4-14-575/8 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Väärteoasi nr 4-14-575

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. 2014. a, kohtumaja märts Jõgeva Väärteoasja number 4-14-575 Kohtukoosseis kohtunik Raina Pärn Väärteoasi

Menetlusaluse isiku P.D kaebus Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 10.01.2014. a otsusele väärteoasjas nr 2490,13,002646 Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetlusalune isik:

P.D (isikukood XXX, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxx e-post: );

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti

Lõuna p korrakaitsebüroo Jõgeva refektuuri

politseijaoskonna patrullteenistus;

Kohtuvälise menetleja esindaja: liikluspolitseinik konstaabel Arsi Alavere

RESOLUTSIOON

Jätta ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri väärteoasjas nr Politsei- 10.01.2014. a otsus

2490,13,002646 muutmata ning menetlusaluse isiku P.D kaebus rahuldamata.

Jätta menetlusaluse isiku P.D taotlus rahatrahvi tasumiseks osade kaupa rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest.

Kassatsioon tuleb esitada Tartu Maakohtule (Jõgeva kohtumajale) 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ( märts 12. 2014. a), s.o alates 13. 2014. a. märtsist

I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

12.12.2013. a koostati P.D suhtes väärteoprotokoll nr AB 1333035, mille järgi juhtis P.D 12.11.2013. a kell 05.46 Jõgeva vallas Jõgeva-Mutso 2-l kilomeetril mootorsõidukit Ford Scorpio (registreerimismärk 768AMR), kui alkoholisisaldus ühes grammis veres oli 1,43 +/- 0,06 mg/g. Sellega rikkus P.D liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 5 ning pani toime LS § 224 lg s 2 sätestatud väärteo (tl 5). -

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 10.01.2014. a otsusega määrati P.D-le LS § 224 lg 2 alusel rahatrahv 160 trahviühikut, s.o 640 eurot. Kohtuväline menetleja leidis, et väärteoasja materjalidega on tõendatud, et P.D on toime pannud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. P.D süü on tõendatud tunnistaja ütluste, joobeseisundi tuvastamise saatekirja ning indikaatorvahendi kasutamise protokolliga. P.D verest leiti etanooli mitte vähem kui 1,37 mg/g. Sellega rikkus P.D LS § 69 lg 5. Karist - use määramisel lähtus kohtuväline menetleja KarS § 56 lg s 1 sätestatust. Kohtuväline menetleja ei tuvastanud KarS § s 57 sätestatud karistust kergendavaid asjaolusid, st kahetsust. -

Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja P.D varasemat käitumist

(tõendab teatis karistusandmete kohta karistusregistrist). Kohtuväline menetleja leidis, et rahatrahvi kohaldamine omab eripreventiivset eesmärki, mahub karistusraamidesse ja on proportsionaalne. Samuti arvestas kohtuväline menetleja asjaolu, et sõiduki juhtimine sellises seisundis (alkoholipiirmäära ületav) on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga, millega seatakse reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervis.

27.01.2014. a esitas menetlusalune isik P.D kaebuse, milles taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega mõista kergem karistus. Samuti taotleb P.D määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kaebuse kohaselt a ta ei tundnud joovet ega rvas P.D sõitu alustades, et ta on kaine – olnud midagi joonud. Kui verest siiski alkoholi leiti, on P.D teo toime pannud ettevaatamatusest. P.D puuduvad varasemad liiklusalased rikkumised ja seega on üle keskmise määra mõistetud karistus liiga range. Seda ei ole põhjendanud ka kohtuväline menetleja.

P.D on 2 alaealist last. Laste ema ei tööta. Seetõttu käib P.D-le niivõrd suure trahvisumma tasumine üle jõu.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärteoasjas tehtud otsus tuleks jätta muutmata ja P.D kaebus rahuldamata.

Kohtuväline menetleja ei nõustu P.D kaebuses toodud selgitusega, justkui tema arvas sõitu alustades, et ta oli kaine. Kohtuväline menetleja leiab, et teaduspärast müüakse kaupluses väikese alkoholisisaldusega kompvekke, mistõttu oli P.D teadlik sellest, et ta oli tarbinud alkoholi. Kommide tarvitamise väide (millele viitavad tunnistaja ja P.D ütlused, aga ka indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollis sisalduvad menetlusaluse isiku ütlused) kohtuvälise menetleja hinnangul lapsik hädavale. on

Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja, et P.D on toime pannud enamohtliku väärteo ja raskeima liiklusalase rikkumise. P.D alkoholijoove oli 1,37 mg/g, mis on ligilähedane kriminaalsele joobeseisundile. P.D on 4 kehtivat väärteokaristust KarS § 262 järgi. Samuti arvestas kohtuväline menetleja karistuse üldpreventiivseid eesmärke.

II KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus leiab, et kuna kohtumenetluse pooled ei ole avaldanud soovi asja arutamisest kohtuistungil osa võtta, on võimalik väärteoasi VTMS § 120 lg 1 kohaselt lahenda

da

kirjalikus menetluses, juhindudes kohtulahendi tegemisel VTMS §-st 132. Kohus teavitas menetlusalust isikut ja kohtuvälist menetlejat väärteoasja arutamisest kirjalikus menetluses ning tegi teatavaks kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja.

2. Kohus, tutvunud deid kogumis, väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõen leiab, et P.D suhtes tehtud otsus 002646 väärteoasjas nr 2490,13, tuleb jätta muutmata ning P.D kaebus rahuldamata. Kaebuses on P.D ja uue otsuse taotlenud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist tegemist, millega mõi . Kohus peab vajalikuks viidata VTMS § 123 sta talle kergem karistus

lg-le 2, arutab maakohus mille järgi väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õigusli võtab kohus seisukoha kõikides VTMS § s 133 sätestatud kke asjaolusid. Seega - küsimus ega lähtu tes esitatud kaebuse piiridest.

3. LS § 224 lg 2 sätestab mootorsõiduki muuhulgas vastutuse juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alk – näeb oholisisaldus 0,50 1,49 mg ning karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuni.

3.1 P.D suhtes 12.12.2013. a koostatud väärteoprotokollis sisalduva kirjelduse järgi juhtis P.D -Mutso 2-l kilomeetril 12.11.2013. a kell 05.46 Jõgeva vallas Jõgeva mootorsõidukit Ford Scorpio (registreerimismärk 768AMR), kui alkoholisisaldus ühes grammis veres oli 1,43 +/- 0,06 mg/g. Sellega rikkus P.D LS § 69 lg 5 ning pani toime LS § 22 s 2 sätestatud väärteo (tl 5).

4 lg-

Tunnistaja Kaigo Ottensoni ütluste kohaselt teostasid nad 12.11.2013. a Jõgeva linnas ja selle ümbruses koos patrullpolitseinik Riin Tammega liiklusjärelevalvet. Kella 05.45 ajal märkasid nad sisselülitatud täistuledega nende suunas sõitvat sõidukit. Sõidukist lülitati täistuled ümber päevatuledele ning seejärel lülitati uuesti sisse täistuled otse nende sõiduki peale.

Politseinikud peatasid sõiduki. Patrullpolitseinik Riin Tamm vestles juhiga ja lasi juhil indikaatorvahendisse puhuda. Tulemiks oli 0,66 mg/l. Juht ei nõustunud sellega ja väitis, et ei ole alkoholi tarvitanud ning soovis vereproovi anda. Hiljem väitis juht, et ta on söönud komme ja et tema veri pidigi alkoholist olema (tl 12-13).

12.11.2013. a koostatud indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt kasutati P.D suhtes 12.11.2013. a kell 05.46 alkomeetrit Alcovisor nr

10200548 (kalibreeritud kuni 10.12.2013. a) ja selle näiduks oli 0,66 mg/l. Protokollis märgitu kohaselt viitavad joobeseisundile P.D esinenud silmade punetus, suured silma pupillid, häiritud reaktsioonikiirus, aeglane kõne, kerged koordinatsioonihäired ja rahutu käitumine (tl 7).

12.11.2013. a koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse järgi kõrvaldati P.D sõiduki juhtimiselt alkoholipiirmäära ületamise tõttu alates 12.11.2013. a kell 05.46 kuni kainenemiseni (tl 6).

Joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt võeti SA s Jõgeva Haigla 12.11.2013. a P.D-lt -

vereproov etanoolisisalduse kindlakstegemiseks. Läbiviidud uuringu (uuringuakt nr 710T) tulemusena leiti vereproovist etanooli 1,43 +/- 0,06 mg/g (tl 8-10).

Menetlusaluse isiku P.D ütluste kohaselt arvas ta ise, et ta on kaine ja võib mootorsõidukit juhtida. P.D alkomeetri näitu ei uskunud, mistõttu tehti vereproov.

P.D väitis politseiametnikule, et ta oli eelnevalt söönud komme. Samuti ei tunnistanud ta oma rikkumist (tl 11).

Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxx indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ning joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga on tõendatud, et P.D juhtis 12.11.2013. a kell 05.46 Jõgeva vallas Jõgeva l kilomeetril mootorsõidukit Ford Scorpio (registreerimismä -Mutso 2- rk 768AMR) seisundis, kus

- 0,06 mg/g, s.o 1,37 mg/g. P.D alkoholisisaldus ühes grammis veres oli 1,43 +/ ei eita ütlustes mootorsõiduki lubamatus seisundis. Küll on P.D juhtimist ütlustes osundanud sellele, et tema teada oli ta kaine ja sõiduki juhtimiseks sobivas seisundis.

Eeltoodust tulenevalt P.D rikkunud on LS § 69 lg 5, mille järgi ei või

mootorsõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 mg või rohkem. Kuna objektiivsete tõenditega on tuvastatud, et P.D ühes grammis veres oli mootorsõiduki juhtimisel alkoholisisaldus suurem kui 0,20 mg, on P.D toime pannud LS § 224 lg-s

2 sätestatud väärteo. Ühtlasi on kohus seisukohal, et väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust.

3.2 Kaebuses on P.D leidnud, et ta on väärteo toime pannud ettevaatamatusest. Kohtuvälise menetleja hinnangul oli P.D teadlik, et on alkoholi tarvitanud. KarS § 15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

KarS § 16 lg 3 järgi paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

KarS § 18 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida.

Kohus leiab, et subjektiivse koosseisu tuleb määratlemiseks lähtuda eelkõige väärteoasjas

kindlakstehtud objektiivsetest asjaoludest. P.D teos ei ole võimalik tahtlust eitada ainuüksi seetõttu, et P.D ise arvas, et ta on kaine. Kohtu hinnangul ei ole P.D ütlused usaldusväärsed, kuna äärteoasja need ole eluliselt usutavad. V ei

materjalidega on tuvastatud, et P.D veres oli etanoolisisaldus 12.11.2013. a kella

05.46 ajal mitte vähem kui 1,37 mg/g. Arvestades alkoholisisalduse suurust P.D veres, ei ole kohtu arvates eluliselt usutav, et P.D oma joobeseisundit ei tajunud ja arvas, et on kaine. iidanud sellele, et P.D Siinjuures on kohtuväline menetleja põhjendatult v veres tuvastatud etanoolisisaldus oli ligilähedane joobeseisundile, mida LS § 69 lg 4 p 1 järgi loeta a KarS § kse alkoholijoobeks ning mille esinemise puhul tuleb isikuid karistad

424 järgi. P.D tuvastati küllaltki suur Kuna joobeseisund, ei ole usutav, et P.D

ei saanud oma seisundist aru ning pidas ennast kaineks. P.D ütluste kohaselt väitis ta politseiametnikele, et ta oli tarvitanud komme (tl 11 pöördel). Kohtu hinnangul ei ole P.D sellesisuline versioon samuti eluliselt usutav. P.D pidanuks tarvitama äärmiselt ebamõistlikus koguses alkoholi sisaldavaid komme, selleks, et kell 06.07 võetud vereproovist tuvastada etanoolisisaldus 1,37 mg/g. Eluliselt ei ole usutav, et vähest alkoholi sisaldavate kommide söömisest mõistlikus koguses tekiks isikul sedavõrd suur joobeseisund. Isegi juhul kui eeldada, et P.D tarvitas alkoholi sisaldavaid komme, ei ole põhjendatud tema väide selle kohta, et ta ei olnud oma joobeseisundi võimalikkusest teadlik. Olukorras, kus isik on ohtralt tarvitanud alkoholi sisaldavaid komme, peaks isik möönma, et tal võib tekkida joobeseisund. Lisaks eeltoodule arvestab kohus ka indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollis märgitud joobeseisundile viitavaid tunnuseid. Selle järgi viitavad joobeseisundile

P.D esinenud silmade punetus, suured silma pupillid, häiritud reaktsioonikiirus, aeglane kõne, kerged koordinatsioonihäired ja rahutu käitumine (tl 7). Seega, lisaks verest leitud etanoolisisaldusele, esinesid P.D ka muud joobeseisundile viitavad tunnused.

Olukorras, kus politseiametnikud tuvastavad isikul häiritud reaktsioonikiiruse, koordinatsioonihäired ja aeglase kõne, ei saa väita, et isik ise ei saanud oma seisundist adekvaatselt aru.

Eeltoodut arvestades leiab kohus, et P.D oli teadlik oma joobeseisundist ning juhtides sellises seisundis mootorsõidukit, pani P.D LS § 224 lg s 2 sätestatud -

väärteo toime otsese tahtlusega. Kuna kohtu hinnangul oli P.D oma seisundist teadlik, ei saa väita, justkui P.D oleks sellises seisundis mootorsõidukit juhtides lootnud väärteo toimepanemist vältida (KarS § 18 lg 2).

4. Kuna kohus tuvastas, et P.D tegevuses esinesid LS § 224 lg s 2 sätestatud -

koosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, tuleb P.D-le määrata nimetatud sätte järgi kohane karistus.

LS § 224 lg s 2 sätestatud sanktsiooni kohaselt karistatakse isikut nimetatud sättes toodud -

süüteo toimepanemise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Karistuse määramisel väärteo toimepanemise eest tuleb juhinduda KarS § 56 lg s 1 sätestatud - karistuse mõistmise põhimõtetest. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb esmajoones lähtuda isiku süüst. Kohus leiab, et P.D süü väärteo toimepanemisel on suur. Siinjuures võtab kohus arvesse P.D tuvastatud etanoolisisalduse veres, s.o vähemalt 1,37 mg/g. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et KarS § s 57 sätesta - tud kergendavaid asjaolusid ei esine. Lisaks isiku süüle on oluline hinnata ka karistuse eripreventiivset eesmärki. P.D on varasemalt karistatud kriminaalkorras korduvalt KarS § 266 lg 1 järgi, aga korduvalt ka KarS § 3312

on P.D mitmeid kordi karistatud järgi ja KarS § 121 järgi. Väärteokorras

KarS § 262 järgi avaliku korra rikkumiste eest Kohus möönab, et P.D (tl 14-15).

varasem karistatus iseloomustab tema käitumist ja suhtumist õiguskorda, kuid peab põhjendatuks P.D osundust sellele, et varasemaid liiklusalaseid rikkumisi tal ei ole.

Seega ei ole võimalik viitega karistuse eripreventiivsele eesmärgile järeldada, justkui varasemad karistused ei ole P.D-le mõju avaldanud ning seeläbi on ta toime pannud uu - . e LS § 224 lg s 2 sätestatud väärteo

Kohus nõustub väärteootsuses ja kohtuvälise menetleja seisukohas märgituga ning leiab samuti, et mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobe seisundis on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi, millega seab või võib seada alkoholjoobes olev mootorsõiduki juht ohtu paljude inimeste elu ja tervise. Seega on mootorsõiduki juhtimine seisundis, kus etanoolisisaldus juhi veres ületab lubatud piirmäära, äärmiselt ohtlik ning seda isegi juhul, kui ei ole lõplikult realiseerunud joobes juhtimisest tulenev oht ja kõrvalised isikud või kaasliiklejad saanud vigastada või teiste isikute vara kahjustada.

Kohus, võttes arvesse, et P.D ei ole varasemalt toime pannud samalaadseid väärtegusid, peab põhjendatuks tema karistamist kergemaliigilisema karistusega, so rahatrahviga. Arvestades P.D süüd ning karistuse üld ja eripreventiivseid eesmärke, - on kohtuvälise menetleja määratud rahatrahv veidi üle keskmise määra, so 160 trahviühikut, kohtu arvates põhjendatud. Siinjuures ei muuda kohtu arvamust P.D kaebuses toodud osundus selle kohta, et mõnedes kriminaalasjades on süüdimõistetu KarS § 424 tele

järgi mõistetud samasugused karistused (mis on oluliselt suuremad kui P.D-le määratud karistus väärteo eest).

5. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja P.D esitatud kaebuse selles osas rahuldamata . (VTMS § 132 p 1)

6. P.D on esitanud taotluse määrata rahatrahvi tasumine ositi, kuna tal on 2 alaealist last ja laste ema ei tööta, mistõttu käib tal suure trahvisumma maksmine üle jõu. KarS § 66 lg 2 järgi võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi.

Kohus leiab, et P.D ei ole tõendanud ega põhjendanud, millised on mõjuvad põhjused, millele tuginedes peaks kohus määrama rahatrahvi tasumise osade kaupa. Ainuüksi asjaolud, et P.D on 2 alaealist last ja laste ema ei tööta, ei anna alust määrata rahatrahvi maksmist ositi. Sellest tulenevalt jätab kohus P.D taotluse rahuldamata.

Menetluskulud

Kohtule teadaolevalt ei ole väärteoasja menetlemisel tekkinud menetluskulusid, sh kaebuse esitamisel maakohtule. Sellegipoolest peab kohus vajalikuks teha kindlaks menetluskulude jaotuse ning märkida, et vastavalt VTMS § 38 lg-le 1 ja KrMS - § 185 lg le 2 jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud.

Raina Pärn Kohtunik