1-10-6935/31 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

12. märtsil 2014. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-6935 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Prokurör - Kriminaalasi Süüdimõistetu Aivo Küti tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu Aivo Kütt elukoht (vabanemisel): XXXX isikukood: 37105084916; töökoht (vabanemisel): OÜ XXXX Kaitsja -

RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 426 lg-st 1, § 432 lg-test 3, 32, 33 kohtunik määras:

Vabastada Aivo Kütt temale Järva Maakohtu 19.01.2004. a otsusega kriminaalasjas nr 1-165/2003 mõistetud 14 (neljateistkümne) aasta pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

KarS § 76 lg 4 alusel määrata Aivo Kütile katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 20.05.2017. a.

Katseaeg hakkab KarS § 78 p 2 kohaselt kulgema alates kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada Aivo Kütti järgima katseajal KarS § 75 lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid:

1. elada kohtu määratud alalises elukohas XXXX

2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7, 8 alusel määrata Aivo Kütile katseajaks järgmised kohustused:

1. mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;

2. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata;

3. osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalprogrammides;

4. asuda tööle ühe kuu jooksul alates vabanemisest.

Määrus Aivo Küti suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonnale.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud

Järva Maakohtu 19.01.2004. a otsusega kriminaalasjas nr 1-165/2003 tunnistati Aivo Kütt süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 114 p 1 järgi ja mõisteti temale karistuseks 14 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati Aivo Küti poolt eelvangistuses viibitud aeg 21.05.2003. a kuni 18.01.2004. a, s.o 7 kuud ja 28 päeva karistusaja hulka. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 13 aastat 4 kuud ja 2 päeva vangistust karistusaja algusega 19.01.2004. a. Kohtuotsus jõustus 17.03.2004. a.

Kinnipeetava karistusaeg algas seega 19.01.2004. a ja lõppeb 20.05.2017. a.

Tingimisi ennetähtaegse vabastamise võimalus elektroonilise järelevalve alla avanes Aivo Kütile 21.05.2010. a. Tartu Maakohtu 08.07.2010. a määrusega kriminaalasjas nr 1-10-6935 jäeti Aivo Kütt vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele vabastamata. Kohtunik leidis, et Aivo Küti poolt toime pandud kuriteo raskus ei ole vastavuses ärakantud karistusaja pikkusega ning seega ei saa kinnipeetavat veel vabastada. Samuti puudus kohtunikul kindel veendumus, et Aivo Kütt ei jätka vabanedes samasuguste kuritegude toimepanekut, kuna kohtu hinnangul ei olnud tema hoiakud varasemaga võrreldes muutunud. Kohtumäärus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 23.08.2010. a.

16.11.2012. a otsustas Tartu Maakohus Aivo Küti karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. Tartu Ringkonnakohtu 07.12.2012. a määrusega tühistati nimetatud Tartu Maakohtu määrus ning jäeti Aivo Kütt vabastamata ka KarS § 76 lg 2 p 2 alusel. Kohus asus seisukohale, et Aivo Kütt ei ole oma käitumisega vanglas näidanud, et kantud karistus oleks tema suhtes positiivset mõju avaldanud. Samuti leidis kohus, et Aivo Küti ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud tema poolt toime pandud kuriteo asjaolusid ja ärakantud karistuse pikkust arvestades. Kohtumäärus jõustus Riigikohtu määrusega 18.02.2013. a

Järjekordne võimalus taotleda enda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist avanes Aivo Kütil vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 76 lg 3 järgi 18.02.2014. a.

Tartu Vangla ei toeta Aivo Küti tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna kinnipeetav on ühiskonnale kõrgohtlik.

Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et pärast vabanemist soovib kinnipeetav asuda elama

XXXX. Samas elab tema XXXX koos oma alaealise lapsega. Viimased moodustavad ka Aivo Kütti toetava lähivõrgustiku vabaduses. Ennetähtaegse vabanemise korral on Aivo Kütil olemas töökoht OÜ-s XXXX. Ta saab seal asuda tööle ehitustöölisena. Materiaalset abi on nõus pakkuma ka kinnipeetava XXXX. Aivo Kütt on varem ühel korral viibinud kriminaalhooldusel. Siis tal regitreerimisja kontrollnõuete täitmisega probleeme ei olnud. Küll pani ta aga katseajal toime kaks alkoholi tarvitamisega seotud väärtegu (viibis avalikus kohas alkoholijoobes), mistõttu pöörati kohtuotsusega mõistetud karistus täitmisele.

Tartu Vangla andmetel 24.01.2014. a seisuga Aivo Kütil tema vastu suunatud rahalisi nõudeid ei olnud, vabanemisfondis oli tal 1065 eurot.

Varem on Aivo Kütti kuritegude toimepanemise eest karistatud kahel korral:

1. 17.08.1999. a Järva Maakohtu poolt kriminaalkoodeksi (edaspidi KrK) § 17 lg 6 - §

144 lg 1 järgi 1 aasta ja 8 kuu pikkuse vabadusekaotusega tingimisi 2 aasta pikkuse katseajaga;

2. 08.11.1999. a Järva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1 järgi rahatrahviga 1230 Eesti krooni.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

Prokuröri abi Alar Häidberg esitas kirjaliku seisukoha, milles ei toeta Aivo Küti ennetähtaegset vabastamist tulenevalt kuriteo toimepanemise asjaoludest.

Süüdimõistetu Aivo Kütt seletas kohtus, et ta soovib vananeda karistuse kandmiselt ja on valmis täitma kõiki kriminaalhooldaja poolt nõutud kohustusi.

Kohtuniku seisukoht

Aivo Kütt mõisteti kohtuotsusega süüdi tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemises.

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Aivo Kütt temale mõistetud karistusajast vähemalt kaks kolmandikku ära kandnud. Möödunud on ka VangS § 76 lg-s 3 sätestatud tähtaeg, s.o üks aasta tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Aivo Kütti on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Käesolevaks ajaks on varasemad karistused kustunud.

Aivo Küti taasühiskonnastumise väljavaated on head. Pärast vabanemist on tal olemas kindel elukoht aadressil XXXX. Seal elab ka tema XXXX koos oma alaealise lapsega. Viimased moodustavad ka Aivo Kütti toetava lähivõrgustiku vabaduses. Ennetähtaegse vabanemise korral on Aivo Kütil olemas töökoht OÜ-s XXXX. Ta saab seal asuda tööle ehitustöölisena. Vabanemisfondis on Aivo Kütil 1065 eurot. Seega peaks ta suutma end majanduslikult ülal pidada. Materiaalset abi on nõus pakkuma ka kinnipeetava XXXX.

Aivo Kütil on käesoleval ajal kaks kehtivat distsiplinaarkaristust 19.12.2012. a ja 12.11.2013. a-st. Esimesel korral ei allunud ta korraldusele asuda tööle koristajana, mille eest teda karistati noomitusega. Teisel korral karistati Aivo Kütti keelatud ajal ja kohas sigarettide hoidmise eest lühiajalise kokkusaamise keeluga. Kohtu hinnangul ei ole need rikkumised oma sisult sellised, mis annaksid aluse arvata, et Aivo Kütt jätkab vabaduses õigusrikkumiste toimepanekut.

Kinnipidamisasutuses oldud aja jooksul on Aivo Kütt läbinud mitmeid sotsiaalabiprogramme, sh Sotsiaalsete oskuste treeningu ja Eluviisitreeningu, mis peaksid toetama ka tema edaspidist elu vabaduses. 29.11.2013. a alates läbib kinnipeetav omal soovil kuritegelikku käitumist analüüsivat programmi Õige hetk. Aivo Küti kohta 24.01.2014. a koostatud iseloomustusest nähtub, et nii uue üldise kuriteo kui ka uue vägivaldse kuriteo toimepanemise risk on 15%, mis ei ole suur. Samas on teda tulenevalt toimepandud kuriteost hinnatud avalikkusele kõrgohtlikuks uue 01.01.2014. kehtima hakanud metoodika järgi. Aasta varem, 14.03.2013 toetas vangla Aivo Küti ennetähtaegset vabastamist.

Aivo Kütt on varem korra olnud kriminaalhooldusel, mille käigus tal regitreerimisja kontrollnõuete täitmisega probleeme ei olnud. Mõistetud karistus pöörati täitmisele põhjusel, et ta pani katseajal toime kaks alkoholi tarvitamisega seotud väärtegu (viibis avalikus kohas alkoholijoobes). Kehtiva seaduse kohaselt ei ole väärtegude toimepanemine karistuse täitmisele pööramise aluseks. Kuriteo toimepanemine alkoholi tarvitanuna ja varasemad väärteokaristused näitavad, et alkoholi tabimine oli Aivo Kütil probleemiks, mis mõjutas teda õiguserikkumisi toime panema. Ka vangla on leidnud, et alkoholi tarvitamisest tulenevalt on ohtlikkus olemas. Samas nähtub iseloomustusest, et Aivo Kütt on motiveeritud alkoholist täielikult loobuma. Kohtuistungil kinnitas Aivo Kütt seda ning tunnistas, et kuritegu ei oleks olnud, kui ta ei oleks purjus olnud. Seega on Aivo Kütt valmis oma käitumist muutma ja alkoholist loobuma, mis vähendaks oluliselt uute kuritegude toimepanemise riski.

KarS § 76 lg 3 kohaselt on esimene faktor, mida kohus isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel arvestama peab, kuriteo toimepanemise asjaolud. Käesolevat vangistust kannab Aivo Kütt selle eest, et ta tappis teise inimese. Ta on ära kandnud enamuse talle mõistetud karistusest – 21. mail 2014 saab kantud 11 aastat vangistust. Neid asjaolusid silmas pidades leiab kohtunik, et senine vangistuses viibitud aeg on olnud piisav, et Aivo Kütt oleks saanud end rehabiliteerida. Kohtu hinnangul ei lisa edasine vangistuse kandmine süüdimõistetu käitumisse midagi positiivset, samas kui tugev kontroll vabaduses kriminaalhooldaja järelevalve all aitaks pärast pikaajalist vangistust resotsialiseeruda.

Eelnevat kogumis hinnates on kohus seisukohal, et käesoleval ajal on võimalik Aivo Kütt vabastada karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Aivo Kütt on tegelenud karistuse kandmisel enda iseseisva toimetuleku oskuste täiendamise ja võimalike riskide maandamisega. See annab kohtule alust arvata, et tema suhtumine on muutunud ja uute kuritegude toimepanemise risk oluliselt vähenenud. Selleks, et ei toimuks tagasilangust, tuleb Aivo Kütile määrata seaduskuulekat eluviisi toetavad lisakohustused, s.o asuda tööle ühe kuu jooksul alates vabanemisest, mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ja osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalprogrammides.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Aivo Küti karistuse kandmise aeg lõpeb 20.05.2017. a, mistõttu tuleb katseaja lõpuks määrata nimetatud kuupäev, mis vastavalt KarS § 78 p-st 2 hakkab kulgema käesoleva kohtulahendi jõustumisest.

Ingeri Tamm Kohtunik