on maksuhalduril maksumenetluses võimalik koguda erinevaid tõendeid ja kasutada mitmeid alternatiivseid võimalusi ning juhatuse liikme ema suuline küsitlemine ei saa olla asjas sellises ulatuses määrav. 7.Korraldus on motiveerimata.Nii HMS § 56 kui ka MKS § 46 lg 2 kohaselt peab haldusakt olema motiveeritud.

Käesolevas asjas on maksuhaldur põhjendanud kaebaja menetlusse kaasamist lakooniliselt sellega, et informatsiooni küsimine on vajalik maksukohustuslase poolt käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse hindamiseks. Kaebajale jääb mõistmatuks, mis informatsiooni tema käest või milliste väidete kontrollimist tema kaudu soovitakse. Kui nõutavat informatsiooni ei ole täpsustatud, ei ole kaebajal kuidagi võimalik viia ennast ka kurssi teemadega, mille osas küsimusi küsitakse. Kuna kaebaja ei osale maksukohustuslase tegevuses ega ole selle äripartner, saaks kaebaja kinnitada või lükata ümber maksukohustuslase esindaja poolt maksumenetluses esitatud informatsiooni üksnes juhul, kui ta teaks, mille kohta kitsamalt informatsiooni soovitakse.

Sõltumatu ning ilma ärisuhteta kolmanda isiku kaasamisel peaks korralduses olema täpsemalt selgitatud, mis asjaolude kohta informatsiooni küsitakse, mistõttu on korraldus sellisel kujul kaebaja arvates motiveerimata. Korraldus on motiveerimata ka suulise menetluse kasuks otsustamise osas. Maksukohustuslase juhatuse liikme ema ei ole selliseks isiku liigiks, kellega maksuhalduril võiks tekkida pikem kirjavahetus, mis takistaks maksumenetlust. Samuti on kirjaliku menetluse elimineerimine viitega ebausaldusväärsusele vastuolus maksumenetluse põhimõtetega.

Kahe diskretsioonilise otsuse korral eeldab tavapärasest olulisemal määral koormamine ka põhjalikumat motiveerimist.

III VASTUSTAJA VASTUVÄITED

8.Vastustaja vaidleb S.T.e kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

9. Riigikohus on nimelt MKS §-i 61 alusel antavate korralduste (nn kolmanda isiku korralduste) motiveerimise küsimust käsitlenud haldusasjas nr 3-3-1-98-10 tehtud otsuses. Nimetatud otsuse punktis 15 loetles Riigikohus põhilised kolmanda isiku korralduse motiveerimise nõuded. Õiguslik alus on vaidlustatud korralduses (esimeses lõigus) välja toodud. Faktiline alus on vaidlustatud korralduses samuti välja toodud – korralduse viiendas lõigus. Teabe nõudmise põhjused on välja toodud vaidlustatud korralduse viienda lõigu viimases lauses, kuuendas lõigus ja seitsmendas lõigus. Põhjustena on seal välja toodud : vajadus veenduda Maksuja Tolliametile maksumenetluse käigus juba esitatud teabe õigsuses; vajadus teha kindlaks kõik maksustamisel tähendust omavad asjaolud; vajadus hinnata KLM Tornimäe OÜ poolt käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust. Teabe nõudmise põhjuse lühike ja konkreetne formuleering ei muuda kuidagi seda põhjust vähem kaalukaks või arvestatavaks. Riigikohus ise on viidatud haldusasjas nr 3-3-1-98-10 pidanud lakoonilist põhjendust täiesti piisavaks.

10.Kolmanda isiku korralduses ei pea välja tooma konkreetseid väiteid, mille õigsuse kontrollimiseks MTA kolmanda isiku poole pöördub. Sisuliselt kujutaks taoliste väidete väljatoomine kolmanda isiku korralduses endast konkreetsete küsimuste esitamist juba selles kolmanda isiku korralduses. Selleks MKS Maksuja Tolliametit aga ei kohusta (küsimused võib esitada alles seletuste võtmisel). Riigikohus on asunud seisukohale, et seda piirangut, mille kohaselt tuleb enne kolmanda isiku poole pöördumist nõuda teavet maksukohustuslaselt endalt, ei tule mõista mitte konkreetsete kokkulangevate küsimuste tasandil, vaid nõutav teave peab puudutama samu tehinguid, mille kohta on teavet juba nõutud maksukohustuslaselt endalt. Nii see, millise tehingu kohta S.T.elt teavet nõutakse, kui see, et selle tehingu kohta on maksukohustuslaselt teavet juba nõutud, on vaidlustatud korralduses välja toodud .Konkreetsete küsimuste esitamine juba korralduses endas oleks antud juhul muutnud tõenäoliselt võimatuks korralduse andmise eesmärgi saavutamise. Korralduse eesmärgiks on saada teavet S.T.elt. Nagu on juba kaebuses välja toodud, on S.T. KLM Tornimäe OÜ juhatuse liikme (Kristel Helina Loo) emaks ja on seejuures eakas inimene. Taolises olukorras on eluliselt usutav, et konkreetsete küsimuste esitamise korral juba vaidlustatud korralduses oleks olemas oht, et vastused, mille S.T. annaks, oleksid vähemalt väga suures ulatuses mõjutatud Kristel Helina Loo poolt. Suulise menetluse kasuks otsustamine on vaidlustatud korralduses motiveeritud – sellele on pühendatud korralduse teise lehekülje kaks lõiku.

11.MTA leiab, et kui on täidetud MKS §-s 61 sätestatud eeldused, ei saa kolmanda isiku poole pöördumine maksumenetluses üldjuhul olla ebaproportsionaalne . MKS § 59 lg 1 annab otsustused konkreetse maksumenetluse käigus kogutavate tõendite kohta MTA ainupädevusse. Samuti täpsustab see säte, et nimetatud otsustuste näol on tegemist kaalutusotsustega. Eestis elava inimese kohustamine teabe andmiseks Maksuja Tolliametis ei saa olla ebaproportsionaalne. Lihtsalt öeldes, ei võta see ei üleliia palju aega ega ka energiat. Teavet võib anda Maksuja Tolliameti lähimas asukohas. Ennast või oma lähedasi süüstava teabe andmisest võib loobuda. Taolises olukorras jääb põhimõtteliselt arusaamatuks, kuidas saab teabe andmise kohustus – eriti veel, kui teavet küsitakse esimest korda – olla selleks kohustatud isiku õigusi ebaproportsionaalselt riivavaks. Kaebuses esitatud väide, justkui ei saaks S.T. KLM Tornimäe OÜ juhatuse liikme emana olla põhimõtteliselt isikuks, kes omab teavet asjaomase korteri soetamise otstarbe või KLM Tornimäe OÜ plaanide kohta, on asjakohatu. KLM Tornimäe OÜ näol on tegemist nn üheinimeseühinguga. Taoliste ühingute tegevus sõltub suuresti (et mitte öelda täiesti) selle ühe inimese – antud juhul Kristel Helina Loo – tegevusest ja otsustustest.. Kolmanda isiku korralduse näol on tegemist kaalutlusotsusega, st see tehakse kaalutlusõiguse teostamise tulemusena MKS §-i 12 tähenduses. MTA teostas oma kaalutlusõigust selliselt, et vaidlustatud korraldusse ei olnud märgitud konkreetseid küsimusi. HKMS § 158 lg 3 teise lause kohaselt ei hinda kohus kaalutlusotsuse otstarbekust, st kohus hindab vaid seda, kas haldusorgan on kaalutlusotsuse tegemisel ületanud kaalutlusõiguse piire. See, et kohus oleks nende piiride „sees“ teinud teistsuguse otsustuse, ei saa tingida kaalutlusotsuse tühistamist. Konkreetsete küsimuste esitamine vaidlustatud korralduses endas võimatuks vaidlustatud korralduse eesmärgi saavutamise. Hindamaks seda, kas S.T.el võib potentsiaalselt olla olemas teave, mida talt on vaidlustatud korraldusega nõutud, ei ole vaja, et MTA avaldaks kohtumenetluses konkreetsed küsimused, mille MTA soovib S.T.ele esitada ja millele vastamiseks vajalik teave on S.T.el MTA arvates olemas. nõuda. Kohtu ülesannete hulka kuulub vaid põhimõttelise võimalikkuse, mitte konkreetse otstarbekuse hindamine.

12.Oletades, et antud juhul võib vaidlustatud korraldus siiski mingil põhjusel ebaproportsionaalne olla, käsitleb MTA detailselt vaidlustatud korralduse proportsionaalsust.

Vaidlustatud korralduse legitiimseks eesmärgiks on saada KLM Tornimäe OÜ suhtes käivas maksumenetluses vajalikku teavet. Selles, et korraldus ja selles nõutav teave on seotud KLM Tornimäe OÜ suhtes käiva maksumenetlusega, ei saa olla kahtlust. Vaidlustatud korralduse esimese lehekülje kolme viimase ja teise lehekülje kolmanda lõigu kohaselt küsib Maksuja Tolliamet selle korraldusega S.T.elt vaid sellist teavet, mis on seotud KLM Tornimäe OÜ suhtes käiva maksumenetlusega. Küsitud teabe ese on kindlaks määratud teabe küsimise otstarbe kaudu. ja seob selle teabe möödapääsmatult KLM Tornimäe OÜ suhtes käiva maksumenetlusega. S.T.e poole pöördumine vaidlustatud korralduses nõutud teabe saamiseks on sobiv abinõu..Antud juhul on eesmärgiks tuvastada KLM Tornimäe OÜ poolt aadressil Wismari 24- 9, Tallinn 10136 asuva korteri ostuga seoses tasumisele kuuluva käibemaksu suurus. Nõutud teabe saamine – näiteks KLM Tornimäe OÜ juhatuse liikme poolt juba antud teabe kinnitamine või ümberlükkamine S.T.e poolt – kahtlemata soodustab selle eesmärgi saavutamist. Põhimõtteliselt nõustub MTA kaebusega selles, et juhul, kui oleks võimalik a priori täie kindlusega öelda, et S.T.el ei saa vaidlustatud korraldusega nõutud informatsiooni olla, ei ole vaidlustatud korraldus sobivaks abinõuks – ja seega ei ole see ka proportsionaalne. Kuid käesoleval juhul ei saa öelda, et S.T.el kindlasti ei ole MTA poolt küsitud teavet. Kuna S.T.el võiks põhimõtteliselt vaidlustatud korraldusega nõutav informatsioon olemas olla, on vaidlustatud korralduse andmine sobivaks abinõuks.

S.T.e poole pöördumine on vajalik abinõu. Meede on teadupärast vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga.1Samas ei ole olemas ühtegi muud allikat, kust Maksuja Tolliamet võiks saada teavet, mida ta soovib saada S.T.elt. Sellele viitab ka kaebus ise, väites, et teabe küsimine S.T.elt ei ole vajalik, ei ole kaebuses välja toodud, kellelt võiks Maksuja Tolliamet veel saada informatsiooni Kristel Helina Loo tegevuse ja otsustuste kohta. S.T.e poole pöördumine on mõõdukas abinõu. Meede on teadupärast mõõdukas, kui see ei kahjusta selle meetme adressaadi seadusega kaitstud õigust rohkem, kui see on legitiimse eesmärgiga põhjendatav (abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt õigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust).

13.Vaidlustatud korraldusega kohustas MTA S.T.t andma oma seletused suuliselt ja ilmuma selleks Maksuja Tolliameti ametiruumidesse. MTA palus S.T.el tulla seletuste andmiseks MTA ametiruumidesse (mitte ei palunud esitada oma vastused kirjalikult) samal põhjusel, miks MTA ei esitanud vaidlustatud korralduses konkreetseid Juhul, kui MTA oleks esitanud küsimused vaidlustatud korralduses ja palunud S.T.el neile kirjalikult vastata, oleks esinenud suur oht, et vastused oleksid saanud vähemalt olulises ulatuses mõjutatud Kristel Helina Loo poolt. Asjaolud, et S.T. on eakas inimene ja seejuures Kristel Helina Loo ema vaid tõstavad seda tõenäosust. Selliselt on need argumentideks, mis räägivad selgelt seletuste suulise võtmise kasuks. Samuti tuleb märkida, et seletuste suulisel andmisel saadavad vastused on eranditult vahetumad ja seega enamasti parema kvaliteediga. Riigikohus ei ole nõuet ilmuda seletuste andmiseks Maksuja Tolliameti ametiruumidesse pidanud ei ülemääraselt ega põhjendamatult koormavaks. Seejuures tugines Riigikohus oma seisukoha kujundamisel just samadele põhjustele, miks Maksuja Tolliamet palus antud juhul S.T.el anda oma seletused suuliselt. Märkimist väärib ka asjaolu, et Riigikohus pidas neid põhjendusi niivõrd kaalukaks, et ei pidanud ebaproportsionaalseks isegi teistkordset pöördumist kolmanda isiku poole. Antud juhul pöördub MTA S.T.e poole aga esimest korda.

MTA teeb otsustuse seletuste võtmise kui menetlustoimingu vormi osas igakordselt sõltuvalt konkreetse menetluse asjaoludest (MKS § 59 lg 1). Asjaolud, mis antud juhul tingivad vajaduse võtta seletused just suulises vormis – näiteks kolmanda isiku mõjutamise suur tõenäosus, tõenäosus, et seletuste kirjalikul võtmisel ei anna seletusi üldsegi asjaomane kolmas isik jne – ei pruugi mõnes muus maksumenetluses (nt kui puuduvad põhjused arvamaks, et kontrollitav isik võiks mõjutada seletuste andjat) või ka samas menetluses muude tõendite kogumisel (nt kui tegemist on enne asjaomase korralduse andmist juba eksisteerinud dokumentide esitamise nõudega) asjakohased olla. Samas märgib vastustaja, et , suuliste seletuste võtmine on pigem tavapärane – see peaks olema erialaprofessionaalide seas üldtuntud.

IV MENETLUSOSALISTE TÄIENDAVAD SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja:

14.Jääb seisukohale, et vaidlustatud korraldus on motiveerimata ja ebaproportsionaalne. Täiendavalt märgib, et kolmanda isikuna saab kaasata isiku, kelle saab olla informatsiooni maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Kinnisasja soetamisel sisendkäibemaksu mahaarvamise kontrollimise menetluses saavad tähtsust omada asjaolud, millest nähtub, mis eesmärgil on kinnisasi soetatud. Viimast saab selgitada üksnes maksukohustuslase esindaja ja selliste ütluste usaldusväärsust saab kontrollida läbi muude tõendite kogumise.Juhatuse liikme pensionärist ema ei saa olla isikuks, kes oskab selgitada maksukohustuslase tegevuse eesmärke. Hea halduse põhimõtte kohaselt ei saa olla diskretsiooniliselt põhjendatud kehva tervisega pensionäri kaasamine menetlusse enne seda, kui on ammendatud kõik tõendite kogumise võimalused. Kaebaja peab eeltoodust tulenevalt kaebaja kaasamist pahatahtlikuks.Seoses kaebuse väitega korralduse täitmise viisi ebaproportsionaalsusest märgib kaebaja täiendavalt, et kehva tervisega pensionäri, kes pole kuidagi puutunud kokku maksukohustuslase äritegevusega ega tea selle tegevuse eesmärke suulise menetluse kaasamise ainsaks eesmärgiks saab olla soov ajada isik segadusse, et meelitada välja ütlused, mida võiks tõlgendada maksukohustuslase kahjuks.

Vastustaja:

15.Üldjuhul ei saa maksumenetluses kolmanda isiku ( seda enam Eestis elava isiku) poole pöördumine olla ebaproportsionaalne, arvestades seda, et faktilised asjaolud saavadki selguda pärast kohustuse ilmuda maksuhalduri juurde selgituste andmiseks, täitmist. Kolmas isik ei saa menetluse praeguses staadiumis üheselt väita, et teavet valdab üksnes maksukohustuslase esindaja. Väites, et maksukohustuslase esindaja ütluste usaldusväärsust, mis eesmärgil on kinnisasi soetatud, saab kontrollida läbi muude tõendite kogumise, ei ole samas nimetatud ühtegi tõendit. Seega ei saa välistada, et kolmas isik teab kinnisasja soetamise eesmärki ja omab teavet, mis kinnitab või lükkab ümber maksukohustuslase esindajalt saadud teabe. Vastustajale ei saa ette teada olla isiku, kelle poole maksuhaldur esmakordselt pöördub tervislik seisund. Asja materjalidest ei nähtu , et kaebaja tervislik seisund on selline, mis ei võimada ilmuda vastustaja juurde selgituste andmiseks. Ka asjaolu, et kaebaja on pensionär, ei ole iseenesest mõjuvaks põhjuseks, et pidada korraldust ebaproportsionaalseks. Väited pahatahtlikkusest psüühiliste pingete põhjustamises on alusetud, vastustaja on ka viidanud korralduses õiguslikele alustele, milliseid õigusi on kaebaja õigustatud kasutama, sh MKS § 64 ja § 66 lg 1 sätetele.

V KOHTU SEISUKOHT

16.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ning analüüsinud asjassepuutuvad õigusnorme, leiab, et kaebus põhjendatud ei ole ning tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

17.Kaebuse esitaja märgib õigesti, et nii HMS § 56 kui ka MKS § 46 lg 2 kohaselt peab haldusakt olema motiveeritud ning asjakohane on ka viide Riigikohtu praktikale, mille kohaselt haldusakti motiveerimine vajalik selleks, et isik, kellele haldusakt on adresseeritud, mõistaks, miks ja millisel õiguslikul alusel on haldusakt antud ning motiveerimisnõue peab tagama Põhiseaduse § 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse. Samas ei nõustu kohus kaebajaga vaidlustatud korralduse motiveerimatusest.

Maksukohustuslase poolt maksumenetluses esitatud tõendite pinnalt tekkinud kahtluste ümberlükkamiseks või kinnitamiseks on maksuhaldurile antud võimalus, samas ka uurimispõhimõttest (MKS § 11) tulenev kohustus koguda täiendavaid tõendeid. MKS § 61 lg

1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-3-1-98-10 selgitanud ( p.13):”MKS § 61 lg 1 esimene lause sätestab teabe nõudmise eesmärgi - teavet nõutakse vastava korralduse aluseks olevas maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks.” Kohtuasjas 3-3-1-24-11 selgitas Riigikohus:“ MKS § 61 lg 1 esimeses lauses on maksuhaldurile antud selgesõnaline volitus nõuda kolmandalt isikult igasugust teavet, mis omab tähendust maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses. Teabe seos läbiviidava maksumenetlusega on sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks.“ ( p.13).

MKS § 61 lg 3 sätestab:”Kolmandalt isikult teabe nõudmiseks annab maksuhaldur käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele vastava korralduse, kuhu märgitakse ka selle maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Kui isikut kohustatakse ütluste andmiseks maksuhalduri juurde ilmuma, märgitakse korraldusse ka ilmumise aeg ja koht.”. MKS § 46 lg 2 sätestab, et haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid peavad olema kirjalikud ning põhjendatud.

Käsitletava paragrahvi lg-tes 3 ja 4 on märgitud kirjalikule haldusaktile esitatavad nõuded, seajuures sätestatakse lg-s 3 .“Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud haldusaktis peavad sisalduma:1) maksuhalduri nimetus ja aadress;2) haldusakti koostanud ametniku eesja perekonnanimi ning ametikoht;3) haldusakti andmise kuupäev;4) haldusakti adressaadi nimi ja aadress;5) haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus;6) haldusaktiga tehtav ettekirjutus või haldusakti andja otsustus;7) haldusakti täitmise tähtaeg;8) muud seadusega sätestatud andmed.“ Kohus leiab, et vaidlustatud korralduses on täidetud haldusakti põhjendamise üldnõuded, sealhulgas on täidetud MKS § 46 lg 3 p 5 sisalduv nõue haldusakti andmise faktilise ja õigusliku aluse äratoomise kohta.

Viidatud on haldusakti andmise õiguslikule alusele (MKS § 61 lg-d 1 ja 3) ning on piisavalt selgitatud korralduse andmise faktilist alust .Vaidlustatud korralduses on selgitatud, et MTA kontrollib KLM Tornimäe OÜ käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust KLM Tornimäe OÜ poolt soetatud kinnistu osas aadressiga Wismari 24-9, Tallinn. Samuti nähtub korraldusest, et selle ülesande täitmiseks ja maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks on väljastatud äriühingule korraldus dokumentide esitamiseks ja teabe saamiseks ning KLM Tornimäe OÜ on maksuhalduri nõutud teabe ja dokumendi esitanud .

Põhjusena, miks maksuhaldur pöördus kaebaja kui kolmanda isiku poole teabe saamiseks on märgitud, et maksuhaldur peab vajalikuks veenduda maksukohustuslase poolt esitatud teabe õigsuses ja teha kindlaks maksustamisel tähendust omavad asjaolud. Samuti on korralduses selgitatud, et informatsiooni küsimine kolmandalt isikult on vajalik KLM Tornimäe OÜ pooltkäibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse hindamiseks soetatud kinnistu osas aaderssiga Wismari 24-9, Tallinn. Eeltoodust tulenevalt on esitatud vaidlustatud korralduses ka põhjendused, miks on pöördutud kaebuse esitaja poole ning korralduses esitatud põhjendustest järeldub ka käsitletava menetlustoimingu seos menetletava asjaga.

Kohtu hinnangul on vastustaja viide Riigikohtu seisukohtadele kohtuasjas 3-3-1-98-10 , milles käsitleti MKS § 61 alusel antavate korralduse motiveerimist, asjakohane ning ka viidatud kohtuotsuse p-s 15 nimetatud nõuded on käesolevas kohtuasjas vaidlustatud korralduses täidetud. 18.Kaebuse väitel on vaidlustatud korraldus motiveerimata ka seetõttu, et ei ole täpsustatud, millist konkreetset informatsiooni kolmandalt isikult soovitakse või milliste andmete kontrollimist kolmanda isiku kaudu soovitakse. Nagu kohus on eespool märkinud, on selgitatud korralduses, et kaebuse esitaja poole on pöördutud KLM Tornimäe OÜ poolt käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse hindamiseks soetatud kinnistu osas aadressiga Wismari 24-9, Tallinn ning tegemaks kindlaks maksustamisel tähendust omavad asjaolud, samuti nähtub korraldusest, et KLM Tornimäe OÜ poolt käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse hindamiseks soetatud kinnistu osas aadressiga Wismari 24-9, Tallinn on pöördutud äriühingu pooleteabe ja dokumentide saamiseks ning äriühing on ka nõutud teabe ja dokumendid esitanud.

Vaidlustatud korralduses on toodud vajalik motiveering ning MKS eespoolviidatud sätetest, mis näevad ette põhjendamiskohustuse, ei tulene, et kolmandalt isikult teabe saamiseks korralduse andmise põhjendamiskohustuse puhul on peetud silmas kolmandale isikule asjas kogutud tõendite analüüsi ja neist tulenevate järelduste, sealhulgas sealhulgas konkreetsete väidete, mille õigsuse kontrollimist peab maksuhaldur vajalikuks, esitamist.Ka Riigikohus on kohtuasjas 3-3-1-98-10 asunud seisukohale, et MKS § 61 lg 2 sätestatud “Piirangu sisuks olevat nõuet, et eelnevalt peab olema teavet nõutud maksukohustuslaselt, ei tule mõista konkreetsete kokkulangevate küsimuste tasandil.

Maksuhaldur peab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks nõudma samade tehingute kohta teavet kõigepealt maksukohustuslaselt” (p.19). Seega ei saa konkreetsete väidete või kolmandalt isikult soovitava informatsiooni detailsema selgitamise puudumist pidada korralduse motiveerimatuseks.

19.MKS § 61 lg 1 tulenevalt võib vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse.Igal konkreetsel juhul otsustab maksuhaldur sellise vajaduse üle eraldi ning käesolevas haldusasjas vaidlustatud korralduses on maksuhaldur esitanud ka kaalutlused, miks konkreetsel juhul eelistatakse kirjalikus vormis vastamisele vahetut kolmanda isiku küsitlemist. Maksuhaldur on suulise menetluse kasuks otsustamist põhjendanud vajadusega saada veendumus, et kolmanda isiku antav informatsioon pärineb isikult endalt ja on kõrvalise mõjutuseta. Lisaks osundab kohus kohtumenetluses MTA poolt esile toodud argumendilekäesoleval juhul soovib maksuhaldur kolmandalt isikult teavet seoses KLM Tornimäe OÜ poolt soetatud kinnistu aaderssiga Wismari 24-9 Tallinn käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontrolliga, sealjuures on korralduse adressaadiks KLM Tornimäe OÜ juhatuse ainukese liikme Kristel Helina Loo ema, millises olukorras, arvestades ka et tegemist on eaka inimesega, ei ole välistatud kirjalike vastuste sisu olulises osas mõjutatus Tornimäe OÜ juhatuse ainukese liikme poolt, mis pani maksuhalduri otsustama suulise seletuse võtmise kasuks. Samuti nähtub korraldusest, et kolmanda isiku vahetu küsitlemine võimaldab maksuhalduril operatiivselt reageerida lähtuvalt küsitlusel antud vastustest uute küsimustega ja on seetõttu ka põhjendatud menetlusökonoomia aspektist lähtuvalt. Vastustaja on põhjendatult märkinud, et kirjalikult küsimuste esitamine ei oleks kontrollijatele andnud veendumust, et küsimustele vastamisel ei piirduta liiga üldsõnaliste või vastustega, millest on vajalikke järeldusi teha väga raske või võimatu. Eeltoodust tuleneb, et kolmanda isiku vahetu küsitlemine on samuti allutatud menetluse efektiivsuse põhimõttele.

