4-14-1241/9 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-14-1241

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. märts 2014, Tallinn

Väärteoasja number

4-14-1241 (2315,14,000730)

Kohtunik

Märt Toming

Tõlk

Maksim Tšurkin

Väärteoasi

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende

lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu

Menetlusalune isik

H.K, ik XXX, elukoht: XXX

Kohtuvälise menetleja esindaja

Kristi Vares, Põhja prefektuuri Ida politseijaoskond

RESOLUTSIOON

1. H.K süüdi tunnistada NPALS § 15

ettenähtud väärteo toimepanemises ja

karistada teda arestiga 6 (kuus) päeva.

2. Mõistetud arest 6 (kuus) päeva tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas ning menetlusalusele isikule mõistetud aresti ärakandmist arvestada alates Harju Maakohtu 03.03.2014 otsusega nr 1-14-1960 mõistetud vangistuse ärakandmisest.

3. H.K-lt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeekspertiisi tegemisel tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pank või nr EE932200221023778606 Swedbank, või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „H.K , 4-14-1241, joobeekspertiis“.

4. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 13.03.2014. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 25.01.2014 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1265921 selles, et 25.01.2014 kella 20.50 ajal peeti Tallinnas, Vikerlase 19 asuvas kaupluses Rimi kinni H.K, kellelt võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel fentanüüli, tramadooli, metadooni, alprasolaami ja klonasepaami metaboliidi sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.

Kohtuistungil seletas, et teatud ravimeid kasutab ise arsti ettekirjutusel, tramadooli, rivotrili. Metadooni kohta ei oska midagi öelda, fentanüüli tarvitas. Kus tarvitas, seda ei mäleta. Kuidas sattus Lasnamäele ka ei mäleta, oli joobes. Küsitud karistuse osas leiab, et neli päeva oleks kohasem. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine on tõendatud ning taotleb väärteo toimepanemise eest aresti 6 päeva, mis kuulub ärakandmisele pärast vangistuse ärakandmist.Välja mõista ka menetluskulu. Kohus, kontrollinud joobeseisundi tuvastamise uuringuakti, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku süü NPALS § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises on peale menetlusaluse isiku süüd tunnistavate ütluste tõendamist leidnud ka uuringuaktis tuvastatuga.

Menetlusaluse isiku organismist leiti narkootilise aine fentanüüli ja metadooni sisaldus, samuti psühhotroopsete ainete sisaldus, millest järeldub, et isik oli tarvitanud arsti ettekirjutuseta narkootilisi aineid, milliste ainete käitlemine on NPALS § 3 lg 1 sätete kohaselt keelatud, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 ettenähtud väärteona. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millede kohaselt on menetlusalust isikut varem karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest.

Seejuures on menetlusalust isikut väärtegude toimepanemise eest karistatud eranditult rahatrahvidega, mis kõik on jäetud tasumata. Peale selle on menetlusalust isikut korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest vangistusega. Eelnimetatud asjaolu viitab kohtu arvates üheselt sellele, et menetlusalusel isikul puuduvad legaalsed rahalised vahendid, kuid sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik järjekindlalt väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid ning asjaolu, et menetlusalust isikut on korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest, asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud ja trahvid jäetakse maksmata.

Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, so aresti. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritava väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Arvestades seda, et menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, leiab kohus, et menetlusalusele isikule on võimalik mõista karistus alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid kohus ei pea võimalikuks mõista aresti miinimummääras, kuivõrd varasemad pikemaajalised ja lühemaajalised vangistused ei ole suutnud teda õiguskuulekusele sundida.

Märt Toming

kohtunik