1-13-7919/27 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-13-7919

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 13.03.2014.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-13-7919

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Kohtuasi ingimisi enne Vangla esitatud materjalid F.B tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu F.B

(ik: XXX; viibib Tallinna Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 07.03.2014.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada F.B karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla

Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla (asukoht: Tartu mnt 85 Tallinn) ning kohustada F.B järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2. Kohaldada F.B suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:

1) pöörduda psühhiaatri poole vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul, läbida alkoholismivastane ravikuur ja esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul;

3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) osaleda sotsiaalabiprogrammis.

3. F.B-le määratud katseaja kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

4. F.B vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonnale ja F.B-le.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Tallinna Vangla esitas 20.02.2014.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava F.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Harju Maakohtu 26.09.2013.a kohtuotsusega tunnistati F.B süüdi KarS § 121 järgi ja karistati teda KarS § 65 lg 2, § 69 lg 6,7 ja § 68 lg 1 alusel 10 kuu ja 13-päevase vangistusega.

Karistuse kandmise algus oli 15.07.2013.a ja lõpp on 28.05.2014.a.

F.B kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kokku 6 korral. Individuaalset täitmiskava koostatud ei ole, 1 distsiplinaarkaristus. Vabanedes asub elama elukaaslase ja tema lapse juurde aadressile

Heki tee 6-17, Haabneeme alevik, Viimsi vald. Vabanedes kindel töökoht puudub. Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava vabanemist tingimisi enne tähtaega.

F.B kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava päritoluperekonna moodustavad ema, õde ja vend. Isa on kinnipeetaval surnud. Lähedastest on veel ka elukaaslane, kellega on koos oldud 4 aastat, ning viimase 10-aastane tütar eelmisest kooselust. Suhted on elukaaslase kinnitusel väga head ning toetavad. Kriminaalse taustaga tuttavaid elukaaslane ei teadnud. Aadressil XXX asub kõigi mugavustega väga heas korras 2-toaline korter, kinnipeetav elas enne vangistust antud aadressil. Peale vabanemist garanteeritud töökoht puudub, kuid elukaaslase kinnitusel ei tohiks tööle asumine olla probleem.

Lisaks on elukaaslane valmis kinnipeetavat majanduslikult toetama. Viimase kuriteo toimepanemisel oli isik alkoholijoobes.

F.B taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Prokuröri abi Veera Kremez edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör ei toeta F.B ennetähtaegset vabanemist. Teda on kriminaalkorras karistatud kokku kuuel korral. Korduv karistatus viitab kriminaalsetele hoiakutele. Korduvad katseajad ja vangistuse asendamised üldkasuliku tööga ei ole teda mõjutanud oma käitumist muutma. Viimased kuriteod on toime pandud üldkasuliku töö tegemise ajal, kõik kuriteod (3 episoodi) on toime pandud ühe isiku suhtes. Kuriteod on muutunud raskemaks, soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine ning oskamatus kontrollida oma emotsioone. Isikul on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis näitab, et isik ei suuda õiguskuulekalt käituda ka vangistuse ajal. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Prokuratuur nõustub vangla seisukohaga ning leiab, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud, see ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et F.B võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik F.B isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimase kohtuotsusega tunnistati F.B süüdi kehalise väärkohtlemise eest, karistusele liideti eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus varguse eest. Kuna vastavalt esitatud materjalidele on kuritegude toimepanemise soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine, peab kohus positiivseks ja oluliseks, et kohtuistungil tunnistas F.B probleeme alkoholiga ning lubas pöörduda vastavale ravile.

Välistamaks uusi süütegusid on kohtu hinnangul oluline, et isik oleks aru saanud alkoholi kahjulikkusest ning avaldanud tahet seda edaspidises elus vältida. Probleemi tunnistamine ja sellega tegelemine annab aluse väitmiseks, et F.B on vangistuse ajal hakanud järele mõtlema kuritegude toimepanemise asjaolude üle ning teinud enda õigusvastasest käitumisest tõsiseltvõetavad järeldused. Kuigi Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, ei saa jätta tähelepanuta vangla iseloomustuses märgitut, et kinnipeetaval on olemas motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest. Vangla on küll märkinud, et arvestades isiku varasemat kuritegelikku käitumist, on säilinud risk edaspidiseks seaduserikkumiseks, kuid arvestades, et kinnipeetava karistusaja lõpuni on ligikaudu 2 kuud vangistust, võimaldab kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele 1- aastase katseajaga kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas F.B-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Just kriminaalhoolduse käigus on võimalik teostada järelevalvet ka alkoholist hoidumise ja vastavale ravile pöördumise osas.

Pärast vabanemist on F.B olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka F.B, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa F.B edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kuigi kinnipeetaval vabanedes töökoht puudub, arvestab kohus esitatud materjalides märgituga, et F.B elukaaslane on valmis F.B ka rahaliselt toetama.

Kohus usub, et käesolev vangistus on pannud F.B mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed, ta on enda õigusvastasest käitumisest vajalikud järeldused teinud ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Kohtunik