2-13-61100/9 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 11.03.2014, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-13-61100 Tsiviilasja hind 3500 eurot Tsiviilasi XXXhagi XXXKorteriühistu vastu 26.09.2013 üldkoosoleku nr 15 küttekulude jaotamise kohta tehtud otsuse kehtetuks tunnistamiseks Menetlusosalised ja esindajad Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, elektronpost XXX) Kostja XXXKorteriühistu (registrikood XXX, asukoht XXX), esindajad, juhatuse liikmed XXX (isikukood XXX), XXX (isikukood XXX) ja XXX (isikukood XXX).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtmisel põhineva otsusega.

2. Tunnistada kehtetuks XXXKorteriühistu 26.09.2013 üldkoosoleku küttekulude jaotamise kohta tehtud otsus;

3. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud, s.o riigilõiv eurot kostja kanda. Välja mõista XXXKorteriühistult riigilõiv 250 (kakssada viiskümmend eurot) eurot XXXkasuks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilpkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 197 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu põhjendused

Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 3 ja 4 järgi võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja, s.o 30 päeva, jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata (TsMS § 448 lg 4¹).

TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. TsMS § 174¹ lg 1 kohaselt määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 250 eurot. Kohus leiab, et vaatamata kostjapoolsele õigeksvõtule tuleb menetluskulu jätta kostja kanda. Kostja ei ole tühiseks tunnistanud vaidlusalust otsust kolmekuulise vaidlustamistähtaja jooksul, seega ei olnud hagejal kohtusse pöördumise kõrval teisi tõhusaid õiguskaitsevahendeid.

/allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik