3-14-75/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Aili Maasik

Määruse tegemise aeg ja koht

03.02.2014, Tallinn

Haldusasja number

3-14-75

Haldusasi

E.R kaebus

Menetlusosalised

Kaebaja — E.R;

vastustaja — Tallinna linn;

eeldatud kolmas isik — V.N.

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

Resolutsioon

1. Tagastada E.R kaebus.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

3. Saata määrus kaebajale, vastustajale ja eeldatud

kolmandale isikule.

Edasikaebamise kord

Määruse

peale

saab

esitada

määruskaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva

jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1. E.R on Tallinna Halduskohtule esitanud kaebuse, milles esitanud järgmised nõuded: 1) tühistada

01.04.2013 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) poolt V.N’ile välja antud ehitusluba nr 45867; 2)

alternatiivselt kohustada V. N. taastada, xxx xx-x, Tallinn pööning enne ehitusloa taotlemist (s.o

01.04.2013) vastavale kujundusse, vastavalt senini olevale ehitusprojektile.

Kaebuse kohaselt jagati 14.10.2008, vastavalt TLPA poolt 04.08.2005 kinnitatud plaanidele ja

eksplikatsioonitabelile, aadressil xxx asuv eluruum kaheks iseseisvaks korteriomandiks aadressidega xxx

xx-x, ja xxx xx-x,. 20.03.2008 kinnistamisavalduse alusel on xxx xx-x, ja xxx xx-x, ühisomanikeks kantud D.

R. ja O.R. Ülalnimetatud korterid x ja x paiknevad maja esimesel ja teisel (mansard) maja korrusel.

26.02.2009 asjaõiguslepingu alusel on xxx xx-x, eluruumi omanikuks kantud V.N. xxx xx-x, paikneb maja

pööningkorrusel (abiruum). Ehitisregistri andmete järgi asub aadressil xxx xx-x, ühekorruseline üksikelamu

— peale teise korruse väljaehitamist (mansard) ei olnud elamule väljastatud kasutusluba. V.N’i TLPA

ehituslubade talitusse 12.12.2011 ja 24.04.2012 esitatud taotlused lükati tagasi, kuna esitatud

ehitusprojektid ei vastanud ehitusprojektile käsitlevatele nõuetele ega tuleohutusnõuetele. Samas rahuldas

TLPA V.N’i 17.07.2012 esitatud taotluse. 01.04.2013 andis TLPA ehitise laiendamiseks välja ehitusloa.

21.11.2011

teavitas

TLPA

D.R’t

ja

O.R’t

esitatud

ehitusloa

taotlusest.

xxx xx-x, ja xxx xx-x, omanikel oli võimalik esitada esitatud ehitusprojektiga seotud arvamused ja

vastuväited. D. R. esitas 02.12.2011 xxx hoone rekonstrueerimise projektile vastuväited. Esitatud

vastuväidetes on märgitud, et esitatud projektis on ilmselt vigu ja projekt ei vasta ei nõuetele ega hoone

vajadustele. TLPA 10.04.2012 teate kohaselt tagastati V. N’le ehitusprojekti täienduste ja muudatuste

sisseviimiseks, ja 10.04.2012 esitas V. N. täiendatud ning muudetud ehitusprojekti ametile uuesti

läbivaatamiseks. 17.07.2012 teavitas TLPA D. R’t, et esitatud eelprojekt vastab majandus- ja

kommunikatsiooniministri 17.09.2010 määrusega nr 67 ehitusprojektile esitavatele nõuetele. Sama teate

kohaselt on 08.09.2010 ehitusprojekt läbi vaadatud ning heaks kiidetud Põhja-Eesti Päästekeskuse poolt, ja

seega vastab ehitusprojekt kehtestatud tuleohutusenõuetele. D. R. esitas 20.06.2013 TLPA-le avalduse,

millele vastuseks märkis TLPA 19.07.2013, et TLPA jääb 17.07.2013 teates toodud seisukohtade juurde.

Päästeameti Põhja-Eesti Päästekeskus, vastuseks D. R. päringule, teatas 29.07.2013, et ehitisregistris

kajastuvate andmete tõttu tuleb päästekeskusel kontrollida hoone vastavust nii esimesele kui ka teisele

projektile. 03.10.2013 keeldus Päästeameti Põhja Päästekeskus aadressil xxx asuvale eramule kasutusloa

väljastamist heaks kiitmast, põhjustel, et ülevaatuse käigus avastati olulised puudused. Taotluse esitamise

päeva seisuga viidatud puudused kõrvaldatud ei ole. Vaatamata sellele avaldas xxx xx-x, omanik interneti

leheküljele www.City24.ee kahe korteri müügi kuulutused.

Kaebaja leiab, et vastustaja rikub oma tegevusega seadust. Korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lõike 1 järgi

on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille

juurde reaalosa kuulub. KOS § 12 lõike 3 kohaselt võib korteriomanik nõuda, et korteriomandi reaalosa ja

kaasomandi eset kasutataks seaduste ja kaasomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt. Ehitusseaduse (EhS)

§ 3 lõike 1 järgi peab ehitis olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti

käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale.

Ehitise rekonstrueerimise ja laiendamise korral tuleb tagada rekonstrueeritavate või laiendatavate osade

vastavus käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, peab ehitis

tulekahju korral säilitama ettenähtud aja jooksul oma kandevõime. Ehitises peab olema takistatud

iseeneslik tule ja suitsu levimine, samuti tule levik naaberehitistele. Ehitisest peab olema võimalik inimesi

evakueerida, inimestel peab olema võimalus ehitisest ise evakueeruda ning tulekahju korral peavad olema

tagatud päästemeeskondade ohutus ja tegutsemisvõimalused. Ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega

teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda (EhS § 3 lg 4). EhS § 12 lõikega 1 sätestatakse, et

ehitada tuleb vastavalt ehitusprojektile, välja arvatud EhS-s ettenähtud juhtudel väikeehitise ehitamise

korral. Ehitamisel tuleb vältida ehitamise kahjulikke mõjusid naaberehitisele, ümbrusele ja teistele

isikutele. EhS § 29 lg 1 punkti 3 kohaselt on ehitise omanik kohustatud tagama ehitusprojekti kohase

ehitamise. Ehitise omanik on kohustatud ehitise kasutamise vastavalt kasutamise otstarbele (EhS § 29 lg 1

p 12). EhS § 29 lg 2 punkti 5 kohaselt on ehitise omanik muuhulgas kohustatud tagama, et ehitise

ehitamisel peetakse kinni maakorralduslikest, tuleohutus-, keskkonnakaitse- ja muudest õigusaktides

sätestatud nõuetest. EhS § 31 lõikega 1 on sätestatud, et ehitamise käigus tehtavad tööd dokumenteerib

ehitamist teostav isik. Sama paragrahvi lõikes 2 on sätestatud, et ehitamise tehnilised dokumendid on

ehitusprojekt ja selle muudatused, ehitustööde päevik, kaetud tööde aktid ja muud ehitamist

iseloomustavad dokumendid. EhS § 32 lõike 1 kohaselt on ehitise kasutusluba kohaliku omavalitsuse või

riigi nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada

vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. EhS § 32 lõige 2 kohaselt peab ehitise kasutamiseks olema

kasutusluba, välja arvatud riigisaladusega või salastatud välisteabega seotud ehitise, riigikaitselise ehitise ja

elamiseks mittekasutatava väikeehitise kasutamiseks ning sama paragrahvi lõikes 3 on sätestatud, et

valminud ehitist või selle osa võib kasutada vaid ettenähtud kasutamise otstarbel. Asjaõigusseaduse (AÕS)

kohaselt kasutavad kaasomanikud ühist asja kaasomanike enamuse otsuse kohaselt (AÕS § 72 lg 1) ning

mitte takistades teiste kaasomanike kasutust (AÕS § 72 lg 3). AÕS § 72 lõike 5 kohaselt on kaasomanikul

õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt

kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest,

eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Vastutaja ei arvesta teiste kaasomanike

huvidega, rikkudes sellega nende õigusi. AÕS § 74 lõike 1 kohaselt võib kaasomandis oleva asja

võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi

kaasomanike kokkuleppel. Kaebaja ei ole andnud seni oleva pööningu kasutamise otstarbe korteriks

muutmise nõusolekut, ning on mitmekordselt juhtinud pädevate ametite tähelepanu asja mitte vastavusele

tingimustele. Pööningu kasutamisotstarbe muutmisel korteriks muutub ka oluliselt kaasomandis olevate

ruumide ja ala kasutamine ja kasutamise intensiivsus ning maja sisese liikumise intensiivsus. Korteriks

ümberehitatud pööning ei vasta Päästeameti Põhja Päästekeskuse poolt kontrollimise käigus avastatud

puuduste tõttu tuleohutusnõuetele, mis oluliselt ohustab teiste kaasomanike, selle kasutajate ja teiste

inimeste elu, tervist või vara. Vaatamata ülalnimetatud asjaoludele, vastutaja võõrandab korteriomandit

ilma eluruumi kasutamisele andmata ning kasutamiseks vastava loa saamata, tekitades seega võõrandatava

asja tulenevatele omanikele ohtu kohtuvaidlustesse sattumiseks.

2. Ühes kaebusega on kaebaja esitanud ka taotluse esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamiseks. Esialgse

õiguskaitse korras palutakse kohtul rakendada xxx xx-x, ja sellele järgnevatele sama maja korteritele, mille

omanikuks on V.N, isikukood xxxxxxxxx, kohtulikku käsutuskeeldu ning teha nähtavaks tegeva keelumärke

kandmine kinnistusraamatusse.

Taotluse kohaselt on kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus, kuna esialgsest õiguskaitsest keeldumine võib

oluliselt raskendada kaebaja eesmärgi saavutamist, s.o kaasomandis oleva asja kasutusotstarbe küsimuste

lahendamist. Kaebaja lähtub esialgse õiguskaitse taotlemisel sellest, et aadressil Lubja 7b-6 teostatud tööd

on tehtud oluliste puudustega ja ei vasta ehitusprojektile ning on ohtlikud kaebajale ja kaebaja

perekonnaliikmete elule, tervisele, varale. Samuti, vaatamata asjaolule, et ümberehitatud pööning ei vasta

tuleohutusnõuetele ning eelnimetatud puudused on kaebuse esitamise seisuga kõrvaldamata, on V.N

avaldanud interneti leheküljel www.city24.ee kahe korteri müügi kuulutused ilma kehtiva kasutusloata,

mille tagajärjel saab vigastada palju inimesi, sh kaebaja ise ja tema perekonnaliikmed, kui ka

võõrandatavate korterite uued omanikud.

3. 24.01.2014 kohtunõudega (tl 48–49) küsis kohus esitatud esialgse õiguskaitse taotluse kohta vastustaja ja

eeldatud kolmanda isiku seisukohti.

Vastustaja TLPA asus seisukohale, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ning seda ei ole võimalik

pidada perspektiivikaks, mistõttu ei ole põhjendatud ka esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine. Asja

menetlus tuleb vastavalt HKMS §-le 124 lõpetada. Ehitusluba väljastati 17.07.2012 ning selle

väljastamisest teavitati ka kaebajat. Arvestades, et kaebaja pidi vaidlustatud ehitusloast teadlik olema juba

2012. aasta suvel, on poolteist aastat hiljem esitatud kaebus ilmselgelt kaebetähtaega rikkudes esitatud.

Kaebaja ei ole taotlenud menetlustähtaja ennistamist ning isegi selle taotlemise korral ei näe me

objektiivseid põhjuseid, miks kaebaja ei oleks saanud ehitusluba tähtaegselt vaidlustada. Kaebusest nähtub,

et tegelikult ei olegi kaebajal midagi ehitusloa ja ehitusprojekti vastu, vaid ta leiab, et kolmanda isiku poolt

ehitusloa alusel teostatud tööd on oluliste puudustega. Seega ei väida kaebaja, et ehitusluba rikuks tema

õigusi, millest omakorda tuleneb, et tal puudub kaebeõigus ehitusloa tühistamiseks. Arusaamatuks jääb ka

kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Asjaolu, kas kolmas isik talle kuuluva korteriomandi

võõrandab või mitte, ei mõjuta kaebaja õigusi, rääkimata olukorrast, et kaebaja olukord halveneks

kohtumenetluse ajal.

Eeldatud kolmas isik V.N kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse kohta kohtule seisukohti ei esitanud.

4. Kohus,

kontrollinud

HKMS

§-st

juhindudes

haldusasja

kohtuliku

läbivaatamise

ettevalmistamise staadiumis kaebuse nõuetekohasust, leiab, et kaebus tuleb halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 punkti 2 alusel tagastada, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada

kaebuse eesmärki. Kohus põhjendab kaebuse tagastamist alljärgnevalt.

Kaebusega on kohtul palutud tühistada ehitusluba ning alternatiivselt on palutud kohtul kohustada xxx xx-x,

korteriomanikku taastama endine olukord vastavalt renoveerimiseelsele ehitusprojektile. Kaebaja on

märkinud, et kaebuse eesmärgiks on kaasomandis oleva asja kasutusotstarbe küsimuste lahendamine (tl 6).

Vastav eesmärk kajastub ka kaebuse põhjendustes. Kaebusega esitatud kinnistusregistri elektroonilise

registriosa väljavõtte (tl 15) järgi kuulub xxx xx-x, juurde 1221/6008 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa

eluruumi nr 6 näol (mis kaebuse kohaselt asub elamu pööningukorrusel), mille üldpinnaks on 122.10m²

ning viidatud korteriomand kuulub V.N’ile. Kaebuse tekstist järeldub, et kaebajal on xxx xx-x,

korteriomaniku vastu kaasomandi esemega seonduv nõue, samas ei nähtu kaebusest, et selle aluseks oleks

just

xxx

kaasomandi

esemega

seonduv.

Kohus

märgib,

et

ei

ehitusloa

tühistamine

ega

xxx xx-x, eluruumi omaniku kohustamine talle kuuluva eluruumi renoveerimiseelse olukorra taastamiseks

ei saa kaebajat viia kaasomandis oleva asja kasutusotstarbe küsimuste lahendamiseni.

Ehitusloa tühistamise eelduseks on ehitusloa formaalne ja sisuline õigusvastasus, samuti on ehitusloa

õigusvastasus praegusel juhul kohustamisnõude rahuldamise üheks eelduseks. Tühistamisnõude

rahuldamisel ehitusluba tühistatakse, s.o kõrvaldatakse selle kehtivus. Ehitusloa adressaadile ehitusloa

tühistamisest iseenesest lammutamiseks ja endise olukorra taastamiseks kohustust ei teki. Ent ka seesuguse

kohustuse seadmisel (taastada xxx xx-x, korteris renoveerimiseelne olukord) ei laheneks kaasomandis oleva

asja kasutusotstarbe küsimused ega ka võimalik vaidlus selle üle, kas xxx xx-x, näol on tegemist

kaasomandi osaga või reaalomandiga. Kohus märgib, et kaebaja ei saavutaks kaebuses märgitud eesmärki

halduskohtule ühegi HKMS § 37 lõikes 2 sätestatud nõude esitamisega, kuivõrd kaasomandi esemeks oleva

asja kasutusotstarbe küsimuste lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, vaid maakohtu pädevusse

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1, § 120, § 475 lg 1 p 13).

Kohus selgitab lisaks, et kaebajal ei ole võimalik halduskohtusse pöörduda kolmandate isikute õiguste

kaitseks. HKMS § 44 lõike 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtu poole pöörduda isik üksnes oma õiguste

kaitseks. Muul eesmärgil, sh teise isiku õiguste või avaliku huvi kaitseks võib halduskohtusse pöörduda

vaid seaduses sätestatud juhul. Kohtule teadaolevalt ehitusloa vaidlustamise korral ükski seadus

üksikisikule seesugust õigust ette ei näe. Kaebajal oleks ehitusluba võimalik vaidlustada üksnes kaebaja

õigusi silmas pidades. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja õigusi ei saa mõjutada asjaolu, et kolmas isik

võõrandab talle kuuluva korteriomandi.

5. Kui

kaebusega

ei

ole

võimalik

kaebuse

eesmärki

saavutada,

võib

kohus

kaebuse

HKMS § 121 lg 2 punkti 2 alusel selle esitajale tagastada. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et antud juhul

ei ole kaebuse eesmärgi saavutamine võimalik, kuivõrd vaidlustatud ehitusluba ega kolmandale isikule

kuuluva karteriomandi koosseisu kuuluva reaalosa renoveerimiseelse olukorra taastamine ei lahendaks

kaasomandis oleva eseme kasutusotstarbe küsimusi ega vaidlusi kaasomandi eseme üle. Seetõttu tagastab

kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2 punkti 2 alusel.

6. Kuivõrd kaebus tagastatakse, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Tasutud riigilõiv

vastavalt HKMS § 104 lg 5 punktile 2 tagastamisele ei kuulu.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aili Maasik

Kohtunik