1-13-6236/15 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-13-6236

KOHTUMÄÄRUS

12. märtsil 2014 Viru Maakohus koosseisus kohtunik Heli Väinaste sekretäri Enjar Malm juuresolekul

avalikul kohtuistungil Rakvere kohtumajas läbi vaadanud Viru Vangla

Kriminaalhooldusosakonna Viru piirkonna krimin hooldusametniku Liisi Lillemetsa aal

erakorralise ettekande H.P-le mõistetud ja ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks, t e g i k i n d l a k s:

Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-13-6236 04.07.2013 tun nistati H.P süüdi KarS §

199 lg 2 p 4 j ) kuud vangistust. ärgi ning karistuseks mõisteti 6 (kuus KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 05.03.2013 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 (kuus) kuud vangistust võrra ning H.P liitkaristuseks mõisteti 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 69 a usel asendati H.P-le l mõistetud vangistus 730 (seitsmesaja kolmekümne) tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati . Üldkasuliku töö tegemi e ajaks allutati H.P

2 (kaks) aastat s Viru

Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja

käitumis lile ja teda kohustati üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 kontrol toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu xxxx määratud alalises elukohas ;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Viru piirkonna kriminaa ooldusametnikult Liisi lh Lillemetsalt saabus kohtule 04.03.2014 erakorraline ettekanne H.P-le mõistetud ja ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks tegemata üldkasuliku töö tundide ul atuses, sest süüdimõistetu H.P hoidub kõrvale üldkasulikust tööst.

Esitatud erakorralisest ettekande , et st nähtub viimati käis H.P ÜKT tunde sooritamas 29.12.2013. H.P on 03.03.2014 seisuga sooritanud 158 tundi, tegemata on 572 ÜKT tundi.

Erakorralise ettek

ande kohaselt on H.P sooritanud üldkasuliku töö tunde alljärgnevalt:

1)

august 2013 planeeriti 31 ÜKT tundi, sooritas 31 ÜKT tundi;

2)

september 2013 planeeriti 31 ÜKT tundi, sooritas 30 ÜKT tundi;

3) oktoober

2013 planeeriti 32 ÜKT tundi, sooritas 32 ÜKT tundi;

4)

november 2013 planeeriti 31 ÜKT tundi, sooritas 34 ÜKT tundi;

5)

detsember 2013 planeeriti 31 ÜKT tundi, sooritas 31 ÜKT tundi;

6)

jaanuar 2014 planeeriti 31 ÜKT tundi, ei sooritanud ühtegi tundi;

7) veebruar 201

4 planeeriti 31 ÜKT tundi, ei sooritanud ühtegi tundi.

04.02.2014 tehti H.P-le suuline hoiatus ÜKT tundide tegemata jätmise eest. 03.03.2014 tehti H.P-le kirjalik hoiatus tegemata tundide eest. Oma kirjalikes seletustes 04.02.2014 ja 03.03.2014 kirjutas H.P, et ei ole esitanud ÜKT tundide sooritamise lehti, kuna need on täitmata, sest ta unustas need ÜKT juhendajale viia. H.P lisas ka, et on väidetavalt käinud töötunde tegemas.

Esimene kriminaalhooldusalane kohtumine H.P-ga , kus talle toimus 26.07.2013

selgitati üldkasuliku töö olemust ja sellega kaasnevaid õigusi

-kohustusi, erakorralise

ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. Õigused ja kohustus on talle olnud ed arusaadavad, seda ud oma allkirjaga. on H.P kinnitan H.P suunati ÜKT

tunde sooritama S.K Rakvere Hooldekodusse. 31.01.2014 toimunud registreerimisel H.P jaanuari 2014 töötundide sooritamise lehti kaasas ei olnud. Ta rääkis, et ei ole neid tööandja käest kätte saanud. Kriminaalhooldusametnik võttis telefonitsi ühendust A. H-K, kes otsis pikalt H.P töötundide sooritamise lehti ja väitis siis, et H.P jaanuaris töötunde sooritanud ei ole. H.P väitis, et on küll jaanuaris tunde teinud, kuid tööandja ei ole neid lihtsalt kirja pannud. Lepiti kokku, et H.P tuleb uuesti

