4-14-1319/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. märtsil 2014 Tallinnas, Liivalaia kohtumajas

Väärteoasja number

4-14-1319

Kohtunik

Kristina Väliste

Kohtuistungi sekretär

Ave Mõistlik

Tõlk

Imbi Kangur - Popova

Väärteoasi

A.L-i

väärteoasi

narkootiliste

ja

psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse

(NPALS) § 151 tunnustel

Väärteoprotokoll:

AB1375588

(väärteoasi

nr

2316,14,000473)

Menetlusalune isik

A.L, (isikukood XXX; elukoht XXX,

telefoninumber XXX; töökoht puudub; Eesti Vabariigi

kodakondsus

Korduvalt karistatud nii kriminaalkui väärteokorras.

Kohtuväline menetleja

Politsei-

ja

Piirivalveamet,

Põhja

Prefektuuri

korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskond

Asja läbivaatamise aeg ja koht

11.03.2014.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas

Istungil osalenud isikud

kohtuvälise menetleja esindaja Liane Stepanov

menetlusalune isik A.L

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 48, NPALS § 151 ja V™S § 83 p 2, § 107-111, 113, kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada A.L väärteo toimepanemises NPALS § 15

1 järgi ja

mõista talle karistuseks arest kaheksa (8) päeva.

2. KarS § 66 lg 1 alusel määrata aresti kandmine ositi. Korraga ärakantava aresti kestus ei või olla lühem kui kaks (2) päeva.

3. A.L-ile mõistetud arest kaheksa (8) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri Tallinna arestimajas Rahumäe tee 6/1, Tallinn, kandmisele asuda hiljemalt 11.06.2014. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada A.L-i suhtes sundtoomist arestimajja.

4. Aresti ärakandmist arvestada alates karistuse kandmisele asumisest.

4-14-1319

5.

Välja

mõista

A.L-ilt

menetluskulu,

s.o

ekspertiisitasu

(kolmkümmend viis) eurot, mis tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB-s nr EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaalis nr EE403300333416110002 või Swedbankis nr EE932200221023778606, viitenumber 2800049777, märkides maksekorraldusele „A.L, 4-14-1319, menetluskulud“.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kättesaadav alates 11.03.2014.a.

Asjaolud

17.01.2014.a on Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna poolt koostatud väärteoprotokoll AB1375588, mille kohaselt A.L 17.01.2014.a kella 02:20 ajal Paldiski mnt 50 juures oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. A.L on protokollis märkinud, et tarvitas veenisiseselt amfetamiini. Oma sellise tegevusega rikkus A.L narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 nõudeid ning pani toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohus uuris 17.01.2014 episoodis järgmised tõendid:

-

tunnistaja V™S § 99 lg 8 korras avaldatud ütlusi, mille kohaselt 17.01.2014, olles patrullis Kesklinna 13, pidas ta kell 02:20 aadressil Tallinn, Paldiski mnt 50 kinni A.L-i, isikukood XXX, kellel olid narkojoobe tunnused: süstlajäljed kätel, ebaselge kõne, väiksed pupillid. Isiku sõnul on ta eelnevalt tarvitanud amfetamiini;

-

indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et indikaatorvahendit ei kasutatud, kuid A.L esinesid 17.01.2014 joobele viitavad tunnused: süstlajäljed, silmade punetus, häiritud reaktsioonikiirus, segane ja kiire kõne, koordinatsioonis kerged häired, isik rahutu, käitus omamehelikult;

-

vastavalt joobeseisundi tuvastamise saatekirjale tuvastas Eesti Kohtuekspertiisi Instituut A.L-ilt 17.01.2014 võetud uriiniproovi põhjal amfetamiini ja metamfetamiini olemasolu;

-

karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on A.L-i korduvalt karistatud nii kriminaalkui väärteokorras. Sealhulgas korduvalt ka NPALS § 15¹ järgi, trahvid tasumata.

Menetlusalune isik

tunnistab teo toimepanemist, kahetseb, kaitsja osavõttu istungile ei soovi Lisada midagi ei soovi, juhtus selline asi. Viimati tarvitas narkootikume ammu. 10.02.2014 määratud arest ei ole kantud, sest paar korda käis seal, kuid arestimajas ei olnud kohti. Ainuke palve selle asjaga on see, et istuda mitte kohe, vaid osade kaupa.

Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et väärteopro

tokollis toimepandud tegu on tõendamist

leidnud, õigesti kvalifitseeritud. Karistuseks palub määrata aresti 8 päeva ja välja mõista ekspertiisikulud.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega ning hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, leiab, et A.L-i süü 17.01.2014 NPALS § 15 rikkumises on tõendamist leidnud. Teo asetleidmine ja toimepanemine menetlusaluse isiku poolt, s.o asjaolu, et A.L oli tarviatnud narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta, on tõendatud tunnistaja ütlustega, mille kohaselt olles 17.01.2014 patrullis Kesklinna 13, pidas ta kell 02:20 aadressil Tallinn, Paldiski mnt 50 kinni A.L-i (XXX), kellel olid narkojoobe tunnused: süstlajäljed kätel, ebaselge kõne, väikesed pupillid.

Isiku sõnul oli ta eelnevalt tarvitanud amfetamiini; indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, mille kohaselt indikaatorvahendit ei kasutatud, kuid kontrollitaval isikul esinesid narkootilise aine tarvitamise tunnused: süstejäljed, väikesed silmapupillid, mis punetasid, reaktsioonikiirus häiritud, kõne segane ja kiire, koordinatsioonis kerged häired, isik oli rahutu ja käitus omamehelikult; joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga nr 150T, mille kohaselt A.L-ilt 17.01.2014 kell 03:20 analüüsiks võetud uriinist leiti 27.01.2014 amfetamiini ja metamfetamiini.

Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul oli olemas arsti ettekirjutus tema uriinis tuvastatud ainete amfetamiini ja fentanüüli tarbimiseks. Kuna sellise loa eeldamiseks puudub alus, tuleb lugeda tõendatuks loa puudumine. Kohtu hinnangul on süüteod toime pandud kavatsetusega, kuivõrd ta on narkootikume teadlikult tarvitanud, seega seadnud eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ning teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Sotsiaalministri 18. mai 2005 määruse nr 73 järgi „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ § 3 lg 1 järgi on narkootilised ja psühhotroopsed ained määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjas loetletud ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid.

Amfetamiin kuulub esimesse nimekirja. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega on tõendatud, et menetlusalune isik tarvitas 17.01.2014 ilma loata narkootilist ainet, millega on toime pannud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 nõudete rikkumise ning pani toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo. A.L karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on isikut korduvalt karistatud väärteokorras NPALS § 151 rikkumiste eest arestidega, viimati 10.02.2014.

Rahatrahvid tasumata. Viimane arest kandmata. Vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 kohaselt narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud A.L-i käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 alusel isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Karisust kergendava asjaoluna ei arvesta kohus puhtsüdamlikku kahetsust, kuivõrd materjalidest nähtuvalt on isik korduvalt samalaadsete tegude eest karistatud, kuid jätkab tegude toimepanemist. See ei anna aga alust rääkida puhtsüdamlikust kahetsusest teo suhtes. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Karistuse määramisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on A.L-i varasemalt karistatud NPALS märgitud rikkumiste eest, viimati 10.02.2014.

Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et teda on karistatud rahatrahvidega, millised on tasumata, teda on korduvalt karistatud arestidega, kuid isik sellele vaatamata jätkab õiguskorra rikkumist, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut talle etteheidetud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Seetõttu leiab kohus, et ainuvõimalik karistuse liik on arest. Arvestades isiku korduvat samalaadsete tegude toimepanemist, siis leiab kohus, et isiku süü on keskmisest määrast madalam ning tema isikuandmeid arvestades leiab kohus, et isikule tuleb määrata arest sanktsiooni keskmisest määrast madalam.

Kohus arvestab, et nimetatud tegu on toime pandud enne 10.02.2014 kohtuotsust. Karistuse eesmärgiks on ka õiguskorra tagamise huvid. Kohus peab kohaseks karistuse määraks 8 päeva aresti. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 11.06.2014.a. Isik võib kanda aresti ostiti, vähemalt 2 päeva korraga.

Tulenevalt V™S § 38 lg 1 ja KrMS § 173 lg 1 p 3 kuulub A.L-ilt väljamõistmisele menetluskulu, s.o ekspertiisitasu 35 (kolmkümmend viis) eurot ehk joobeseisundi tuvastamise maksumus. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus juhindub KarS § 48; § 63 lg 1, KrMS § 173 lg 1 p 3 ning V™S §-dest 38 lg 1, 83 p 2,

107 lg 1 p 1, 108-111, 113.

Kristina Väliste