2-14-5774/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Määruse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

11. märts 2014. a, Tallinn,

kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-14-5774

Tsiviilasi

XXXavaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu

määramiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: XXX, isikukood XXX, XXX

Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Arvo

Junti, e-post junti@hot.ee

Puudutatud isik I: XXX, isikukood XXX, elukoht XXX

Puudutatud isik II: Rae vald (Rae Vallavalitsuse kaudu),

asukoht Aruküla tee 9, Jüri alevik, 75301 Harjumaa,

e-post info@rae.ee

Puudutatud isiku II seaduslik esindaja: Mart X, e-post

XXX

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada.

2. Määrata kinnistu nr XXX koosseisu kuuluvalt maaüksuselt katastritunnusega

XXX(asukoht XXX, edaspidi „valitsev kinnisasi”), tähtajatu ööpäevaringne

juurdepääs avalikult kasutatavale teele (XXX) kinnistu nr XXX, (asukoht XXX,

edaspidi „koormatav kinnisasi”) kaudu järgmistel tingimustel:

2.1.

juurdepääs on määratud valitseva kinnisasja igakordse omaniku, tema

pereliikmete ja külaliste kasuks;

2.2.

juurdepääs on tagatud jalgsi ja igat liiki transpordivahendiga viisil, mis

vastab valitseva kinnisasja kasutamisele elamumaana;

2.3.

juurdepääs määrata tasuta.

3. Tuvastada XXX (isikukood XXX) kohustus anda nõusolek selleks, et kanda

kinnistusraamatusse XXX kinnistu kohta avatud registriosa nr XXX III jakku

märge: „Kinnistu on koormatud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju

jaoskonna registriossa nr XXX kantud kinnistu (XXX) igakordse omaniku

kasuks juurdepääsuõigusega vastavalt Harju Maakohtu 11. märtsi 2014. aasta

määruse resolutsiooni punktile 2.”

4. Rahuldada menetlusosaliste taotlused dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks

2-14-5774

2 (5)

ja võtta tsiviilasja toimikusse avaldaja 5. veebruari 2014 avalduse lisad nr 2-5,

puudutatud isiku II seisukoha lisad nr 1-4 ja avaldaja 5. märtsi 2014 seisukoha

lisa nr 1.

5. Võtta kohtu algatusel toimikusse kinnistusraamatu väljavõtted (tlk 44-45).

6. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

7. Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot, kui

määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, siis 25 eurot.

Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse.

MENETLUSE KÄIK

1. XXX(edaspidi „avaldaja“) esitasavaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu

määramiseks. Kohus võttis avalduse menetlusse 6. veebruari 2014 määrusega, kaasas

menetlusse puudutatud isikud ja küsis seisukohta avalduse osas.

2. Puudutatud isik II esitas oma seisukohad avaldusele 26. veebruaril 2014 ja puudutatud

isik I 27. veebruaril 2014. Kohus määras 3 märtsil 2014 lahendada asi kirjalikus menetluses ja

määras menetlusosalistele tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks. Avaldaja esitas

6. märtsil 2014 seisukohad, millele puudutatud isik I vastas 10. märtsil 2014.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3. Avaldajale kuulub Rae vallas, XXX külas asuv XXXmaaüksus (registriosa nr XXX).

Puudutatud isik on Rae Vallas XXX külas asuva XXX kinnisasja (registriosa nr XXX)

omanik. Puudutatud isikule kuuluval maaüksust läbib XXX tee, mis on avaldajale vajalik

avalikult teelt (XXXtee, edaspidi „XXX”) XXXkinnistule pääsemiseks. XXX tee on olnud

avaldaja kinnistule ajalooline juurdepääsutee. Avaldaja tegi puudutatud isikule ettepaneku

sõlmida kokkulepe servituudi seadmiseks. Vastava kirjaliku ettepaneku edastas avaldaja

7. novembril 2013, aga puudutatud isik I nõusolekut ei andnud. Avaldaja taotleb seada

juurdepääs XXX tee kaudu avaldaja kinnistuni kinnistu XXXigakordse omaniku, tema

pereliikmete ja külaliste kasuks ning kanda juurdepääsuõigus märkena kinnistusraamatusse.

Avaldaja taotleb ka asendada puudutatud isiku I nõusolek selle kande tegemiseks

kinnistusraamatusse. Avaldaja on nõus juurdepääsuõiguse seadmisel puudutatud isiku nõudel

tasuma kuni 1/3 maamaksu suuruse summa maa eest, mis vastab juurdepääsutee pindalale.

4. Avaldaja palub jätta menetluskulud puudutatud isiku I kanda. Kohtusse pöördumine oli

tingitud puudutatud isiku I käitumisest ja soovimatusest asja lahendada kokkuleppel. Seetõttu

oleks menetluskulude jätmine avaldaja kanda ebaõiglane ja põhjendamatu.

5. Puudutatud

isik I

on

nõus

juurdepääsuservituudi

seadmisega

ja

kandega

kinnisturaamatusse XXXkinnistu igakordse omaniku kasuks. Puudutatud isik I ei soovi saada

tasu tee kasutamise eest. Puudutatud isik I selgitab, et ei ole tasu ka varem nõudnud. Teed

kasutanud ta ei ole ja ei kasuta ka tulevikus, seetõttu tuleks vajadusel teehooldus teha

koormava kinnistu omanikul.

6. Menetluskulud palub puudutatud isik I jätta avaldaja kanda.

2-14-5774

3 (5)

7. Puudutatud isik II (kohalik omavalitsus, vald) selgitab, et antud juhul soovib avaldaja

XXXkinnisasjale (sihtotstarve 100% elamumaa) juurdepääsu avalikult kasutatavalt riigi

kõrvalmaanteelt nr 11300 (XXX) kasutades olemasolevat pinnatud teed, mis kulgeb üle

puudutatud isikule I kuuluva XXX kinnisasja (sihtotstarve 100% maatulundusmaa,

katastritunnus XXX). Valla hinnangul on olemasolev tee ca 190 m ulatuses sobivaim

juurdepääsu võimalus avaldaja kinnisasjale. Olemasolev tee, mis on juurdepääsuks ka XXX

kinnisasjale (sihtotstarve 100% elamumaa), kulgeb XXX kinnisasja lõunapiirist 4 m kaugusel

paiknedes kinnisasja piiri ja kinnisasjal asuva kraavi vahel koormates XXX kinnisasja

vähimal võimalikul moel. Olemasolev tee on tekkinud Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal ja

on olemas olnud juba pikemat aega.

8. Alternatiivsed juurdepääsu võimalused XXX avaldaja kinnisasjani pääsemiseks on valla

andmetel järgmised:

− ligikaudu 141 m pikkune tee, mis kulgeb üle 11300 XXX kinnisasja (katastritunnus

XXX; sihtotstarve 100% transpordimaa) ja XXX tee kinnisasja (katastritunnus XXX;

sihtotstarve 100% transpordimaa). Antud alternatiivi puhul tuleks avaldajal rajada

täiesti uus juurdepääsutee, mis saab alguse avalikult kasutatavalt XXX ja lõpeb

avaldaja kinnisasja piiril;

− ligikaudu 330 m pikkune tee, mis kulgeb mööda asfaltkattega XXX teed

(katastritunnus XXX; sihtotstarve 100% transpordimaa) ning pinnasteed, mis asub

XXX tee 3 kinnisasjal (katastritunnus XXX; sihtotstarve 100% elamumaa) ja

reformimata riigimaal.

9. Vald on seisukohal, et olemasolev juurdepääsutee on sobivaim võimalus avalikult

kasutatavalt teelt avaldaja kinnisasjale juurdepääsuks ning seetõttu toetab avaldust.

10. Menetluskulude kandmise osas leiab puudutatud isik II, et need tuleb jätta avaldaja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Kohus tutvus menetlusosaliste väidete ja asjas kogutud tõenditega ning leiab, et taotletud

juurdepääs tuleb määrata. Juurdepääsutasu määrab kohus vastavalt avaldaja seisukohtadele.

Menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda.

12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse

resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused.

TsMS § 463 lg 2 kohaselt määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui

seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas on seni lahendamata

menetlusosaliste dokumentaalsete tõendite esitamise taotlus. Kohus leiab, et menetlusosaliste

esitatud dokumentaalsed tõendid on seotud nende esitatud väidetega. Seega võtab kohus

menetlusosaliste esitatud dokumentaalsed tõendid toimikusse. Kohus võtab asja materjalide

juurde järgmised dokumentaalsed tõendid: avaldaja 5. veebruari 2014 avalduse lisad nr 2-5,

puudutatud isiku II seisukoha lisad nr 1-4 ja avaldaja 5. märtsi 2014 seisukoha lisa nr 1.

13. Avaldaja taotleb kinnistule (tlk 7 ja 8) juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt puudutatud

isiku I kinnistu (tlk 5-6, 44-45) kaudu ja vastava asjaõiguse või märke kandmist kinnistus-

raamatusse (tlk 27). Sellise avalduse lahendab kohus TsMS § 475 lg 1 p 13¹ ja § 618¹ lg 1

järgi hagita menetluses. Menetlusosalistel ei ole vaidlust kinnistute omandiõiguse üle.

Avaldaja on puudutatud isikule I teinud ettepaneku teeservituudi seadmiseks (tlk 9-10, 42),

kuid avaldaja ei ole puudutatud isikuga I kokkuleppele jõudnud tee kasutamise osas.

Juurdepääsule ja vastava märke kinnistusraamatusse kandmisele puudutatud isikud vastu ei

vaidle. TsMS § 477 lg 7 esimese lause kohaselt kohus peab kontrollima avalduse vastavust

seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.

2-14-5774

4 (5)

14. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 sätestab, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub

vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus

nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu

määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise

tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.

AÕS § 156 lg-t 3 tuleb kohaldada eelkõige juhul, kui kinnisasja omanik on ennast faktilise

tahtliku teoga ise juurdepääsust avalikult kasutatavale teele ilma jätnud, nt senise tee üles

kündnud, sellele midagi ehitanud vms ja taotleb nüüd juurdepääsu mujalt üle naaberkinnisasja

(vt Riigikohtu 17. mai 2010. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10, p 29 esimene lõik).

Menetlusosalised ei ole toonud esile ja kohus ei ole ka tuvastanud asjaolusid, mis annaksid

alust täiendavalt kohaldada AÕS § 156 lg 2 või 3, seega tuleb avaldus lahendada sama

paragrahvi esimeses lõikes viidatud normide põhjal. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu

nõude rahuldamise eeldusteks on juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu

puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja

juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu

soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt nt Riigikohtu 21. mai

2008. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 20).

15. Võrreldes kohaliku omavalituse seisukohtadega alternatiivsete juurdepääsude osas (tlk 29-

30), on taotletav juurdepääs (tlk 27) on kõige sobivam. Samuti on olemasolev tee kohaliku

omavalitsuse andmetel olemas olnud juba pikemat aega (tlk 28). Seega määrab kohus

juurdepääsu nagu avalduses taotletud.

16. Lõpuks analüüsib kohus juurdepääsu eest makstava tasu küsimust. AÕS § 156 lg 1 alusel

juurdepääsu kasutamise tasu määramine on kohtu diskretsiooniotsus (vt Riigikohtu

27. septembri 2005. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05, p 24). Olukorras, kus teeniva

kinnisasja omanik, vaatamata kohtu ettepanekule, ei avalda, kui suurt tasu ta soovib

juurdepääsu määramise eest saada, peab kohus ise koguma tõendeid, et määrata kindlaks

õiglane juurdepääsu tasu (Riigikohtu 16. jaanuari 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-

12, p 11 viies lõik esimene lause). Puudutatud isik I on teatanud, et ei soovi saada tee

kasutamise eest tasu ning ta ei ole tasu ka varesemalt nõudnud. Nimetatud teelõiku

puudutatud isik I ei kasuta. Kuivõrd puudutatud isik I on avaldanud, et ei soovi juurdepääsu

määramise eest tasu saada, määrab kohus juurdepääsu avaldajale selliselt, et ta ei pea

puudutatud isikule I selle eest tasu maksma.

17. Kohus ei arvesta juurdepääsu tasu määramisel maamaksu summaga. Maamaksuseaduse

§ 3 kohaselt maksab maamaksu üldjuhul maa omanik. Seega on tegemist omandi

maksustamisega. Juurdepääsu seadmisel ei muutu koormatava kinnistu omandisuhe. Kohus ei

tuvastanud, et koormatava kinnistu väärtus oleks vähenenud. Samuti ei tuvasta kohus, et

koormatava kinnistu omanikul oleks käesoleva kohtuasja asjaoludel nende maa kasutamise

võimalused kohtu määratava juurdepääsu tõttu senisest sedavõrd erinevad, mis annaks alust

kaaluda maamaksu kohustusega arvestamist juurdepääsu eest määratava tasu arvutamisel.

18. Avaldaja taotleb juurdepääsuõiguse kohta kinnistusraamatusse kannete tegemist.

Juurdepääsuõigust reguleeriv AÕS § 156 paikneb seaduse kolmanda peatüki („Kinnisomand”)

3. jaos „Kinnisomandi kitsendused”. AÕS § 53 lg 1 sätestab, et kinnistusraamatusse kantakse

ainult seaduses ettenähtud andmed. AÕS § 62 alusel kantakse kinnistusraamatusse

asjaõigused ja märked. AÕS § 141 lg-te 1 ja 3 järgi kehtib seadusjärgne kitsendus

kinnistusraamatusse kandmata; seadusjärgse kitsenduse üle peetud kohtuvaidluse korral

kantakse kitsendus selle kehtivuse tuvastamisel kinnistusraamatusse. Kinnistusraamatu-

seaduse (KRS) § 15 lg 1 p 1 näeb ette, et kinnistusregistriosa III jakku kantakse ka

kinnisomandi kitsendused. Juurdepääsuõiguse siduvaks muutumine kinnistute igakordsetele

omanikele saab niisiis toimuda AÕS § 63 lg 1 p 4, § 63¹ lg 7 ja § 141 lg 3 alusel

kinnistusraamatusse märkuse kandmisega. KRS § 34¹ lg 1 sätestab, et kinnistusraamatusse

2-14-5774

5 (5)

kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle

kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Käesoleval juhul kahjustab juurdepääsu kohta koormatava kinnistu

registriossa tehtav kanne selle kinnistu omaniku õigusi. KRS § 34¹ lg 8 kohaselt võib

puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv

kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Samuti näeb tsiviil-

seadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 ette, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga

tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend,

millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Eelneva põhjal tuvastab kohus

puudutatud isiku I kohustuse anda nõusolek kohtu määratud juurdepääsuõiguse kohta

kinnistusraamatusse kande tegemiseks.

19. Tsiviilasja hind on TsMS § 122 lg 3, § 125 ja § 132 lg 1 järgi 3 500 eurot.

20. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg-te 1 ja 8 alusel menetlusosaliste endi kanda.

Riigilõivu on tasunud avaldaja ja kuna lahend tehakse tema huvides, siis jääb vastav

kohtukulu TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel tema kanda. Hagita menetluses puudub

üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei

saa menetlusosalisel olla õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt

menetlusosaliselt välja mõistetaks. Vastupidine ei oleks kooskõlas TsMS § 2 järgse

tsiviilkohtumenetluse ülesandega, milleks on mh tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja

võimalikult väikeste kuludega. Kohtule on antud lai otsustusruum õigusabikulude

hüvitatavuse kohta, tagamaks igal üksikjuhtumil õiglase lahenduse leidmise (Riigikohtu 31.

mai 2011. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19 kolmas lõik). Kuigi mitme

menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda,

kelle kahjuks lahend tehti (Riigikohtu 2. juuni 2008. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08,

p 18), siis ei ole selline reegel absoluutne. Kohus võtab arvesse, et käesoleva asja osalistel ei

ole juurdepääsu üle tegelikult vaidlust, kohtuväliselt nõudis avaldaja juurdepääsu asemel

servituuti, juurdepääsu kohta kinnistusraamatusse märke tegemine on eelkõige avaldaja

huvides ja puudutatud isik I ei ole teinud avaldajale takistust juurdepääsu kasutamiseks.

Kohus järeldab TsMS § 172 lg 8 teise lause sõnastusest ja käesoleva vaidluse asjaoludest, et

on põhjendatud jätta kohtuvälised kulud iga menetlusosalise enda kanda.

21. TsMS § 478 lg 4 näeb ette, et hagita menetluses tehtav määrus hakkab kehtima ja kuulub

täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks

isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast asjast,

kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Tehingu tegemiseks

nõusoleku või heakskiidu andnud või isiku tahteavalduse asendanud määrus kuulub täitmisele

alates jõustumisest. Käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik