1-11-13730/22 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-11-13730

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

11.03.2014.a. Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1

Kriminaalasja number

1-11-13730

Kohtunik

Madis Kägu

Istungisekretär

Elen Heidok

Prokurör

Kirjaliku arvamusega prokuröri abi Allar Nisu

Kriminaalasi

V.O

tingimisi

enne

tähtaja

lõppemist

vangistusest vabastamine

Kinnipeetav

V.O

Elukoht: XXXX; isikukood: XXX;

kodakondsus:XXXX

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 75, § 76 ja KrMS § 426, 432 kohus

määras: jätta vabastamata V.O (isikukood XXX) Tartu Maakohtu 04.04.2012. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates.

Põhjendused

V.O tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 04.04.2012. a otsusega KarS § 263 p 1, 4 järgi ja karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka V.O eelvangistuses viibitud aeg 11.-13.06.2011, s.o 3 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 9 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust 30.09.2010. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt KarS § 424 järgi mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 3 kuud vangistust võrra ja kohtuotsuste kogumis mõistetavaks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 27 päeva vangistust. Lisaks tunnistati V.O süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti 6 kuu pikkune vangistus kaetuks KarS § 65 lg 2 alusel moodustatud liitkaristusega, s.o 1 aasta ja 27 päeva vangistust ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti V.O-le 1 aasta ja

27 päeva vangistust. KarS §-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendati mõistetud vangistus KarS § 69 lg

1 alusel 784 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2 aasta ning kohustusega järgida kontrollnõudeid ja -kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. Tartu Maakohtu 02.07.2013. a määrusega pöörati Tartu Maakohtu 04.04.2012. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 14 päeva vangistust, V.O suhtes täitmisele. Karistuse kandmise algust määrati lugeda alates 02.07.2013. a. Karistuse kandmise algus 02.07.2013. a ja lõpp 16.07.2014. a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist tekkis 09.01.2014. a. V.O on varem enne käesolevat vangistust kriminaalkorras karistatud 2-l korral: 1) 23.04.2002. a Valga Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,3 järgi 6 kuu pikkuse tingimisi vabadusekaotusega 2 aasta pikkuse katseajaga; 2) 30.09.2010. a Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 3 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 2 aasta pikkuse katseajaga.

Tartu Vangla 08.01.2014. a iseloomustuse kohaselt on V.O kriminaalkorras karistatud kolmel korral ja ta kannab esimest reaalset vangistust. Varasemalt on karistatud grupiviisilise varguse ja mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Käesolevalt kannab karistust varguse ja avaliku korra vägivaldse rikkumise eest. Seega on kuritegude dünaamika muutunud raskemaks, sest lisandunud on vägivallakuritegu. 17.10.2013. a koostati kinnipeetavale esmane individuaalne täitmiskava, mida täidab vastavalt isiklikule motivatsioonile ja vangla võimalustele. Kinnipeetavaga on viidud läbi igakuised vestlused täitmiskavas ettenähtud tegevuste läbimise motivatsioonist ja võimalustest.

Kinnipeetav on motiveeritud osalema ettenähtud tegevustes ja maandama kuriteopõhiseid riske. Alates 19.11.2013. a osaleb sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Ta tunnistab oma sõltuvust ja soovib vabanemise järel elada karskelt. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Enne vangistust elas enda sõnul koos elukaaslasega üürikorteris XXXX aadressil. Pärast vabanemist asub elama X juurde aadressile XXXX, mis on üürikorter. Enda sõnul lõpetas XXXX Keskkoolis 8. klassi, mille järel asus tööle. Lühikese vangistuse tõttu ei saa haridusteed vanglas jätkata.

On enda sõnul töötanud autoremondilukksepana, lühiajaliselt XXXX, üle aasta mööblifirmas ja 1,5 aastat XXXX liimijana. Samuti töötanud korteriühistu majahoidjana ja Soomes ning Rootsis metsatöödel. Enne vangistust töötas kolm aastat Tartus XXXX disainis, kust koondati. Töötukassas oli arvel alates 03.04.2013. a. Enda sõnul teenis piisavalt raha. Vanglas pole jõudnud töötada, on saanud rahalisi toetusi lähedastelt. Vabanemisel töökoht puudub. Kavatseb leida tööd endise tööandja juures. Sõpruskonda kuulusid varasemalt kriminaalsed isikud, kellega koos pani toime kuritegusid ja lasi ennast mõjutada.

Praeguseks nendega enda sõnul ei suhtle. Tunnistab oma alkoholiprobleemi ja sõltuvust. Enda sõnul alustas alkoholi tarvitamist varakult. Edaspidi jõi paar pudelit õlut (0,5

l) ja mõne džinni ülepäeviti. Kriminaalhooldaja andmeil oli katseajal kuude kaupa purjus, jättis kohtumistele tulemata või tuli purjuspäi ja hoidis kõrvale üldkasulikust tööst. Alkoholijoobes olnud autoroolis. Vabaduses kavatseb elada karskelt. Igapäevaselt on vanglas emotsionaalselt stabiilne. Kohanemisraskusi vangla eluga ei ole, tuleb rahuldavalt toime. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab suutmatusele lahendada probleeme seaduskuulekalt ja mõelda empaatiliselt. Kuritegude laad viitab vägivallakalduvusele ja impulsiivsele tegutsemisele.

Tulevikus püstitanud seaduskuulekad eesmärgid. Vangla on hinnanud järgmise kahe aasta jooksul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 14% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 26%. Tartu Vangla toetab V.O tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldusametniku 03.01.2014. a ettekande kohaselt on kinnipeetava abikaasa sõnul nende kooselu kestnud juba kolm aastat ja seda on plaanis peale V.O vabanemist jätkata. Abikaasa hinnangul on suhtes V.O-ga väga head ja toetavad. Kinnipeetaval on varasematest suhetest kaks last.

Kriminaalhooldusametnikul puuduvad täpsemad andmed kui sageli kinnipeetav oma laste ja nende emadega suhtleb. Ka ei ole ametnikul kinnipeetava tutvusringkonna kohta väga kindlaid andmeid, aga abikaasa jutust lähtuvalt on sinna vähemalt varasemalt kuulunud alkoholi liigtarvitavaid isikuid. Kinnipeetaval on võimalik vabanemisel elama asuda XXXX. Abikaasa on nõus kinnipeetavat võimaluste piires ka majanduslikult toetama. Abikaasa sõnul suudab V.O tööl käia ja iseseisvalt raha teenida niikaua, kui ta liigselt alkoholi ei tarvita. Vabaduses mõjutab V.O käitumist peamiselt tema võime võtta vastutus oma elu eest ning hoiduda alkoholi tarvitamisest.

Varasematest kriminaalhoolduse materjalidest ilmus V.O sageli kriminaalhooldusele alkoholijoobes ning jätnud ka üldse ilmumata. Varasemad kriminaalhooldused on ebaõnnestunud. Juhul, kui kohus otsustab V.O tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada, palub kriminaalhooldusametnik panna talle järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume katseajal; otsida endale töökoht 3 nädala jooksul pärast vabanemist. V.O avaldas istungil, et ta soovib ennetähtaegset vabastamist. Prokurör oma kirjalikus arvamuses ei toeta V.O tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Prokurör leiab, et V.O puhul on olemas formaalne alus tema vabastamiseks, kuid puuduvad vabastamise materiaalsed eeldused. KarS § 76 lg 4 kohaselt allutatakse vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul isik KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Seetõttu on oluline, et isik suudaks nimetatud paragrahvis sätestatud nõudeid ka järgida. Vastasel juhul ei ole võimalik kriminaalhooldust teostada, mistõttu muutuks ka ennetähtaegne vabastamine mõttetuks. V.O on isik, kelle suhtes on varasemalt KarS §-s 75 sätestatud kontrollinõudeid juba kahel korral kohaldatud.

V.O suhtes koostatud materjalidest nähtub, et mõlemad varasemad kriminaalhooldused ning käitumiskontroll on osutunud tema puhul täiesti ebaõnnestunuks, kuna V.O ei ole suutnud nõuetekohaselt täita talle pandud kohustusi. Ühel korral on ta katseajal toime pannud ka uue kuriteo. Võttes seega arvesse eelkõige V.O varasemat elukäiku, võib öelda, et tegemist on isikuga, kes ei ole võimeline kriminaalhooldusele alluma. V.O on oma varasema elukäiguga selgelt näidanud, et ta ei suuda kriminaalhoolduse ajal talle pandud kohustusi ja nõudeid järgida.

Prokuröri abi arvates ei ole alust arvata, et käesolevaks hetkeks ärakantud karistus on V.O piisavalt mõjutanud. Ehk see tähendab, et suure tõenäosusega ei suuda V.O ennetähtaegse vabastamise korral vastavaid nõudeid järgida ka nüüd. Oluline on, et vanglast vabanedes satub V.O suure tõenäosusega sarnasesse sotsiaalsesse keskkonda, kus ta oli enne vangistuse täitmisele pööramist. Nimetatud sotsiaalses keskkonnas viibimine on aga tema puhul põhjustanud ükskõikse suhtumise kriminaalhooldusesse ning ka vastavate nõuete mittejärgimise.

Materjalidest nähtuvalt on V.O-le negatiivset mõju avaldanud eelkõige alkohol, aga ka üldkehtivatest normidest hälbiva eluviisiga inimesed. Prokuröri abi hinnangul on alust arvata, et nimetatud tegurid võivad hakata V.O-le uuesti negatiivset mõju avaldama, mistõttu püsib oht, et V.O ei suuda ka tulevikus kriminaalhooldusele nõuetekohaselt alluda. Oluline on veel märkida, et V.O ei ole vanglas olles seniseks eriti osalenud sotsiaalprogrammides, mis jätab õhku võimaluse, et talle mõistetud vanglakaristus ei ole täies ulatuses oma eesmärki täitnud, mistõttu püsib omakorda oht, et V.O jätkab ennetähtaegse vabanemise puhul oma senist eluviisi ning ei asu nõuetekohaselt täitma KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid.

Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja läbi vaadanud prokuröri arvamuse leiab, et V.O tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud, kuigi formaalselt on alus olemas. Süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Sisuliselt asja vaadates tuleb nõustuda prokuröri arvamusega, et V.O ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Vaatamata sellele, et V.O-le on antud mitmel korral võimalus mõistetud karistust vabaduses kanda, ei ole V.O suutnud kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid täita ja kriminaalhooldused on ebaõnnestunud.

Käesolevalt puudub arvamuse andnud kriminaalhooldajal kindlus selles, et V.O suudab ennetähtaegse vabastamisega vältimatult kaasneva katseaja edukalt läbida. Katseaja õnnestumine sõltub lahutamatult V.O võimest enda tegude eest vastutust võtta ja hoiduda alkoholi tarvitamisest, kuid tema senine käitumine ja suhtumine kriminaalhooldusesse ei ärata usaldust. Samuti ei saa kohus jätta tähelepanuta, et kuigi Tartu Vangla toetab V.O vabastamist on hinnatud uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 14% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 26%, s.t märkimisväärselt kõrgeks.

Kohtu hinnangul on küll positiivne see, et V.O on vabanemisel olemas kindel elukoht ja on olemas ka motivatsioon sõltuvusprobleemiga tegelemiseks, kuid nendest positiivsetest momentidest jääb täna väheks, et V.O tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Lisaks sellele eeltoodu alusel hindab kohus kandmata karistuse osa liiga väikeseks, et selle võimalik distsiplineeriv ja hoiatav mõju toimiks V.O-le katseaja head läbimist tagava argumendina. Seega tuleb jätta V.O vanglast ennetähtaegselt vabastamata.

Kohtunik