2-11-20330/63 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Määruse tegemise aeg ja koht

11. märts 2014, Tallinn

Tsiviilasja number

2-11-20330

Tsiviilasi

OÜ XXXhagi OÜ XXXvastu üürilepingu alusel

tehtud parenduste hüvitamise nõudes

Menetlustoiming

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ XXX(registrikood: XXX, asukoht XXX)

Hageja lepinguline esindaja: Reimo X (e-post: XXX, e-

post: XXX)

Kostja: OÜ XXX(registrikood: XXX, asukoht XXX)

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Üllar Aedna

(Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid, Veetorni 4, 10119

Tallinn, e-post menetlus@leppik.ee)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ XXXavaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista OÜ-lt

XXXvälja OÜ XXXkasuks menetluskulud summas 5280 eurot.

2. Jätta rahuldamata OÜ XXXavaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja

väljamõistmiseks summas 880 eurot.

3. Määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb OÜ-l XXXhüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Harju Maakohus jättis OÜ XXXhagi 16.01.2014 kohtuotsusega rahuldamata ja jättis

menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsus jõustus 20.02.2014.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline

nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud

lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

Kostja esitas 21.02.2014 taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja hagejalt

väljamõistmiseks.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on menetluskulude kindlaksmääramise avaldus esitatud

tähtaegselt ning selles sisaldub menetluskulude nimekiri. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on

menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud kohtuväliseks kuluks. Kostja avalduse kohaselt

on nimetatud tsiviilasjas menetluskuluks õigusabikulud summas 6160 eurot (km-ta).

TsMS § 176 lg 1 kohaselt toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos

menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse

päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Juhindudes TsMS §

lg-st

toimetas

27.02.2014

kohtumäärusega

kohus

kostja

menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega hagejale kätte ja

andis talle aega seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete

esitamiseks.

06.03.2014 esitas hageja vastuväite kostja menetluskuludele. Hageja on seisukohal, et

arvestades tsiviilasja mahtu ja sellele reaalselt kulunud ajalist ressurssi mõistlikkuse põhimõtte

kohaselt, ei ole need hageja hinnangul omavahel kooskõlas ning seega on esitatud

õigusabikulud menetluskuludena ebamõistlikult suured. Eeltoodu alusel taotleb hageja

menetluskulude vähendamist mõistliku määrani.

Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus

piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad

käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta

esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja

vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu

esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt

menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008

määrusele nr 137 “Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt

sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt on tsiviilasja hinnaga kuni 160 000 eurot maksimaalne

sissenõutav kulu 23 000 eurot. Lisaks tuleb antud asjas arvestada § 1 lg-ga 2, mille kohaselt

juhul, kui tsiviilasja hind on üle 160 000 euro, suureneb kulude väljamõistmise piirmäär 160

euro võrra iga 3200 euro kohta. Seega oleks maksimaalselt sissenõutav kulu 191 734,94 euro

suuruselt hagihinnalt arvutatuna 25 310,40 eurot (31 734,94/ 3200= 9,917 X 160= 1586,72 +

23 000= 24 586,72). Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulud summas 6160 eurot km-

ta, seega ei ületa kostja poolt nõutud lepingulise esindaja kulu lubatud sissenõudmise

piirmäära.

Kehtinud TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude

vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb TsMS § 175 lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas

õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt. Tsiviilasja

keerukus peab tulenema asja olemusest ja mahust. Asja keerukus võib seisneda ka tõendite

hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur. Lisaks esindamisele kulunud aja

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku

hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas

lepingulise

esindaja

kulud

on

põhjendatud

ja

vajalikud.

Menetluskuludeks

tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, s.t hagiavalduse koostamise ja edasise

menetlemise kulud (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-162-11 p 14).

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt osutas Advokaadibüroo Leppik & Partnerid vandeadvokaat

Üllar Aedna kostjale teenust tunnihinnaga 140 eurot km-ta. Harju Maakohus selgitab, et

juhindub põhjendatud ja vajalike menetluskulude kindlaks määramisel Riigikohtu praktikast,

mille kohaselt esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama ka

esindaja tööühiku hinna (s.o. tunnitasu) põhjendatust (Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25).

Riigikohtu praktika kohaselt on vandeadvokaadi põhjendatud tunnitasuks üldjuhul mitte

rohkem kui 120 eurot (Riigikohtu 1.10.2013. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Eeltoodud

asjaoludel ei saa pidada põhjendatuks hagejalt välja mõista kostja lepingulise esindaja tunnitasu

rohkem, kui 120 euro ulatuses.

Tsiviilasja

materjalidest

nähtuvalt

on

kostjale

õigusabiteenust

osutatud

vastavalt

kliendilepingule 40-A 25.05.2011 järgmiselt:

-

Arve nr 419-A 07.06.2011 kohtule esitatud taotlus menetluskulude katteks tagatise

määramiseks 2,75 h 385 eurot km-ta. Kohtu hinnangul on põhjendatud esindaja ajakulu

2,75 h menetlusdokumendi 2,5 lk koostamiseks, kohus on kostja eelnimetatud taotluse

rahuldanud osaliselt 16.09.2011 kohtumäärusega.

-

Arve nr 97-A 06.01.2012 kuni 13.01.2012 hagiavalduse ja tõendite analüüs 4,25 h.

16.01.2012 hagi vastus 3,25 h, kokku 7,5 h 1050 eurot km-ta. Kohus on seisukohal, et

arvestades hagiavalduse (5 lk) ja esitatud tõendite mahtu on põhjendatud kostja esindaja

ajakulu 06.01.2012 kuni 13.01.2012 hagiavalduse ja tõendite analüüsile 4,25 h ulatuses,

hagiavaldus on esitatud üürilepingu alusel tehtud parenduste 191 734,94 euro

hüvitamise nõudes. Hagiavalduse ja selle lisadena esitatud tõendite analüüs 4,25 h

ulatuses on põhjendatud. Samuti on kohus seisukohal, et arvestades eeltoodut on

põhjendatud kostja lepingulise esindaja 16.01.2012 hagi vastuse koostamise ajakulu

3,25 h ulatuses (sisuliselt 3 lk), tegemist on õiguslikult pädevate ja asjakohaste

vastuväidetega hagiavaldusele.

-

Arve nr 389-A 11.05.2012 hageja 23.02.2012 ja 26.03.2012 tõendite analüüs 1,25 h.

11.05.2012 seisukoht hageja 23.02.2012 ja 26.03.2012 esitatud tõendite kohta 1,75 h,

kokku 3 h 420 eurot km-ta. 27.02.2012 esitas hageja kohtule täiendavalt tõendeid

üüripinnal teostatud ehitustööde kohta ca 53 lk ja 26.03.2012 ca 60 lk. Tsiviilasja

materjalidest nähtuvalt on hageja poolt esitatud tõendid TsMS § 363 lg 1 p 3 kohaselt

selge viiteta, seetõttu on selgusetuks vastaspoolele jäänud, millist asjaolu, millise

tõendiga tõendada sooviti. Kohus on oma 06.08.2012 kirjas kohustanud hagejat selgelt

viitama milliseid asjaolusid, millise tõendiga hageja soovib tõendada. Eeskätt tõendite

mahukuse ja ebaselge esituse tõttu on põhjendatud kostja lepingulise esindaja ajakulu

23.02.2012 ja 26.03.2012 tõendite analüüsile 1,25 h ulatuses, samuti on kohtu

hinnangul põhjendatud ajakulu kostja 11.05.2012 seisukoha koostamisele hageja

23.02.2012 ja 26.03.2012 esitatud tõendite kohta (sisuliselt ca 2 lk) 1,75 h ulatuses.

-

Arve nr 608-A 29.08.2012 hageja 26.08.2012 vastuse analüüs 0,25 h kokku 35 eurot

km-ta. Kohus on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja ajakulu 29.08.2012 hageja

26.08.2012 (2 lk) vastuse analüüsile 0,25 h ulatuses on põhjendatud.

-

Arve nr 732-A 05.10.2012, 09.10.2012 kuni 10.10.2012 nõupidamine kliendiga

(tõendite esitamine) 0,5 h. 12.10.2012 seisukoht hageja tõendi kohta ja vastuväited 8 h,

kokku 8,5 h 1190 eurot km-ta. Kohus peab mõistlikuks ja põhjendatuks kostja

lepingulise esindaja 05.10.2012, 09.10.2012 kuni 10.10.2012 ajakulu kliendiga tõendite

esitamise osas nõupidamisele 0,5 h ulatuses. Samuti nõustub kohus kostja lepingulise

esindaja 12.10.2012 menetlusdokumendi (sisuliselt ca 7 lk) koostamisele kulunud

ajakuluga 8 h ulatuses, kuna esindaja vastuväited on asjakohased, õiguslikult pädevad,

esitatud selgelt ja TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendatud.

-

Arve nr 30-A 17.12.2012 kohtuistungiks ettevalmistus 0,75 h. 17.12.2012 kohtuistung 1

h, kokku 1,75 h 245 eurot km-ta. Kohus on seisukohal, et kohtuistungiks ettevalmistus

0,75 h ulatuses on mõistlik, tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kestis 17.12.2012

kohtuistung 54 minutit. Kohus peab põhjendatuks kostja lepingulise esindaja

kohtuistungi ettevalmistuse ja istungil osalemise ajakulu 1,75 h ulatuses.

-

Arve nr 104-A 11.01.2013 hageja seisukohtade analüüs 0,75 h. 11.01.2013 ja

16.01.2013 nõupidamine kliendiga (faktilised asjaolud ja tõendid) 0,75 h. 21.01.2013

vastuväited hageja 10.01.2013 taotluste ja väidete kohta 6 h. 30.01.20013 ettevalmistus

kohtuistungiks 0,5 h. 30.01.2013 kohtuistung 1,25 h, kokku 9,25 h 1295 eurot km-ta.