20.Kaebaja väidab, et kolmanda isikuna saab kaasata vaid isiku, kellel on teavet, millel on tähendus kontrolitava maksukohustuslase maksukohustuse üle otsustamisel ning et tavapäraselt on selleks isikud, kellel on mingisugunegi kokkupuude kontrolli tinginud tehingu või toiminguga. S.T.el puudub ärisuhe maksukohustuslasega ning ta ei saa omada ega oma teavet, millel on tähendus kontrolitava maksukohustuslase maksukohustuse üle otsustamisel. Kohus nõustub vastustajaga selles, et korraldust saaks pidada ebaproportsionaalseks juhul, kui saaks täie veendumusega öelda, et vaidlustatud korraldusega nõutud informatsiooni kaebuse esitajal olla ei saa. Käesoleval juhul puudub alus sellise väite esitamiseks. Korralduse eesmärgiks on saada äriühingu suhtes käivas maksumenetluses vajalikku teavet. Kohus on eespool osundanud asjaolule, et KLM Tornimäe OÜ ainsaks juhatuse liikmeks on Kristel Helina Loo ning vaidlustatud korralduse adressaadiks olev S.T. on viimatinimetatu ema. Tuleb nõustuda vastustajaga, et nn üheinimeseühingu tegevus sõltub oluliselt kui mitte täielikult Kristel Helina Loo tegevusest ning puudub alus väita,et kõnealuse korteri soetamise otstarbe või KLM Tornimäe OÜ plaanide kohta ei saa kaebuse esitajal põhimõtteliselt mingit teavet olla. Puudub alus pidada kaebaja poole pöördumist ebavajalikuks, sest MTA ei tea ühtegi teist allikat, kellelt saada teavet, mida ta soovib saada S.T.elt ning ka kaebuse esitaja ei ole näidanud, kellelt võiks saada informatsiooni Kristel Helina Loo tegevuse ja otsustuste kohta. Kohaldatud meede on ka mõõdukas, sest korralduse täitmiseks vajalik ajakulu on ilmselgelt proportsionaalne arvestades 13 773, 83 eurose käibemaksu kohustuse tasumisega. Seega ei pea kohus põhjendatuks kaebuse väidet korralduse õigusvastasusest S.T.elt teabe küsimise ebaproportsionaalsuse tõttu.

21.Kaebuse väitel on korraldus ebaproportsionaalne ka korralduse täitmise viisi tõttu. Kohus leiab, et seletuste andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse ilmumise nõude esitamist ei saa pidada kaebuse esitajat ülemäära ja põhjendamatult koormavaks. Maksuhaldur on põhjendanud korralduses piisavalt, miks ta pidas käesoleval juhul vajalikuks võtta suulised seletused , kohus ei pea vajalikuks eespoolkäsitletut siinkohal korrata , kuid rõhutab veelkord, et igal konkreetsel juhul otsustab maksuhaldur sellise vajaduse üle eraldi ning käesolevas haldusasjas vaidlustatud korralduse puhul on otsustatud suulise küsitluse üle, saamaks kindlust, et vastused on andnud S.T. ise , ilma kõrvaliste mõjutusteta, et vastused oleks antud esitatavatele küsimustele vahetult, mis tagab ka vastuste parema kvaliteedi. Kaebuse esitaja pensionäristaatus iseenesest ei tähenda, et korralduse täitmise viis oleks ebaproportsionaalne, samuti ei saa pidada kaebuse esitaja vanust selliseks, millest tingituna oleks suuliste ütluste andmiseks kohustamine ilmselgelt kaebuse esitajat ülemäära koormav. Kaebuse esitaja ei ole maksuhaldurile ega ka kohtumenetluses esitanud tõendeid, mis kinnitaks väidet halvast tervislikust seisundist, mille puhul oleks maksuhalduri ametiruumidesse suuliste selgituste andmiseks kohustamine ebaproportsionaalselt kaebajat koormav.

22. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulu väljamõistmist. Eeltoodust tulenevalt jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse kohtunik