1-13-6263/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-13-6263

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11.03.2014. a Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-13-6263 Kohtunik Madis Kägu Istungisekretär Elen Heidok Prokurör Kirjaliku arvamusega prokuröri abi Allar Nisu Kriminaalasi

U. tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest I vabastamine

Kinnipeetav U I .

Elukoht: kindel elukoht puudub, isikukood: XXX; kodakondsus: XXXX RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 75, § 76 ja KrMS § 426, 432 kohus määras:

jätta vabastamata U. (isikukood XXX) Tartu Maakohtu 18.10.2013. a otsusega I mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates.

Põhjendused

U. tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 18.10.2013. a otsusega KarS § 424 järgi ja I mõisteti karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg

2 päeva karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt 06.07.2012. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuu ja 26 päeva vangistuse võrra ning mõisteti U. -le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 I aasta 2 kuud 24 neli päeva vangistust, millest arvati maha Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja

06.07.2012. a otsusega mõistetud osaliselt ärakantud karistus 25 päeva vangistust ning mõisteti U. -le ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu 29 päeva I vangistust. Karistuse kandmise algust määrati arvata alates 05.07.2013. a. Lisaks võeti U. -lt I ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks.

Karistuse kandmise algus 05.07.2013. a ja lõpp 03.09.2014. a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist tekkis 22.01.2014. a.

U. on varem enne käesolevat vangistust kriminaalkorras karistatud 2-l korral: I

1) Tartu Maakohtu 30.03.2012. a otsusega KarS § 424 järgi 6 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 3 aasta pikkuse katseajaga;

2) Tartu Maakohtu 06.07.2012. a otsusega KarS § 329 järgi 2 kuu pikkuse vangistusega.

KarS § 65 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 30.03.2012. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuud 28 päeva vangistust, võrra ja mõisteti lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 7 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva ja mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 7 kuud 26 päeva vangistust, mis asendati KarS 69 alusel 472 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 18 kuud.

Tartu Vangla 16.12.2013. a iseloomustuse kohaselt on U. kriminaalkorras karistatud I

kolmel korral ja ta kannab esimest reaalset vangistust. Käesolevat karistust kannab liitkaristusena mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Varasemalt karistatud

alkoholijoobes juhtimise ning karistuse kandmisest kõrvale hoidumise eest. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, soodusteguriks on alkohol. U. -le ei ole koostatud I

individuaalset täitmiskava, kuna tema karistusaeg on alla ühe aasta. 16.09.2013. a on teda karistatud kartserisse määramisega kolmeks ööpäevaks kahekuulise katseajaga, kuna ta hoidis enda juures sigarette. Vabanemise korral soovis elama asuda tuttava P. K. juurde, kuid kriminaalhooldaja andmetel ei ole tal võimalik vabanemisel sinna elama asuda. Vestluse käigus on U. avaldanud, et kui ta ei saa tuttava juurde elama asuda, siis asub I

tädipojalt nõusoleku saamisel elama oma XXXX, mis on tema vanatädile kuulunud maja.

Samas on ise kindel, et saab tuttava P. K. juurde elama asuda. On lõpetanud Pärnu 13.

Kutsekeskkoolis ehitustisleri eriala, väidetavalt omandas 2009. a Tartu Maaülikoolis keevitaja, troppija kutse ja sai tuletõrjekaardi. Tunnistab, et ei pea enam vajalikuks ennast hariduse osas täiendada, kuna tööks vajalikud oskused on olemas. Väidetavalt omab umbes 35-aastast tööstaaži, töötades nii ametliukult kui ka mitteametlikult. Töötanud mitmeid aastaid Põlvas puidutöid tehes. 2011. a töötas P. K. juures sulasena, tehes ehitustöid. Enne vangistust töötas samuti P. K. juures maja ehitades ja XXXX ruumide ehitusel. Väidetavalt omas enne vangistust ametlikku töökohta. 16.12.2013. a seisuga on tasumata nõudeid 135,48 eurot ja vabanemisfondis X eurot. Vangistuse jooksul on rahaliselt toetanud lähedased. Pärast vabanemist soovib minna tööle P. K. juurde, kellega töötati koos umbes 10 aastat tagasi. Vabanemisel hakkab väidetavalt saama ka XXXX. Vabanemisel on võimalik asuda tööle ka

AS-i XXXX, kus saaks abitöölisena teha üldehitustöid. U. vanemad on surnud, I

abielu on lahutatud ning lapsi ei ole. Päritoluperekonda kuulub poolvend, kaks tädi ha tädipoeg, kellega suheldakse vaid siis, kui vahest satub nende elukohta. Endise abikaasaga ei ole suhted katkenud, suheldakse siis, kui teineteist nähakse. Ei soovi vangistuse ajal kellegagi tuttavatest ja lähedastest suhelda, tunnistab, et meeldib inimestega näost-näkku suhelda. Peamiselt kuuluvad suhtlusringkonda kolleegid ja tuttavad, kellega väljas käiakse. Puuduvad andmed selle kohta, et suhtlusringkonda kuuluks kriminaalse taustaga isikuid. Varasemad kuriteod viitavad riskivale ja hoolimatule elustiilile, kus ei arvestata tagajärgedega. Tunnistab, et tarvitab lahjat alkoholi igapäevaselt, juues õhtuti televiisori ees paar õlut. Pidustustel joob kangemat. Väidetavalt võtnud tablette, et hoiduda alkoholi tarvitamisest, kuid jäi pooleli, kuna tekkisid elus raskused ja libastus. Tunnistab, et vabanemisel alkoholi tarvitamisest ei loobuks, kuid autojuhilube ei tohiks talle kätte anda, kuna siis läheks kindlasti purjus peaga sõitma. Tunnistab, et enne vangistust kannatas stressi ja depressiooni all. On seadnud eesmärgiks vabaduses rahulikult töötada. Ei leia motivatsiooni oma elu muuta. Leiab, et roolijoodikuid on ühiskonnas palju ning see on tavaline asi. Ei oska koheselt nimetada, kellele on tema poolt toimepandud kuritegu ohtlik. Ei näe perspektiivi oma varasemalt käitumist muuta, kuna väidetavalt pole midagi, mille nimelt pingutada, ainult tuttav P. K. on toeks. On rikkunud varasemalt kriminaalhoolduse nõudeid. Vangla on hinnanud uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 17% ja toetab U. vabastamist I tingimisi ennetähtaegselt.

Kriminaalhooldusametniku 02.12.2013. a ettekande kohaselt on P. K. selgelt väljendanud seda, et U. ei ole vanglast vabanemisel võimalik tema juurde elama asuda. Samas on I

U. P. K. sõnul rahulik, töökas, probleeme põhjustas alkoholi tarvitamine periooditi. I

Samas esines ka kainusperioode. Kohtutäituri andmebaasi andmetel on U. erinevad I

rahalisi nõudeid summas 4572.06 eurot. On varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid sellega, et ei ilmunud registreerimisele, ei vastanud telefonile, ei võtnud ise ühendust ning lahkus kindlaks määratud elukohast selleks ametlikult luba taotlemata. Samuti hoidis kõrvale talle määratud üldkasuliku töö tegemisest. Katseajal ilmnesid U.

ka I terviseprobleemid, kuid ravima ta end ei hakanud. Juhul, kui kohus peab võimalikuks U.I tingimisi ennetähtaegselt vabastada, palub kriminaalhooldusametnik panna talle järgmised kohustused: võtma end töötuna arvele või asuma tööle hiljemalt kahe nädala jooksul pärast vabanemist ja mitte tarvitama alkoholi.

U. avaldas istungil, et ta soovib ennetähtaegset vabastamist. I

Prokurör oma kirjalikus arvamuses toetab U. tingimisi enne tähtaega vangistusest I

vabastamist järgmistel asjaoludel. Prokurör leiab, et on olemas formaalne alus U. I vabastamiseks. Samuti leiab, et täidetud on ka vabastamise materiaalsed eeldused. Märkimist väärib, et U. kannab käesoleval hetkel reaalset vangistust esmakordselt. Prokuröri I hinnangul võib väita, et suure tõenäosusega on seniseks ärakantud vangistus avaldanud U. -le I sellist mõju, mis motiveerib teda tulevikus mitte sooritama kuritegusid. Ehk on põhjust uskuda, et U. on talle mõistetud ning reaalselt vanglas ärakantud karistusest I

järeldused teinud. Oluline on välja tuua ka fakt, et U. on vangistuse jooksul olnud I

ainult üks distsiplinaarkaristus, mis ei ole oma olemuselt raske. Positiivne on ka asjaolu, et

U. tutvusringkonda ei kuulu suure tõenäosusega kriminaalse taustaga isikuid. I

Lisaks leian, et U. suhtes on käesoleval juhul otstarbekas rakendada just meetmeid, I mis kaasnevad katseajaga. Ehk praegusel juhul on prokuröri abi hinnangul mõistetud reaalne vangistust oma eesmärgi täitnud, mis tähendab, et edaspidi oleks efektiivsem rakendada

U. suhtes lisameetmeid, mis kaasnevad katseajaga. Sellisel juhul säilib I

kriminaalhooldajal U. üle täiendav kontroll ning võimalus aidata tal paremini I

resotsialiseeruda. Lisaks oleks prokuröri abi arvates mõistlik U. suhtes kindlasti I rakendada Tartu vangla ja kriminaalhooldaja poolt väljapakutud lisakohustusi.

Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja läbi vaadanud prokuröri arvamuse, leiab, et

U. tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud, kuigi I formaalselt on alus olemas.

Süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega.

Sisuliselt asja hinnates ilmneb, et U. puudub kindel elukoht kriminaalhoolduse I

rakendamiseks. Talle on juba kohaldatud kriminaalhooldust, ta on katseajal pannud toime uue kuriteo ja jätnud täitmata kohtuotsuse. Kõige selle taustaks on domineeriv alkoholiprobleem. Sellele vaatamata võimaldati U. -le veel karistuse kandmiseks üldkasulikku tööd, kuid I

üldkasulikku tööd ta ka tegema ei hakanud, mille tõttu oli kohus sunnitud kandmata karistuse täitmisele pöörama vangistusena. Vangistuse kandmise ajal on U. käesolevalt üks kehtiv I

distsiplinaarkaristus, mis näitab probleeme enesedistsipliiniga isegi vangistuse tingimustes.

Alkoholi kuritarvitamise probleem on käesoleval ajal aktuaalselt üleval ilma usaldusväärse ja arvestatava lahenduseta ning U. on ise kinnitanud, et ta ei loobu alkoholi tarvitamisest I

tulevikus täiesti. U. tööle asumine on ka väga problemaatiline, sest ühelt poolt on tal I terviseprobleemid ja teisalt puudub üldse kindel elukoht, kust tööle käia. Seega kohus ei näe mingit võimalust uuesti kohaldada kriminaalhooldust, mis kaasneb vältimatult ennetähtaegse vanglast vabastamisega koos mitmesuguste nõuete ja kohustustega, mille täitmiseks valmidust U. I poolt ei ole näha. Peale kõige muu leiab kohus kogu eeltoodu taustal, et kandmata karistuse osa pool aastat ei ole piisavalt motiveeriv ja distsiplineeriv U. jaoks katseaja edukat läbimist I garanteeriva hoiatava asjaoluna.

Kohtunik