Kohus on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja ajakulu 10.01.2013 hageja

seisukohtade analüüsi (ca 6 lk) 0,75 h ning 11.01.2013 ja 16.01.2013 kliendiga

(faktilised asjaolud ja tõendid) nõupidamisele kulunud aja osas 0,75 h on põhjendatud

ja õigustatud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas hageja tõendeid ca 39 lk. Samuti

on õigustatud 21.01.2013 vastuväited hageja 10.01.2013 taotluste ja väidete kohta 6 h

(ca 7 lk) ulatuses ja 30.01.20013 ettevalmistus kohtuistungiks 0,5 h ning istungil

osalemine 1,25 h ulatuses.

-

Arve nr 248-A 28.03.2013 taotlus menetluskulude katteks täiendava tagatise saamiseks

1h 140 eurot km-ta. Kohtu hinnangul on põhjendatud esindaja ajakulu 1,0 h

menetlusdokumendi ca 2,0 lk koostamiseks, kohus on kostja eelnimetatud taotluse

rahuldanud osaliselt 19.04.2013 kohtumäärusega.

-

Arve nr 431-A 13.05.2013 hageja 20.03.2013 (ca 3,5 lk) seisukoha ja tõendite (18 lk)

analüüs 2,5 h. 20.05.2013 vastuväited hageja 20.03.2013 seisukoha kohta 0,75 h (ca 1

lk), kokku 3,25 h 455 eurot km-ta. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ja vajalik on

kostja lepingulise esindaja ajakulu 3,25 h ulatuses.

-

Arve nr 840-A 14.11.2013 tõendi (spetsialisti hinnang, 5 lk) analüüs 18.11.2013 0,75 h.

Kohtuistungiks ettevalmistus 19.11.2013 1 h ja osalemine 1,5 h, kokku 3,25 h 455 eurot

km-ta. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ja vajalik on kostja lepingulise esindaja

ajakulu kokku 3,25 h ulatuses.

-

Arve nr 16-A hageja 02.12.2013 (ca 6 lk) seisukoha ja tõendite (ca 18 lk) analüüs

12.12.2013 1,5 h. Seisukoht 13.12.2013 0,25 h ca 0,5 lk. Kohtuistungiks

ettevalmistumine 19.12.2013 0,5 h. Kohtuistung 19.12.2013 0,75 h kokku 3,0 h 420

eurot km-ta. Kostja lepingulise esindaja poolt märgitud ajakulu on vastavuses tsiviilasja

toimikust nähtuvate menetlusdokumentide sisu ja mahuga, samuti kohtuistungi

toimumise ajaga. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ja vajalik on kostja lepingulise

esindaja ajakulu kokku 3,0 h ulatuses.

-

Arve nr 80-A 20.01.2014 kohtuotsusega tutvumine 0,5 h 70 eurot km-ta. Kohus on

seisukohal, et põhjendatud ja vajalik on kostja lepingulise esindaja ajakulu kokku

kohtuotsusega ca 14 lk tutvumisel 0,5 h ulatuses.

Kohus on seisukohal, et antud juhul on õigusteenuse vajalikkus põhjendatud kostja poolt

esitatud ajalises mahus. Hagiavalduse kohaselt tulenes poolte vaidlus hageja ja kostja vahel

02.04.2004 sõlmitud äriruumi üürilepingust (asukohaga Sauna tn 1 Tallinn), tegemist oli

keeruka võlaõigusliku vaidlusega, eeskätt tõendite mahu, nõude keerukuse ja selle ebaselge

esituse tõttu. Seega leiab kohus, et juhindudes Riigikohtu praktikast on antud tsiviilasjas kostja

poolt kantud kulud põhjendatud 5280 euro (44 h x 120 eurot= 5280 eurot) ulatuses. Kostja

poolt tasutud õigusabikulud on nimetatud summa ulatuses mõistlikud, kuna vastavad asja

keerukuseastmele ja mahukusele ning need tuleb jätta hageja kanda.

Lähtuvalt

eeltoodust

rahuldab

kohus

kostja

21.02.2014

taotluse

menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud kohtule TsMS § 177 lg 2 kohase avalduse.

Seega, juhindudes TsMS § 177 lg-st 2 tuleb hagejal alates määruse jõustumisest, s.o

menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113

lg 1 ettenähtud ulatuses.

Kohus peab vajalikuks täiendavalt kostjale selgitada, et menetluskulude tasumist võib antud

tsiviilasjas nõuda kohtu deposiiti 16.09.2011 ja 19.04.2013 kohtumääruste alusel kantud

menetluskulude tagatise arvelt alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest, toimingu

teostamiseks tuleb kostjal esitada kohtule vastavasisuline avaldus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik