3-13-806/49 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-13-806

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Lea Kuuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.03.2014.a Tallinn

Haldusasja number

3-13-806

Haldusasi

V.B. kaebus Tallinna Vangla 04.03.2013 käskkirja nr 313-d tühistamiseks ja Tallinna Vangla kodukorra p 4.8 osaliseks tühistamiseks ning Tallinna Vanglale ettekirjutuse tegemiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebuse esitaja: V.B.; Vastustaja:Tallinna Vangla, Volitatud esindaja: Merje Turjakas.

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil ( videokonverentsi teel) 11.02.2014.a.

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta kummagi menetlusosalise menetluskulu tema enese kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev kooskõlas TsÜS § 136 lg-ga 8 on 14.04.2014.a. (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses(HKMS § 182 lg 1 p 9).

I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Vangla peaspetsialist –üksuse juhi 04.03.2013 käskkirjaga nr 313-d ( tl 6) määrati kinnipeetav V.B.le distsiplinaarkaristus distsiplinaarsüüteo eest, mis käskkirja kohaselt seisnes selles, et 03.02.2013 võttis V.B. jalutuskäigule minnes kaasa tubakatooteid lubatust suuremas koguses. Kinnipeetav võttis suitsukapist paki sigarette, milles oli 12 sigaretti ja üritas seda varrukasse peita. Läbiotsimisel pakk avastati, kinnipeetavale jäeti jalutuskäigule minnes alles 5 sigaretti, ülejäänud 7 võeti aktiga ära. Distsipliinirikkumise kohta koostati 03.02.2013 vanglateenistuse ametniku poolt ettekanne nr 314( tl 60) ning akt esemete äravõtmise kohta ( tl 5). Tallinna Vanglas läbiviidud distsiplinaarmenetluse tulemusena karistati V.B.t vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja Tallinna Vangla kodukorra (Kodukord) punkti 4.8 nõuete rikkumise eest 5 ööpäeva kartseriga. Nimetatud käskkirja peale esitas V.B. 07.03.2013 vaide nr 5-15/8582, mille Tallinna Vangla jättis 15.03.2013 vaideotsusega nr 5-15/8582-1 rahuldamata ( tl 9-10).

2. 07.03.2013 esitas V.B. vaide nr 5-15/8578 ( tl 12-13), milles ta vaidlustas Kodukorra p 4.8, milles see lubab võtta jalutuskäigule värskes õhus kaasa kuni viis sigaretti ilma pakita ja taotles selle kehtetuks tunnistamist ning Kodukorra p 4.8 täitmise peatamist. Tallinna Vangla jättis 13.03.2013 otsusega nr 5-15/8578-2( tl 7) V.B. taotluse Kodukorra p 4.8 täitmise peatamiseks rahuldamata ning kuna vangla hinnangul oli 07.03.2013 vaide nr 5-15/8578 esitamiseks ettenähtud tähtaeg ületatud, andis vangla 13.03.2013 otsusega nr 5-15/8578-1 V.B.le 10-päevase tähtaja vaide esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotluse esitamiseks ( tl 8). 15.03.2013 registreeriti V.B. vaidest puuduste kõrvaldamise kiri. 20.03.2013 otsusega nr 5-15/8578-4 tagastas Tallinna Vangla V.B.le vaide nr 5-15/8578, kuna oli mööda lastud vaide esitamise tähtaeg ning seda ei ennistatud ( tl 11).

3. 07.03.2013 esitas V.B. vaide nr 5-15/8580, milles taotles ettekirjutuse tegemist toimingu sooritamiseks temalt 03.02.2013 ära võetud seitsme sigareti LM tagastamiseks. 03.04.2013 kirjaga juhtis Tallinna Vangla V.B. tähelepanu asjaolule, et vaie on esitatud tähtaega ületades ning andis 10-päevase tähtaja nimetatud puuduse kõrvaldamiseks ( tl 14). 22.04.2013 otsusega nr 5-15/8580-3 tagastati vaie nr 5-15/8580, kuna oli mööda lastud vaide esitamise tähtaeg ning puudus mõjuv põhjus selle ennistamiseks( tl 86-87).

4. 15.04.2013 esitas V.B. Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 04.03.2013 käskkirja nr 313-d tühistamiseks, Tallinna Vangla kodukorra p 4.8 tühistamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks tagastada kaebajale 03.02.2013 ära võetud seitse sigaretti LM. ( tl 1-4)

5. Tallinna Halduskohus tagastas 11.06.2013 määrusega ( tl 26-30) kaebuse Tallinna Vangla kodukorra p.4.8 osalise tühistamise nõudes( resolutsiooni p 1) ja Tallinna Vanglale sigarettide tagastamise ettekirjutuse tegemise nõudes ( resolutsiooni p 2). Halduskohus leidis, et kuna kaebajale on nimetatud nõuetes vaided õiguspäraselt tagastatud, sest vaietes esinevaid puudusi ei ole määratud tähtajaks kõrvaldatud, ei ole VangS § 1¹lg 5 sätestatud kohtuslikku kohtueelset menetlust läbitud ja nendes nõuetes tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. Tallinna Vangla 04.03.2013 käskkirja nr 313-d tühistamise nõudes võttis halduskohus kaebuse menetlusse ja nõudis vastustajalt kaebuse kohta seletuse esitamist. Vastustaja esitas seletuse 26.07.2013 ( tl 58-59).

6. V.B. esitas Tallinna Halduskohtu 11.06.2013 määruse resolutsiooni p-dele 1ja 2 määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 14.08.2013 määrusega Tallinna Halduskohtu 11.06.2013 määruse haldusasjas nr 3-13-806 resolutsiooni p-d 1 ja 2 ning saatis nendes nõuetes kaebuse halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks, haldusasja toimik saabus halduskohtusse 21.10.2013.a.( tl 66-67)

7. 21.11.2013 määrusega võttis Tallinna Halduskohus kaebuse Tallinna Vangla kodukorra p

4.8 tühistamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks tagastada kaebajale 03.02.2013 ära võetud seitse sigaretti LM menetlusse ja andis vastustajale tähtaja kirjaliku seletuse esitamiseks ( tl 71-73).

8. 31.12.2013 määrusega tegi kohus teatavaks kohtuistungi aja ( tl 88-90).

II KAEBUSE MOTIIVID

9.Kaebaja ei nõustu karistuse määramise käskkirjaga ja sigarettide äravõtmisega ning erinevate piirangutega, mida sisaldavad Kodukorra p.4.8 ja vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 8² lg 3. Kaebaja on seisukohal, et karistus on määratud ebaseadusliku Kodukorra punkti alusel. Samuti leiab kaebaja, et 03.02.2013 ära võetud seitse sigaretti LM oleks võidud suitsulaekasse tagasi panna, kuna kaebaja omas neid kohas, kus kinnipeetavatel on õigus sigarette enda käes hoida.

10.Kaebuse esitaja ei ole nõus, et temalt võeti ära sigaretid, mis ületasid ettenähtud arvu. Kaebaja peab tema põhiseaduslike õiguste rikkumiseks olukorda, kus vangla määrab ära, kui palju võib olla sigarette , kaebajalt sigarettide äravõtmine on õigusvastane. Kaebaja arvates on jaokaupa sigarettide andmine inimõiguste rikkumiseks. Põhiseaduses ei ole seatud piiranguid täisealiste inimeste suitsetamisele. Põhiseaduse § 19 lg 1 kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele ja selle paragrahvi kaitsealasse kuulub ka kinnipeetava õigus suitsetamisele. Vangla peab arvestama sama paragrahvi lg 2 sätestatuga. VangS § 15 lg 1 sätestatust tuleb juhinduda kinnipeetava isiklike asjade lubatavuse üle otsustamisel , samas näeb VSKE § 63 lg 1 ette , et vanglasse vastuvõtmisel võetakse kinnipeetavalt ära üksnes sellised isiklikud asjad, mille omamine vanglas on keelatud.VSKE §

61 lg 1 kohaselt antakse kinnipeetava soovil asjad, mille omamine on vanglas kinnipeetavale lubatud, tema juurde tuppa või kambrisse. VangS § 41 lg 1 kohaselt võib kinnipeetav osta toiduaineid , isikliku hügieeni tooteid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Kaebuse väitel ei saaks olla vaidlust selles, kas sigaretid on vaglas keelatud või lubatud või kas kinnipeetaval on õigus neid omada, sest ei ole ühtegi õigusakti nende keelamise kohta . Vanglasse vastuvõtmisel neid ära ei võeta ja neid müüakse ka vangla kaupluses. Seega on sigaretid vanglas lubatud esemed ja sigaretid on kinnipeetava isiklikud esemed. 11.VangS § 15 lg 3 sätestab konkreetselt, mida minister oma määrusega peab kehtestama: keelatud asjade loetelu, asjade kogukaalu ja hoiule võetavate asjade hoidmise korra. Viidatud sättest ei tulene ministrile volitust seada määrusega sisse erandeid tubakatoodete hoiule võtmise osas – et neid võiks hoiustada muus kohas kui isiklike asjade laos ja et tubakatooted on kinnipeetavale kambris keelatud. VSKE § 61 lg 1 sätestab, et kinnipeetava soovil antakse asjad, mille omamine on kinnipeetavale lubatud, tema juurde kambrisse või tuppa. Kitsendused omandi valdamisele, kasutamisele ja käsutamisele tuleb sätestada seadusega, Riigikohus on leidnud, et kuigi teatud intensiivsusega põhiõiguste piiranguid saab kehtestada üksnes seadusega, ei ole see põhimõte absoluutne ning vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid võib kehtestada täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses oleva volitusnormi alusel määrusega. Kitsenduse sätestab VangS § 15 lg 2, nähes ette kinnipeetavale vanglas keelatud asjad. Kaebuse väitel ei ole tagatud kinnipeetavale tema põhiõiguste realiseerimine sigarettide hoiule võtmisega ja nende suitsetamise näol piisavalt, kui sigarette ei ole lubatud hoida enda juures ja suitsetada on lubatud ainult teatud arv sigarette teatud kordadel päevas ja piiratud aja jooksul.

12.Põhiseaduse § 3 lg 1 esimene lause keelab jätta täitevvõimu otsustada seda, mis on PS seisukohalt oluline. Mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda üksikasjalikum peab olema volitusnorm . Kaebaja leiab, et isiklike asjade ( sh sigarettide) hoidmine enda juures, samuti nende kasutamine ( suitsetamine piisavate ajavahemike tagant) on kaebaja jaoks oluline, seega tegemist on PS aspektist oluliste põhiõigustega, mida saab riivata konkreetselt seadustega. VangS § 15 lg 3 ega Tubakaseadus ei sisalda justiitsministrile ega vanglale volitusnormi seada määrusega ja Kodukorraga täiendavaid piiranguid esemete hoidmisele kambris sigarettide näol ja piirata suitsetamist teatud kordadeks päevas teatud aja jooksul ja kindlaks määratud sigarettide arvuga. VangS ei sätesta üldse midagi suitsetamisega seonduvat. Kaebaja ei näe Tallinna Vanglas piirangute seadmisel ühtegi vangla julgeolekut kaitsvat eesmärki ja piirangud ei vasta inimväärikuse põhimõttele, samuti ei ole need piirangud eesmärgi saavutamiseks sobivad. Vangla on kohustatud vangistuse täideviimisel austama ja arvestama kinnipeetava õigustega ja vabadustega ja järgima seadust, mitte aga tõlgendada õigusakte oma äranägemise järgi. Kaebaja leiab, et VSKE § 8² lg 3 on põhiseadusega vastuolus, samuti Kodukorra p.4.8 osas, milles need keelavad hoida sigarette enda juures ja suitsetada kogu päevakava jooksul ning jalutuskäigule kaasa võtta üle 5 sigareti, mistõttu kaebaja leiab, et temale määratud karistus ei ole õiguspärane.

III VASTUSTAJA SEISUKOHT

13.Vastustaja kaebust põhjendatuks ei pea ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

14.Kaebuse esitaja distsipliinirikkumine seisnes selles, et ta võttis 03.02.2013 jalutuskäigule minnes kaasa tubakatooteid hulgal, milleks kinnipeetaval puudus õigus.Rikkumine on tõendatud kinnipeetava enda seletuskirjaga, milles ta tunnistab, et ta tahtis jalutuskäigule võtta kaasa rohkem kui viis sigaretti . samuti on rikkumine tõendatud valvur Alo Hansoni ettekandega nr

314 ja 03.02.2013 koostatud esemete äravõtmise aktiga. Ettekandest nr 314 nähtub, et 03.02.2013 kell 18.25 neljana üksuse teisel korrusel tuli sigarette võtma V.B., kes võttis paki sigarette, milles oli 12 sigaretti ning 03.02.2013 esemete äravõtmise aktist nähtuvalt on V.B.lt leitud ja ära võetud seitse sigaretti LM. Eelkirjeldatud teoga rikkus V.B. VangS § 67 p 1 ja Kodukorra p.4.8 nõudeid. Seega on tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis kaebajat karistada distsiplinaarkorras. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas menetlusnormidega ning Tallinna Vangla 04.03.2013 käskkiri nr 313-d on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta , vastav vorminõuetele ja ei esine tühise haldusakti tunnuseid. Kaebuse esitajat on karistatud kehtiva Kodukorra sätte alusel, mistõttu karistuse määramine on õiguspärane. Sigarettide arvu piiramist on Tallinna Ringkonnakohus pidanud vangla julgeoleku kaitsel sobivaks ja vajalikuks meetmeks. Seega karistati kaebuse esitajat seadusliku Kodukorra punkti alusel.

15.VSKE § 8² lg 3 ja Kodukorra p.4.8 tulenevalt on kinnipeetaval lubatud teatud kohtades omada kuni viis sigaretti.Enam kui viie sigareti omamine ka kohas, kus kinnipeetav võib sigarette enda juures hoida, on keelatud. Ettekandest nähtuvalt üritas kinnipeeetav sigarette peita, seega üritas kaebaja sigarette vanglateenistuse ametniku teadmata jalutuskäigule kaasa võtta. Kaebaja tunnistas distsiplinaarmenetluse käigus antud seletuskirjas, et ta võttis sigaretilaekast seitse sigaretti lubatust rohkem.Seega kaebaja tunnistab, et ta omas sigarette lubatust rohkem. Kaebuse esitaja omas sigarette enam , kui lubatud ning pani sellega toime distsipliinirikkumise.

16.Distsiplinaarkaristus on proportsionaalne võrreldes toimepandud rikkumisega.Määratud distsiplinaarkaristus on sobilik, vajalik ja mõõdukas. Distsiplinaarkaristuse määramisel arvestati sellega, et kaebajal on kehtivad distsiplinaarkaristused samalaadsete rikkumiste toimepanemise eest. Seega kaebaja ei ole teinud eelmistest tubakatoodetega seotud rikkumiste eest määratud karistustest järeldusi oma käitumise muutmiseks . Määratud kartserikaristus toob kaebajale kaasa reaalsed tagajärjed, et ta teeks seeläbi vajalikud järeldused oma käitumise korrigeerimiseks. Samuti ei ole määratud kartserikaristus liiga raske, sest ka varasemalt on kaebajale samalaadse rikkumise eest määratud kartserikaristus viis ööpäeva.

17.Vastustaja on seisukohal, et VSKE § 8² lg 3 on nii formaalselt kui ka materiaalselt põhiseadusega kooskõlas. Volitusnorm sätte kehtestamiseks tuleneb seadusest ( VangS § 15 lg 3). Samuti sätestab VangS § 4¹ lg 2, et kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Tubakatoodete kinnipeetavate juures mitte hoidmine ei ole intensiivne riive, nende hoidmise piiramise eesmärk on tagada vangla julgeolek.Esineb arvukalt juhtumeid, kus kinnipeetavad suitsetavad selleks mitte ettenähtud ajal ja kohas ehk väljaspool jalutuskäigu aega. Seega võib eeldada, et kinnipeetavatel õnnestub jalutusboksist või jalutushoovist sigarette salaja kambrisse viia. Kambrites ja ühiselt kasutatavates ruumides suitsetamine seab otseselt ohtu ühist ruumi kasutavate isikute ja teenistujate julgeoleku, sest kinnipeetav hakkab otsima võimalusi nende sigarettide süütamiseks alternatiivsete lahenduste leidmiseks, mis võib põhjustada vanglas tulekahju ja ilmselgelt ohustab vangla julgeolekut . Samuti juhul, kui vanglateenistus ei võtaks tubakatooteid hoiule,säiliks kinnipeetavatel võimalus üksteisele üle anda sigarette või sigaretipakke , mis tekitaks kinnipeetavate vahel võlasuhteid, mille lahendamine võib omakorda viia kinnipeetavate tülideni ja füüsiliste konfliktideni, mille toimumine ja toimepanek ohustab ilmselgelt vangla julgeolekut.

IV KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

18.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja hinnanud asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses ning analüüsinud asjassepuutuvaid õigusnorme leiab, et kaebus põhjendatud ei ole ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kohus nõustub vaidlustatud 04.03.2013 käskkirjas nr 313-d ja 15.03.2013 vaideotsuses nr 5-15/8582-1 toodud põhjendustega ning HKMS § 165 lg 2 tulenevalt puudub vajadus nende põhjenduste kordamiseks. Täiendavalt esitab kohus alljärgnevad põhjendused.

19.Vaidlus puudub käesoleval juhul selle üle, et kaebuse esitaja võttis 03.02.2013 jalutuskäigule minnes vanglaametniku juurest hoiult paki sigarette, milles oli 12 sigaretti ning 03.02.2013 esemete äravõtmise aktist nähtuvalt on V.B.lt leitud ja ära võetud seitse sigaretti LM. Distsiplinaarmenetluse tulemusena karistati V.B.t vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja Tallinna Vangla kodukorra (Kodukord) punkti 4.8 nõuete rikkumise eest 5 ööpäeva kartseriga. VangS § 67 p 1 tulenevalt on julgeoleku tagamiseks vanglas kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. VSKE § 8² lg 3 kohaselt ei ole kinnipeetaval õigus enda juures hoida tubakatooteid. Tubakatooted võetakse vanglateenistuse ametniku poolt hoiule. Vanglateenistus väljastab tubakatooted kinnipeetavale vaid ajaks, millal tal on õigus viibida kohtades, kus on lubatud suitsetada. Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord ja seletuskiri“ p.4.8 kohaselt on jalutuskäigule värskes õhus lubatud võtta kaasa kuni viis sigaretti ilma pakita.

20.Kuna suitsetamist peetakse hõlmatuks PS § 19 lg 1 sätestatud õigusega vabale eneseteostusele , siis on PS § 19 lg 2 tulenevalt üldise vabadusõiguse piiramine võimalik seadusega. VangS § 4¹ lg 2 kuni 15.07.2013 kehtinud redaktsioonis sätestas:“ Kinnipeetava, karistusjärgselt kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel.

Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust.“. Seega tuleneb vanglale osundatud sättest üldvolitus vangla julgeoleku tagamise eesmärgil põhiõiguse piiramiseks. Kodukorra kohaselt on piirangu kehtestamine vajalik julgeoleku kaalutlustel ning vastava piirangu kehtestamiseks on olemas volitusnorm, seega on Kodukorra p.4.8 piirangu kehtestamine VangS § 4¹ lg 2 tuleneva lubatava alusega. Samuti leiab kohus, et Kodukorra p.4.8 on sigarettide arvu piirangu osas osas proportsionaalne ja eesmärgipärane.

Tunniajalisele jalutuskäigule viie sigareti suitsetamise lubamist ei saa kohtu hinnangul pidada ilmselgelt ebapiisavaks ja kaebaja õigust suitsetada ülemäära piiravaks. Vangla julgeolekule on ohuks, kui ühe jalutuskäigu ajal lubataks jalutuskäigule kaasa võtta sigarette sellises koguses, mida selle jalutuskäigu ajal ära ei tarvitata ning seeläbi võiks see kaasa tuua kinnipeetavate vahel võlasuhete tekke, mis võib viia kinnipeetavate vahel konfliktideni, samuti võib jalutuskäigu ajal tarvitamata sigarettide salaja kaasaviimine kambrisse kaasa tuua suitsetamise keelatud kohtades, mis ( näiteks tulekahju ohu tõttu) vaieldamatult ohustab vangla julgeolekut.

Vastustaja viide Tallinna Ringkonnakohtu otsusele kohtuasjas 3-12-956, milles ringkonnakohus , hinnates piirangu õiguspärasust, on leidnud:“Sigarettide arvu piiramine vangla julgeoleku kaitsel on sobiv ja vajalik meede. Vangla julgeolek ei ole piisavalt tagatud üksnes vangla võimalusega karistada sigarette eesmärgipäratult või keelatud kohas tarvitajaid. Vangla julgeoleku tagamiseks tuleb kohaldada meetmeid, mis aitavad ohtu ennetada. Üksnes rikkujate karistamisest lähtuv erija üldpreventsioon ei pruugi sealjuures olla efektiivne.“, on igati asjakohane ka käesolevas vaidluses.

Seega leiab kohus,et Kodukorra p.4.8 sätestatud piirang on kooskõlas volitusnormiga ning et kehtestatud piirang kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt ei riiva, tegemist on Kodukorra õiguspärase ja seadusliku punktiga.

21. VangS § 15 lg 3 kohaselt kinnises või avavanglas kinnipeetavale keelatud asjade loetelu, enda juures ja laos olevate asjade kogukaalu, samuti hoiule võetavate asjade hoidmise korra kehtestab justiitsminister määrusega. Osundatud säte on volitusnormiks VSKE § 8² lg 3 kehtestamiseks , sealjuures , nagu eespool on kohus tsiteerinud VangS § § 4¹ lg-t 2, võib ülaltoodud sättest tulenevalt seaduses konkreetse piirangu sätestamata juhul kohaldada ka Justiitsministeerium piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel.

Riigikohus on kohtuasjas 3-3-1-5-09 ( p 31) selgitanud :” VangS § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Üldkogu hinnangul tähendab kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele karistuse niisugust täideviimist, mis peab andma vangistatule võime tulla sotsiaalselt vastutavana edaspidises elus toime ilma õiguskorda rikkumata. See hõlmab endas ühelt poolt meetmete võtmist ja kinnipeetavale tingimuste loomist, mis võimaldaksid tal taasühiskonnastuda, teiselt poolt aga kinnipeetava allutamist vanglas valitsevale korrale kui raamistikule kinnipeetava suunamisel. Õiguskuulekale käitumisele suunamist tuleb pidada vanglakaristuse täideviimise keskseks eesmärgiks. Õiguskorra kaitsmine karistuse täideviimise eesmärgina tähendab eelkõige selle tagamist, et süüdimõistetu ei paneks karistuse kandmise ajal toime uut kuritegu. Selliselt realiseeritakse vangistusega muu hulgas eesmärk tagada ühiskonna turvalisus (nii vangla julgeolek kui ka väljapoole vanglat jäävate isikute turvalisus) ja laiemalt põhiseadusliku väärtusena riigi sisemine rahu.”. VSKE § 8² lg 3 sätestatud piirang on eesmärgipärane, sest ta on hõlmatud vangistuse eesmärgiga , mis seisneb õiguskorra kaitse vajaduses.

Riigikohus on kohtuasjas 3-3-1-29-77 ( p 19) asunud seisukohale:“ Kinnipeetava huvi kasutada oma omandit, sh isiklikke asju kõikjal vangla territooriumil, ei kuulu PS § 32 lg 2 kaitsealasse. Kinnipeetavale vanglas lubatud isiklike asjade kasutamine ei pea olema ühetaoliselt lubatud kõigis vangla ruumides.“. Põhiseaduslikkuse järelevalve asjas 3-4-1-3-09 asus Riigikohus seisukohale, et kui esineb mõne erilise vabaduspõhiõiguse riive, ei ole üldise vabaduspõhiõiguse riivet enam tarvis täiendavalt kontrollida. Nii üldine vabaduspõhiõigus kui ka omandi vaba kasutamise õigus on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigused, mille piiramise õigustamiseks on kasutatavad kõik eesmärgid, mis pole põhiseadusega vastuolus.

Kohus nõustub vastustajaga selles, et tubakatoodete hoidmine mitte kinnipeetava, vaid vanglateenistuse ametniku juures , ei ole kinnipeetava õiguste kuigi intensiivne riive, see ei jäta kinnipeetavat ilma eluks hädavajalikust. Piirangut on põhjendatud vangla julgeoleku kaalutlusega, mis on põhiseaduslikult lubatav ja saab olla lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõiguse piiramise aluseks. Samuti on põhjendus seostatav VangS § 4¹ lg 2 ja § 15 lg 2 p 3 nimetatud alusega , s.o. vanglas julgeoleku ja korra tagamise vajadusega. Kehtestatud abinõu on sobiv, sest ta välistab tubakatoodetega seotud julgeolekuohu. Samavõrra efektiivselt ei ole võimalik saavutada seatud eesmärke muude meetmete rakendamisega. Sätestatud piirang on ka mõõdukas, sest kinnipeetavate põhiõigustesse ei sekkuta suuremas ulatuses, kui seda õigustab taotletava eesmärgi tähtsus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et VSKE § 8² lg 3 on formaalselt ja materiaalselt kooskõlas põhiseadusega.

22. Kaebuse esitaja võttis 03.02.2013 jalutuskäigule minnes vanglaametniku juurest hoiult paki sigarette, milles oli 12 sigaretti ning 03.02.2013 esemete äravõtmise aktist nähtuvalt on V.B.lt leitud ja ära võetud seitse sigaretti. Kaebuse esitajal ei ole enda juures lubatud tubakatooteid hoida, VSKE § 8² lg 3 tulenevalt väljastab vanglateenistus tubakatooted kinnipeetavale vaid ajaks, millal tal on õigus viibida kohtades, kus on lubatud suitsetada ning Kodukorra p.4.8 kohaselt jalutuskäigule minnes on lubatud võtta kaasa kuni viis sigaretti. Eeltoodud sätetest tulenevalt on õige vastustaja järeldus, et enam kui viie sigareti omamine ka kohas, kus kinnipeetav võib sigarette enda juures hoida, on keelatud ning sigarettide omamisega koguses, mis lubatud ei ole, pani kaebaja toime distsipliinirikkumise.

23.Kaebuse esitaja oli teadlik vangistusalastest õigusaktidest tulenevatest kohustustest ja neid rikkudes oli tegemist süülise käitumisega. Kaebuse esitajale ei ole karistust määratud ebaseadusliku Kodukorra punkti alusel, siinjuures tuleb märkida sedagi, et kaebuse esitajale karistuse määramise ajal oli tegemist kehtiva Kodukorra sättega ja vangla sisekorra eeskirja sättega, mistõttu lasus kaebajal kohustus seatud nõudeid täita. Määratav karistus peab olema proportsionaalne ning kartserikaristuse kohaldamine peab olema põhjendatud ja tulenema rikkumise asjaoludest. Kaebuse esitajale määratud karistus ei ole ebaproportsionaalne. Tallinna Vangla on arvestanud varasemate kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasoluga, sealhulgas tubakatoodetega seotud rikkumise eest raskendava asjaoluna. Vaidlustatud käskkirjas on esitatud kaalutlused, miks kaebuse esitaja suhtes ei täida eesmärki muud karistused ning on põhjendatult asutud seisukohale, et õigustatud on valida karistuse liik, millel oleks kaebuse esitajale vahetu mõju ja mis oleks vastavuses teo raskusega, vastasel korral ei pruugi karistusel olla üldpreventiivset mõju. Kaebuse esitajale on määratud 5 ööpäevane kartserikaristus varasemalt samalaadse rikkumise eest ning ka vaidlustatud käskkirjaga on kaebuse esitajale määratud 5 ööpäevane kartserikaristus. Kartserikaristuse valik on kaalutletud ning karistuse kestvust ei saa ilmselgelt pidada ebaproportsionaalseks, arvestades sealjuures , et tegemist oli korduva rikkumisega. Vangla kaalutlused on õiguspärased ja ei välju vanglale antud kaalutlusõiguse piiridest.

24Kaebuse esitaja pani toime distsipliinirikkumise, mis seisnes sigarettide omamises koguses, mis lubatud ei ole . 03.02.2013 esemete äravõtmise aktist nähtuvalt on V.B.lt leitud ja ära võetud seitse sigaretti ning on otsustatud need hävitada. Kuna vaidlustatud käskkiri distsiplinaarkaristuse määramise kohta on õiguspärane ning tühistamisele ei kuulu, jääb rahuldamata ka taotlus äravõetud sigarettide tagastamiseks. 25.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulu väljamõistmist. Eeltoodust tulenevalt jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse kohtunik