3-14-50102/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht

13. märts 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-50102 Haldusasi A.H.i kaebus õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks summas 26 200 eurot RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus A.H.ile läbivaatamatult.

2. Edastada määruse ärakiri kaebajale ja teadmiseks Tallinna Linnavalitsusele.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtule Tallinna halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD 1. 20.01.2014 esitas A.H. Tallinna halduskohtule kaebuse, milles on esitatud järgmised nõuded: 1) tunnistada kostjate tegevusetus (sooritamata toimingud), millega ei garanteeritud avaldajale (AHI) valimisõigust, PS vastaseks; 2) tunnistada RVastS § 18(1) osas /.../ kahe kuu jooksul /.../, PS vastaseks; 3) tunnistada EV Valitsuse 11.04.2013 määruse nr 60 osas, mis ei võimalda avaldajal (AHI) taotleda ja saada tõhusat kaitset Eesti võimude vastu olukorras, kus avladaja (AHI) põhiõigusi ja -vabadusi on rikutud ametiisikute poolt, tunnistamiseks PS vastaseks; 4) tunnistada PSJKS osas, mis ei võimalda (Tallinna Haldus) kohtul tagada avaldajale (AHI) menetletava asja raames põhiõiguste ja vabaduste täitmist, PS vastaseks; 5) tunnistasda HKMS osas, mis ei võimalda (Tallinna Haldus)kohtul tagada avaldajale (AHI) menetletava asja raames põhiõiguste ja vabaduste täitmist, PS vastaseks; 6) tunnistada EV justiitsministri 25.10.2013 määrus nr 32 osas, mis kohustab tagasiulatuvalt esitama olematuid tõendeid, PS vastaseks; 7) mõista kostjatelt solidaarselt avaldajale (AHI) välja 26 200 eurot; 8) vabastada avaldaja (AHI) käesoleva nõude riigilõivust. 2. Kaebusematerjalist nähtuvalt on kaebaja pöördunud elektrooniliselt 21.10.2013 nõudega õigusvastaselt tekitatud „otsese ja kaudse moraalse ja varalise kahju“ hüvitamiseks summas 26 200 eurot Eesti Vabariigi valitsuse ja Tallinna Linnavalitsuse poole (tl 8-11). Kaebaja väitel ei ole tema nõudele vastatud.

3. Kaebuse ja selle lisade alusel kohus tõlgendas, et kaebus on esitatud eelkõige õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks summas 26 200 eurot ning kaebaja väitel on talle kahju tekitatud sellega, et Eesti Vabariik (Vabariigi Valitsuse ja Tallinna Linnavalitsuse kaudu) ei taganud kaebajale 20.10.2013 toimunud kohaliku omavalitsuse valimistel valimisõigust. 4. Kaebuse asjaolude täpsustamiseks küsis kohus 17.02.2014 kohtunõudega Tallinna Linnavalitsuselt täiendavat informatsiooni. Muu hulgas märkis kohus kohtunõudes järgmist: „Kaebaja märgib kaebuses, et ta esitas 18.10.2013 Vabariigi Valitsusele ja Tallinna Linnavalitsusele märgukirja, milles muu hulgas märkis, et temal kui Tallinna linna elanikul on õigus osaleda 20.10.2013 toimuvatel valimistel. Kohtule on esitatud 19.10.2013 vastus märgukirjale (tl 12), milles on Aljona Veresinina (halduskorralduse büroo vanemspetsialist) Tallinna linna valimiskomisjoni nimel teatanud kaebajale, et rahvastikuregistri andmetel on kaebaja kantud Tallinna linna valimisringkonna nr 2 (Kesklinn) valijate nimekirja ja elukohajärgseks on valimisjaoskond nr 9. Hääletamisruum asub Jakob Westholmi Gümnaasiumis, Luise tn 8. Valimispäeval hääletamiseks on võimalik külastada jaoskonda 20.10.2013 ajavahemikul 9.00 - 20.00. Kaebaja väitel läks ta nimetatud päeval valimisjaoskonda, kuid hääletada ei õnnestunud, sest valimisjaoskonna nr 9 esimees kersti.uudelt@mail.ee teatas 20.10.2013 kell 9.36, et kaebaja ei ole nimekirjas ja ei saa seetõttu osaleda valimistel. Kaebusematerjalist nähtuvalt on kaebaja pöördunud 21.10.2013 elektronposti vahendusel nõudega õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks summas

26 200 eurot Vabariigi Valitsuse ja Tallinna Linnavalitsuse poole (nõude koopia lisatud kaebusele). Kaebaja väitel ei ole tema nõudele vastatud, mistõttu on ta pöördunud riigivastutuse seaduse § 18 lg 1 alusel taotlusega kahju hüvitamiseks halduskohtusse”. 5. 27.02.2014 vastuses kohtunõudele on Tallinna Linnavalitsus selgitanud järgmist: Kaebaja pöördus 18.10.2013 märgukirjaga (tl 48) Tallinna linna poole palvega tagada talle hääletamisvõimalus 20.10.2013 alates kell 10.00 kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel Tallinna linnas. Linna õigusteenistuse vanemspetsialist Aljona Veresinina vastas 18.10.2013 märgukirjale 19.10.2013 (tl 12 ja 47 pöördel) andes teada, et kaebaja on kantud Tallinna linna valimisringkonna nr 2, valimisjaoskonna nr 9 valijate nimekirja ning hääletamisruum asub Jakob Westholmi Gümnaasiumis, Luise tn 8 ja see on valimispäeval avatud vahemikus 9.00-

20.00. Kuivõrd kaebaja näol on tegemist kodanikuga, kes kindlameelselt ja igakordselt väidab, et tal puudub isikukood ning esitab sellega seonduvalt erinevaid kaebusi, informeeris Aljona Veresinina kaebaja pöördumisest Tallinna Kesklinna Valitsuse haldussekretäri, Anu Luiga`t, kes kureeris 2013. aasta valimisi Tallinna kesklinnas ja jaoskonna, mille nimekirja kaebaja oli kantud, komisjoni esimeest Kersti Uudelt`it kaebaja soovist tulla valimispäeval oma valimisõigust realiseerima. Ühtlasi palus Aljona Veresinina fikseerida kaebajaga probleemide tekkimisel situatsioon protokolli või seletusega. Vastavalt lubatule külastas kaebaja 20.10.2013 hommikul valimisjaoskonda nr 9, kus jaoskonnakomisjoni liige Kalle Niinas tuvastas kaebaja poolt esitatud dokumendi alusel tema isiku ning ulatas hääletamissedeli. Kaebaja keeldus sedelit vastu võtmast väites, et tal puudub isikukood. Jaoskonnakomisjoni nr 9 liikmed fikseerisid juhtumi jaoskonnakomisjoni protokollis (tl 59) ning edastasid selle Anu Luiga`le, kes omakorda edastas selle Tallinna linna valimiskomisjoni esimehele Toomas Sepale, aseesimehele Heiki Soomele ja Aljona Veresininale. Kaebaja pöördus 21.10.2013 kahju hüvitamise nõudega (tl 46-47) Tallinna linna poole väites, et kahju on tekkinud seeläbi, et ta ei saanud teostada oma valimisõigust, kuna ei olnud kantud valijate nimekirja. Valimiskomisjoni aseesimees Heiki Soome vastas kaebaja nõudele 24.10.2013 kahju hüvitamisest keeldumisega (tl 73). Kirjas selgitati kaebajale, et ta oli kantud valijate nimekirja ning seeläbi oli tal võimalus Tallinna Linnavolikogu valimisel hääletamiseks. Kuna kaebaja keeldus oma valimisõiguse teostamisest subjektiivsetel põhjustel, ei ole Tallinna linn kaebajale kahju tekitanud ning esitatud kahjunõue on põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele. Vastuskiri edastati kaebajale e-postiga dokumendihaldussüsteemi Postipoiss kaudu (tl 76).

Kuna viidatud 24.10. 2013 vastus kahjunõudele oli digitaalselt allkirjastatud, pöördus kaebaja 28.10.2013 palvega edastada 24.10.2013 vastus pdf-formaadis (tl 74). Veel samal päeval rahuldas Heiki Soome kaebaja palve ning edastas vastuse pdf-formaadis dokumendihaldussüsteemi Postipoiss kaudu (tl 76-77). 29.10.2013 esitas kaebaja teabenõude (tl 78), milles tänas kirja eest ja palus väljastada Tallinna linnapea Edgar Savisaare volikirja, millega linnapea on volitanud Heiki Soomet esindama Tallinna linna Tallinna Linnavalitsuse isikus. Heiki Soome vastas kaebajale 04.11.2013 selgitades, et valimistega seotud küsimusi ja kaebusi lahendab Tallinna linnas Tallinna linna valimiskomisjon, mitte linnapea ega linnavalitsus (tl 81). Nagu eeltoodust selgelt nähtub, oli kaebaja kantud 2013. aasta Tallinna volikogu valimistel valimisringkonna nr 2 (Kesklinn) jaoskonna nr 9 valijate nimekirja, mis võimaldas tal kaasa rääkida Tallinna volikogu kujundamisel. Ehkki kõik valimistel osalemise eeldused olid kaebaja puhul täidetud, jättis ta omal vabal valikul selle õiguse kasutamata ning seega on ilmne, et kahju esinemisel on kaebaja selle endale ise tekitanud. Eeltoodust nähtub selgelt, et oma 21.10.2013 esitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmisest sai kaebaja teada hiljemalt 28.10.2013, kui ta palus saata vastuskirja pdf-formaadis. Tulenevalt RVastS § 18 lg-st 2 pidanuks kaebaja oma nõude rahuldamata jätmise halduskohtus vaidlustama 30 päeva jooksul arvates keeldumisest teada saamisest. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse 20.01.2014 ehk peaaegu kolm kuud pärast kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmisest teadasaamist ning seega tähtaega rikkudes. Nähtuvalt HKMS §

152 lg 1 p 2 lõpetab kohus kaebetähtaja ületamise korral (vastavalt HKMS § 124 lg-le 2) määrusega kaebuse menetluse. Eeltoodust tulenevalt palub Tallinna Linnavalitsus A.H.i kaebuse menetlus lõpetada.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 120 lg-le 1 kontrollib kohus muuhulgas, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik selle eesmärki saavutada.

7. HKMS § 37 lg 2 kohaselt kaebusega võib nõuda: 1) haldusakti osalist või täielikku tühistamist (tühistamiskaebus); 2) haldusakti andmist või toimingu tegemist (kohustamiskaebus); 3) haldusakti andmise või toimingu tegemise keelamist (keelamiskaebus); 4) avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist (hüvitamiskaebus); 5) haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist (heastamiskaebus); 6) haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist (tuvastamiskaebus).

8. Eeltoodust ilmneb, et halduskohtule ei ole võimalik esitada taotlust asjas võimalike vastustajate (kaebaja nimetatud kostjate) tegevusetuse põhiseaduse (PS) vastaseks tunnistamiseks (kaebuse esimene nõue). Vastavalt PS § 15 lg-le 2, põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 9 lg-le 1 ja HKMS § 158 lg-le 4 on kohtu kohustus kontrollida asjassepuutuva normi põhiseaduspärasust. Tegevuse/tegevusetuse põhiseaduspärasuse kontrollimine ja PS-ga vastuolus olevaks tunnistamine kohtu pädevusse ei kuulu ja järelikult kuulub kaebus nimetatud nõude osas kaebajale tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

9. Lisaks selgitab kohus, et halduskohus ei teosta abstraktset normikontrolli, st et halduskohtule ei saa esitada taotlust RVastS § 18 lg 1 osaliseks, Vabariigi Valitsuse 11.04.2013 määruse nr 60 osaliseks, samuti PSJKS ja HKMS osaliseks PS vastaseks tunnistamiseks (kaebuse teine, kolmas, neljas ja viies nõue). RVastS, Vabariigi Valitsuse määruse, PSJKS ja HKMS puhul on tegemist õigustloovate aktidega, mille õiguspärasust on võimalik kontrollida üksnes põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse korras Riigikohtu poolt. Justiitsministri 25.10.2013 määruse nr 32 puhul (kaebuse kuues nõue) on tegemist ministri poolt Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 50 lg 1 kohaselt antava üldaktiga, mis on antud haldusorgani poolt piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks.

Ka see on õigustloov akt (VVS § 51 lg 1), mille õiguspärasust on võimalik kontrollida üksnes põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse korras Riigikohtu poolt. Põhiseaduslikkuse kohtumenetluse järelevalve menetluse algatamise vajalikkuse üle otsustab kohus konkreetse haldusasja sisulise läbivaatamise käigus. PS § 15 lg 1 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseaduse vastaseks tunnistamist.

Antud säte eeldab õiguslikku vaidlust, mille tulemusena saaks kohus asja läbivaatamisel otsustada mingi seadusesätte vastavust põhiseadusele. PSJKS § 2 p 1 kohaselt kuulub Riigikohtu pädevusse taotluste lahendamine kontrollida õigustloova akti vastavust PS-le. Osundatud seaduse § 4 reguleerib menetluse algatamist. Taotluse õigustloova akti PS-le vastavuse kontrollimiseks võivad Riigikohtule esitada Vabariigi President, õiguskantsler ja kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu. Kohus algatab menetluse kohtuotsuse või -määruse edastamisega Riigikohtule.

Kohus edastab lahendi vaid juhul, kui on toimunud õiguslik vaidlus ja kohus on tunnistanud oma kohtulahendis õigustloova akti põhiseadusevastaseks ja jätnud selle kohaldamata. Käesoleval juhul selline avalik-õiguslik vaidlus puudub, kuna kohus tagastab kaebuse selle esitajale (sellel peatub kohus alljärgnevalt täpsemalt). Õiguskantsleri seaduse § 15 kohaselt on igaühel õigus pöörduda avaldusega õiguskantsleri poole seaduse või mõne muu õigustloova akti põhiseadusele ja seadusele vastavuse kontrollimiseks. Järelikult on kaebajal õigus pöörduda vastava avaldusega õiguskantsleri poole.

Eeltoodust tulenevalt kuulub kaebus sellekohaste nõuete (kaebuse teine, kolmas, neljas, viies ja kuues nõue) osas kaebajale tagastamisele samuti HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

10. Kaebaja taotleb kaebuses Eesti Vabariigilt (Vabariigi Valitsuse ja Tallinna Linnavalitsuse kaudu) kaebajale välja mõista õigusvastaselt tekitatud varaline ja mittevaraline kahju summas 26 200 eurot (kaebuse seitsmes nõue) seoses asjaoluga, et väidetavalt talle ei tagatud 20.10.2013 toimunud kohaliku omavalitsuse valimistel valimisõigust, kuna tema nimi ei olnud kantud valijate nimekirja. Selle nõudega seoses selgitab kohus järgmist. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 1 lg 1 sätestab avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra (riigivastutus).

Vastavalt RVastS § 7 lg-le 1 isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 7 lg 3 alusel hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Seega eelpool märgitud sätetest ja kahju hüvitamise üldistest põhimõtetest tulenevalt peavad kahjuhüvitise nõudmiseks olema täidetud järgmised põhilised tingimused: isikul kahju tekkimine, avaliku võimu kandja õigusvastane ja kannatanu õigusi rikkuv tegevus ning põhjuslik seos õiguste rikkumise ning kahju tekkimise vahel.

Kui kasvõi üks nendest elementidest puudub, kahju hüvitamist ei järgne. Riigivastutuse üldpõhimõtete kohaselt tekib õigusvastase toimingu või haldusaktiga tekitatud kahju rahalise hüvitamise nõudeõigus alles siis, kui teised õiguskaitsevõimalused on ammendatud ning naturaalrestitutsiooni kohaldada ei ole enam võimalik ehk taotletavat eesmärki pole võimalik saavutada tühistamisja kohustamiskaebuste (RVastS § 3-6) kaudu. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et RVastS § 9 kohaselt hüvitatakse mittevaraline (moraalne) kahju rahas vaid juhul, kui on toimunud süüliselt väärikuse alandamine, tervise kahjustamine, vabaduse võtmine, kodu ja eraelu puutumatuse rikkumine või sõnumi saladuse rikkumine või au ja hea nime teotamine ning kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust.

Seega peab olema tegemist intensiivse õiguste rikkumisega, et isikul tekiks õigus saada kahju rahalist hüvitamist. Juhul, kui kaebaja taotleb moraalse kahju rahalist hüvitamist, tuleb kaebuse esitajal selgitada, miks ta leiab, et mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahaliselt, arvestades riigikohtu seisukohta (3-3-1-27-02, p 13), mille kohaselt tuleb lähtuda põhiseaduse (PS) § 25 eesmärgist ja mittevaralise kahju hüvitamise üldistest põhimõtetest. Silmas tuleb pidada, et PS § 25 eesmärk ei ole moraalse kahju tingimusteta ja üksnes rahaline hüvitamine.

Mittevaraline kahju võib olla heastatav ka teiste vahenditega, näiteks vabandamisega kannatanu ees.

11. RVastS § 17 lg 1 järgi kahju hüvitamiseks võib esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. RVastS § 18 lg 2 kohaselt, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suurusega, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.

12. Kaebaja märgib kaebuses, et ta esitas 18.10.2013 Vabariigi Valitsusele ja Tallinna Linnavalitsusele märgukirja, milles muu hulgas märkis, et temal, kui Tallinna linna elanikul on õigus osaleda 20.10.2013 toimuvatel valimistel. Kohtule on esitatud 19.10.2013 vastus kaebaja märgukirjale (tl 12), milles on Tallinna linna valimiskomisjoni nimel Aljona Veresinina (halduskorralduse büroo vanemspetsialist, Tallinna linna valimiskomisjoni nimel) kaebajale teatanud, et rahvastikuregistri andmetel on kaebaja kantud Tallinna linna valimisringkonna nr 2 (Kesklinn) valijate nimekirja ja elukohajärgse valimisjaoskonna nr on 9. Hääletamisruum asub Jakob Westholmi Gümnaasiumis, Luise tn 8. Valimispäeval hääletamiseks on võimalik külastada jaoskonda 20.10.2013 ajavahemikul 9.00

- 20.00. Kaebaja väitel läks ta nimetatud päeval valimisjaoskonda, kuid hääletada ei õnnestunud, sest valimisjaoskonna nr 9 esimees kersti.uudelt@mail.ee teatas 20.10.2013 kell 9.36, et kaebaja ei ole nimekirjas ja ei saa seetõttu osaleda valimistel. Kohtule esitatud 9. Valimisjaoskonna komisjoni koosoleku protokollist (tl 59) nähtuvalt aga kaebaja sisenes 20.10.2013 kell 9.35 valimisjaoskonda nr 9, kus jaoskonnakomisjoni liige Kalle Niinas tuvastas kaebaja poolt esitatud dokumendi alusel tema isiku ning ulatas hääletamissedeli. Kaebaja keeldus sedelit vastu võtmast väites, et tal puudub isikukood. Juhtum protokolliti ja sellele kirjutasid alla komisjoni esimees ja liikmed, kes edastasid protokolli Anu Luiga`le, kes omakorda edastas selle Tallinna linna valimiskomisjoni esimehele Toomas Sepale, aseesimehele Heiki Soomele ja Aljona Veresininale. Protokolli kohaselt valijale pakuti veelkord võimalust hääletamiseks, mida isik kasutada ei soovinud ja lahkus.

13. Kaebaja pöördus 21.10.2013 nõudega õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks summas 26 200 eurot Eesti Vabariigi valitsuse ja Tallinna Linnavalitsuse poole (tl 8-11), kuid väidetavalt ei ole kaebaja nõudele vastatud. Tegelikult ilmneb asjas kogutud tõenditest, et kaebaja 21.10.2013 Tallinna Linnavalitsusele esitatud kahju hüvitamise nõudele summas 26 200 eurot on Valimiskomisjoni aseesimees Heiki Soome vastanud 24.10.2013 (tl 73) kahju hüvitamisest keeldumisega. Vastuskiri edastati kaebajale e-postiga dokumendihaldussüsteemi Postipoiss kaudu (tl 76). Kaebaja pöördus 28.10.2013 palvega edastada 24.10.2013 vastus pdf-formaadis (tl 74). Samal päeval rahuldas Heiki Soome kaebaja palve ning edastas vastuse pdf-formaadis dokumendihaldussüsteemi Postipoiss kaudu (tl 76-77). 14. Kohus, analüüsinud kohtule esitatud materjale ja tõendeid, on seisukohal, et esiteks on väär kaebaja seisukoht, et Eesti Vabariik (Vabariigi Valitsuse ja Tallinna Linnavalitsuse kaudu) ei taganud kaebajale 20.10.2013 toimunud kohaliku omavalitsuse valimistel valimisõigust. Kohus nõustub Tallinna Linnavalitsusega, et puudub õigusvastane tegu, millega kaebajale kahju on tekitatud. Kui kaebajale seoses valimistega mingil põhjusel kahju on tekkinud, siis on ta selle ise põhjustanud, ilmselgelt ei ole kaebajale kahju tekkinud seeläbi, et Eesti Vabariik (Vabariigi Valitsuse ja Tallinna Linnavalitsuse kaudu) ei võimaldanud tal valimistel osaleda, sest kaebaja nimi oli 9.valimisjaoskonna valijate nimekirjas, kaebaja isik tuvastati ja talle ulatati valimissedel. Kaebaja hääletada ei soovinud, seega ei kasutanud ta oma valimisõigust oma vabast tahtest lähtudes. Järelikult on täitmata kahju hüvitamise esmane eeldus, so avaliku võimu kandja õigusvastane kaebaja õigusi rikkuv tegu. Seega ei ole Eesti riigi ega linna ja/või valimisjaoskonna tegevuse/tegevusetusega saanud kaebajale ka kahju tekkida, mistõttu ei esine ühtlasi kahju hüvitamise teist olulist eeldust, so põhjuslikku seost teo ja tagajärje vahel. Kaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu ja kaebaja ei saavutaks oma eesmärki põhjendamatu kahjunõude esitamisega. Seega esineb alus kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.

15. Lisaks selgitab kohus järgmist. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste seaduse (KOVVS) § 30 reguleerib valijate nimekirjas muudatuste tegemist. Nimetatud sätte kohaselt (lg 2) valijate nimekirjas muudatuse tegemiseks esitab isik rahvastikuregistrisse kandmiseks või valijate arvestuse aluseks olevate registriandmete muutmiseks avalduse vallavõi linnasekretärile. Vallavõi linnasekretär vaatab avalduse koos valijate nimekirja koostajaga läbi ja vastab isikule viivitamata. Muudatusi valijate nimekirjas teeb jaoskonnakomisjon vallavõi linnasekretäri teatise alusel (lg 4). Kui vallavõi linnasekretär jätab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avalduse rahuldamata, võib avaldaja esitada vallavõi linnasekretäri toimingu peale kaebuse oma elukohajärgsele halduskohtule. Kaebus esitatakse vallavõi linnasekretärile, kes edastab selle

24 tunni jooksul asukohajärgsele halduskohtule koos omapoolsete kirjalike selgitustega (lg 5). Halduskohus peab kaebuse läbi vaatama ja tegema otsuse kolme tööpäeva jooksul, arvates kaebuse saamise päevast (lg 6). Kuivõrd KOVVS § 30 sätestab regulatsiooni valijate nimekirjas muudatuste tegemiseks, määrates kindlaks, kelle poole ja millistel tähtaegadel tuleb pöörduda, siis oli kaebajal võimalik seaduses ette nähtud korras oma õigusi vastavalt sellele korrale kaitsta, juhul kui kaebaja millegipärast ikkagi leidis, et tema nimi valijate nimekirjas puudus. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebaja sätestatud korras ja tähtaegadel oma õigusi kaitsnud oleks. Käesoleva kaebuse kohtule esitamise ajaks olid vastavad tähtajad aga juba oluliselt mööda lastud. 16. Teiseks ei vasta tegelikkusele kaebaja väide, mille kohaselt tema 21.10.2013 kahjunõudele ei ole vastatud. Kohtule esitatud dokumentidest ilmneb, et 21.10.2013 esitatud kahju hüvitamise nõudele vastati 24.10.2013. Oma nõude rahuldamata jätmisest oli kaebaja teadlik hiljemalt 28.10.2013, kui ta palus saata vastuskiri pdf-formaadis. Tulenevalt RVastS §

18 lg-st 2 oli kaebajal õigus 30 päeva jooksul arvates keeldumisest teada saamisest esitada halduskohtule kaebus hüvitise väljamõistmiseks. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse aga alles 20.01.2014 ehk peaaegu kolm kuud pärast kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmisest teadasaamist ning seega tähtaega oluliselt rikkudes. Kaebaja tähtaja ennistamist taotlenud ei ole (HKMS § 38 lg 5), samuti ei nähtu kaebusest ega ole kohtule esitatud mingeid objektiivseid põhjuseid, mille tõttu kaebaja oma kaebeõigust tähtaegselt realiseerida ei saanud ja mis võiksid olla aluseks kaebetähtaja ennistamisele. Samas kohus ei pea ka vajalikuks teha kaebajale ettepanekut esitada möödalastud tähtaja ennistamise taotlus. Ja seda põhjusel, et kuna kahju hüvitamise eeldused/tingimused on täitmata (selle kohta on kohtule esitatud veenvad dokumentaalsed tõendid), siis ei saavutaks kaebaja ilmselgelt kaebusega oma eesmärki isegi siis, kui tal esineksid mõjuvad põhjused kahjuhüvitamise nõude kohtule esitamise tähtaja ennistamiseks.

17. Eeltoodut kokku võttes on kohus kindlaks teinud, et võimaliku(e) vastustaja(te) tegevusetuse (sooritamata toiming) põhiseadusevastaseks tunnistamise, samuti kaebuses taotletud õigustloovate aktide põhiseadusevastaseks tunnistamise nõuete (kaebuse nõuded 1- 6) menetlemine ei ole halduskohtu pädevuses. Samuti ei saavutaks kaebaja oma eesmärki kahju hüvitamise nõude esitamisega (kaebuse nõue 7), kuna kahju hüvitamise eeldused /tingimused on täitmata ning olulisel määral on ületatud ka kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud. Seetõttu, kuna kaebus ei ole veel menetlusse võetud, ei saa kohus A.H.i kaebuse menetlust lõpetada, nagu on palunud Tallinna Linnavalitsus, vaid kaebus kuulub kaebajale läbivaatamatult tagastamisele kõigi nõuete osas HKMS § 121 lg 1 p 1 ning lg 2 p 2 alusel. 18. Kuivõrd kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, puudub vajadus kaebuse muude oluliste puuduste (kaebus on digitaalselt allkirjastamata, samuti ei ole kaebaja kohtule esitanud kaebuse originaalallkirjaga eksemplari jms) käsitlemiseks ja menetlusabi taotluse lahendamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hurma Kiviloo Kohtunik