04.02.2014 kriminaalhooldusametniku vastuvõtule, olles enne seda võtnud ühendust ÜKT tööandjaga ning saanud selgust tundide sooritamise või mittesooritamise osas. 04.02.2014 helistas kriminaalhool K dusametnik ÜKT juhendajale A , kelle sõnul oli H.P 03.02.2014 viinud neile jaanuari 2014 ÜKT töötundide sooritamise lehed ning ise ära läinud.

ÜKT soorituslehed on küll nende käes, kuid ühtegi tundi sinna kirja pandud ei ole. Samal päeval toimunud registreerimisel ei esitanud H.P kriminaalhooldusametnikule jaanuari 2014 ÜKT sooritamise lehti ning väitis, et oli need tööandjale viinud ning seetõttu ei saanud neid kriminaalhooldusametnikule ära tuua. 03.03.2014 toimunud registreerimisel ei esitanud H.P ka veebruari 2014 ÜKT sooritamise lehti. Kriminaalhooldusametnik helistas K ÜKT juhendajale A , kelle sõnul ei ilmunud H.P ka veebruaris töötunde sooritama.

Kriminaalhooldusametnik Liisi Lillemets erakorralises ettekandes tehtud jäi kohtuistungil ettepaneku juurde, lisades, et Liisi Lillemetsa 06.03.2014 sooritas H.P 4 ÜKT tundi. sõnul jõuaks H.P ettenähtud aja jooksul oma ÜKT tunnid ära teha.

Süüdimõistetu H.P võttis kohtuistungil omaks, et erakorralises ettekandes toodu vastab tõele. H.P väitis, et ta on teinud jaanuaris ja veebruaris 2014 üldkasulikku tööd, kuid on käinud tunde tegemas väga vara ja need ei ole kirja saanu hommikul d.

Süüdimõistetu sõnul käib ta mitteametlikult tööl ja peab üüri maksma. Süüdimõistetu palus kohut vangistust mitte täitmisele pöörata, lubades üldkasuliku töö tunnid järelejäänud aja jooksul sooritada.

KrMS § 428 lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.

KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva aresti või vangistusega.

Kohus leiab, et Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Viru piirkonna krimin hooldusametniku Liisi Lillemetsa erakorral aal ine ettekanne H.P-le mõistetud

ja ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks on kohtule põhjendatult esitatud, sest tõendamist on leidnud see, et süüdimõistetu H.P ilma mõjuva

on hoidunud põhjuseta üldkasulikust tööst kõrvale. Süüdimõistetu H.P jaanuaris 2014 ja veebruaris 2014

on ise nõustunud vangistuse asendamisega üldkasuliku tööga, seega pidi tal juba vastavat nõusolekut andes olema selge, et tal tuleb ettenähtud aja jooksul teha üldkasulikku tööd. H.P lubadust oma üldkasuliku töö tunnid järelejäänud aja jooksul Arvestades

siiski ära teha võib kohtu arvates seekord veel jätta kriminaalhooldusametniku erak , orralise ettekande rahuldamata ning H.P-le mõistetud ja ärakandmata vangistuse täitmisele pööramata.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KarS § 69 lg 6, KrMS § 387, 428, 432 kohus m ä ä r a s:

Jätta Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Viru piirkonna kriminaalhooldusametniku Liisi

Lillemetsa erakorraline ettekanne nr 60115 04.03.2014 H.P-le (isikukood xxx, elukoh xxxx ) Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-13- t , töötab mitteametlikult 6236 04.07.2013

199 lg 2 p 4 istetud ja

KarS § järgi liitkaristusena mõ ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata.

Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik