4-13-8598/15 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-13-8598

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2014.a. Pärnu

Väärteoasja number

4-13-8598

Kohtunik

Teet Olvik

Kohtuistungi sekretär

Anneli Kaljula

Väärteoasi

O. O. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri

korrakaitsebüroo

Pärnu

politseijaoskonna

piirkonnapolitseinik Jaanus Vanker`i poolt 04.12.2013.a

tehtud kiirmenetluse otsusele nr 10220912980169

väärteoasjas nr 2670,13,008712 LS § 227 lg 1 järgi

Istungil osalenud isikud:

kaebuse esitajana

kaitsja

kohtuvälise menetleja

ametnikuna

O. O. (ik 36307290297, elukoht XXX, Tallinn; e-post XX

M.G, e-post XXX

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri

korrakaitsebüroo

Pärnu

politseijaoskonna

piirkonnapolitseinik Jaanus Vanker

RESOLUTSIOON

Juhindudes LS § 227 lg 1 ning VTMS § 29 lg 1 p 1, § 38

lg 1, § 120, § 132 p 3, § 133-135, KrMS § 181, § 183

kohus otsustas

Rahuldada O. O. kaebus.

Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu

politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Jaanus Vanker`i poolt 04.12.2013.a tehtud

kiirmenetluse otsus nr 10220912980169 väärteoasjas nr 2670,13,008712 täies ulatuses ja

lõpetada O. O. suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, so isiku teos väärteo

tunnuste puudumise tõttu.

Välja mõista VTMS § 38 lg 1, KrMS § 181 ja § 183 alusel Eesti Vabariigilt O. O. kasuks

753 (seitsesada viiskümmend kolm) eurot viimase õigusabikulude katteks.

Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 19.02.2014.a.

Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale, tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale.

Kohtuotsuse jõustumisel saata kohtuotsuse ärakiri Rahandusministeeriumile.

Edasikaebamise kord

1 (6)

4-13-8598

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul

alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule

30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks

kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele

kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 12.03.2014.a.

Asjaolud ja menetluskäik

04.12.2013.a on koostatud Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu

politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Jaanus Vanker`i poolt kiirmenetluse otsus nr

10220912980169 selle kohta, et O. O. 04.12.2013.a kella 19.00 ajal Pärnu Maakonnas,

Häädemeeste vallas, Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 171. Kilomeetril, liiklusega Pärnu suunas, juhtis

mootorsõidukit MB reg nr XXX asulavälisel teel kiirusega 114± km/h, lubatud 90 km/h, ületades

lubatud kiirust 20 km/h. Nimetatud teoga rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 1 sätteid,

pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 227 lg 1 järgi.

21.02.2013.a kiirmenetluse otsusega nr 10220912980169 on määratud O. O.`le kohtuvälise

menetleja poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 227 lg 1 alusel karistuseks

rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, so 40 eurot.

Kaebuse sisu

18.12.2013.a esitas O. O. kaitsja vandeadvokaat M.G Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas

tehtud otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks.

Kaebuse esitaja leiab, et kaebaja liikus ühtlases tempos oma spidomeetri järgi kiirusega alla 100

km/h. O. O. on kontrollinud oma auto spidomeetrit ning teab, et spidomeetri näidu 100 korral on

tegelik kiirus 94-95 km/h. Seetõttu ei saanud tema kiirus olla 04.12.2013 114 km/h, vaid pidi

olema kindlasti alla 95 km/h. Liiklus oli tihe. Nii menetlusaluse isiku autost eespool, kui

tagapool liikus autosid. See on fikseeritud ka mõõteprotokollis. Oli pime aeg. Menetlusalusel

isikul tekkis kohe kahtlus mõõtetulemuse õigsuses ning ta palus esitada mõõteseadme. Sellest

politseinikud keeldusid, selgitades, et selline kohustus neil puudub. Samuti selgitasid

politseinikud, et mõõtetulemust neil fikseerida ei õnnestunud, kuna kiirus mõõteseadmel ei

fikseerunud. Kuna menetlusalusel isikul puuduvad teadmised politsei kohustuste kohta sellises

olukorras, siis nõustus menetlusalune isik kiirmenetlusega. Kogu oma autojuhistaaži jooksul on

menetlusalusel isikul ainult ühel korral olnud kiiruseületamine ning siis näidati talle

kiirusemõõtja näitu ja ta teadis ka ise, et ületas lubatud sõidukiirust. See oli enam kui 5 aastat

tagasi. Antud juhul tundis menetlusalune isik end võimetuna politsei süüdistuse vastu kaitsta

sündmuskohal, kuid talle selgitati, et ka kiirmenetluses määratav karistus on vaidlustatav.

Kohtuväline menetleja on rikkunud Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded

kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 9

lg 4 sätestatut - mõõtmise tulemusel kiirusmõõturi ekraanile ilmuv lugem säilitatakse

kiirusmõõturi mälus, kui see on tehniliselt võimalik. Kiirusemõõteseade Stalker MDR võimaldab

lugemi säilitamise kiirusemõõturi mälus ning kiirusemõõteseade kasutamise protokolli trükitud

teksti kohaselt seda väidetavalt ka tehti. Kuna sõiduki peatas sama politseiametnik, kes ka kiirust

mõõtis, siis ei kohaldu antud juhul määruse § 9 lg 6 ning mõõtetulemuse näitamine oli

kohustuslik. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1105-03 märkinud punktis 9 järgmist - Ehkki need

seadused (VTMS ja KrMS) ei sätesta sõnaselgelt politseiametniku kohustust tutvustada kiirust

ületanud juhile mõõteseadme näitu, tuleneb selline kohustus juhtudel, kui sõiduki juht vaidlustab

mõõtmistulemuse õigsust, süüdistusmenetluse avalikkuse põhimõttest.

Käesoleval ajal on mõõtetulemuse näitamine reglementeeritud selgemini Vabariigi Valitsuse

16.06.2011 määrusega. Kohtuvälise menetleja esitatud süüdistus on paljasõnaline ja tõendamata.

2 (6)

4-13-8598

Kiirusemõõteseadmel näit ei fikseerunud, muud tõendid puuduvad. Menetlusalusel isikul puudub

igasugune võimalus ennast kaitsta ning kohtul puudub võimalus kontrollida, kas mõõtetulemus

ka tegelikult oli, kui näitu ei fikseerita ning seda menetlusalusele isikule ei näidata.

VTMS § 55 lg 1 p 3 kohaselt peab kohtuväline menetleja andma isikule võimaluse anda ütluseid,

VTMS § 56 lg 4 kohaselt on kiirmenetluses ütluste andmine kohustuslik, st ütluste andmisest

keeldumine loetakse kiirmenetlusega mittenõustumiseks. Kiirmenetlusega mittenõustumisel ei

ole kohtuvälisel menetlejal õigust kiirmenetlust kohaldada. Ütluste sisu on sätestatud VTMS §

56 lg 2 p 7, st menetlusaluse isiku ütlused peavad olema antud väärteo toimepanemise kohta.

Menetlusalune isik on kirjutanud ütlustesse, et ei märganud ületamist. Nendest ütlustest ei nähtu,

mille kohta konkreetselt on ütlused antud. Riigikohus on 16.10.2003 lahendis nr 3-1-1-100-03

märkinud järgmist: Väärteomenetluse seadustiku § 55 lg 1 p 3 kohaselt võib kohtuväline

menetleja kohaldada kiirmenetlust üksnes juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja

menetlusalusele isikule on võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi. Sama seaduse

§ 56 lg-st 4 tuleneb, et kui menetlusalune isik keeldub ütluste andmisest, loetakse see

kiirmenetlusega mittenõustumiseks, mis peab omakorda kaasa tooma üldmenetluse alustamise.

Kuigi seadus ei määra, milline peab olema kiirmenetluses menetlusaluse isiku poolt antud ütluste

sisu ja maht, leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et kõnealusel juhul ei ole menetlusalune isik

kiirmenetluses ütlusi andnud. VTMS §-s 56 ei räägita mitte igasugustest ütlustest vaid "ütlustest

väärteo toimepanemise kohta". Menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta on

väärteomenetluses tõendiks, sest nad sisaldavad faktilisi andmeid, mille alusel on võimalik teha

kindlaks teo vastavust väärteokoosseisule, õigusvastasust ja isiku süüd selle toimepanemises,

samuti muid väärteoasja õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid asjaolusid. Märge "olen

tutvunud" neid andmeid ega asja õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid asjaolusid ei sisalda ning

seda ei saa lugeda menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemise kohta antud ütlusteks. Seega

on maakohus õigesti leidnud, et kõnealuses väärteoasjas ei ole menetlusalune isik ütlusi andnud,

ning et see on samastatav ütluste andmisest keeldumisega. Ütlused „kogemata ei märganud ” ei

sisalda teavet, mis annaksid võimaluse hinnata süüteokoosseisu tunnuste esinemist

menetlusaluse isiku käitumises. Seega tuleb sellisel kujul ütluste andmist käsitleda kui ütluste

andmisest keeldumist ning kiirmenetluse kohaldamine oli ebaseaduslik vaatamata menetlusaluse

isiku nõusolekule kiirmenetluseks.

Riigikohtu lahenditest nr 3-11-03-39, 3-1-1-03-100 ja 3-1-1-03-109 tuleneb, et

väärteomenetluses puudub võimalus saata asja uueks arutamiseks. Väärteoasja arutatakse VTMS

§ 87 tulenevalt väärteoprotokolli piires. Kui kiirmenetluse otsus tühistatakse seoses

kiirmenetluse kohaldamise ebaseaduslikkusega, siis puudub alus väärteoasja edasiseks

menetlemiseks üldmenetluses, kuna asjas ei ole koostatud väärteoprotokolli. Kiirmenetluse

kohaldamine oli ebaseaduslik, kuna väärteoasja asjaolud ei olnud selged. Toimiku materjalidest

ei nähtu ühtegi tõendit, millest nähtuksid menetlusaluse isiku subjektiivsed tunnused. Seega

tuvastades kiirmenetluse kohaldamise ebaseaduslikkuse, tuleb kiirmenetluse otsus tühistada ja

lõpetada menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna korrakaitsebüroo Pärnu

politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Jaanus Vanker oma 10.01.2014.a kirjalikus vastuses

Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja O. O. kaebus

rahuldamata. Väärteo toimepanemine on tõendatud kiirusmõõtmeseadme kasutamise protokolli

ja menetlusaluse isiku ütlustega.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

Väärteoasja kohtulikul arutamisel jäi kaebuse esitaja oma kaebuses toodud seisukohtade juurde

ning palus väärteootsuse tühistamist.

3 (6)

4-13-8598

Kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud,

väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik, järgitud on väärteomenetlusõigust. Kohtuväline menetleja

palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

Pärnu Maakohtu seisukoht

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse

lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära

menetlusosaliste seletused ja tunnistaja ütlused, leidis, et O. O. kaebus on põhjendatud ning

kuulub rahuldamisele.

Väärteoasja kohtulikul uurimisel avaldas kaebaja O. O., et tema lubatud suurimat sõidukiirust ei

ületanud ning tema sõiduauto spidomeeter näitas suurima kiirusena 96 km/h, mis jääb aga lubatu

piiridesse, kuivõrd spidomeetri näit on alati suurem tegelikust kiirusest. Samuti avaldas kaebaja,

et pärast tema kinnipidamist politsei poolt ei näidatud talle kiirusemõõtmise aparaadi näitu ning

ta ei nõustunud talle süüks pandud õigusrikkumisega. Politseitöötajate poolt tehti talle ettepanek

kiirmenetluse kohaldamiseks, millele kaebaja kohapeal vastu ei vaielnud. Samas ei nõustunud ta

aga sellega, et ta ületas kiirust ning lootis, et ta saab hiljem väärteootsuse vaidlustada. Kaebaja

väitis, et talle ei võimaldatud kohapeal anda asja kohta ütlusi.

-Kaebaja kaitsja, vandeadvokaat M.G leidis, et kaebaja O. O. kiiruseületamine ei ole tõendatud,

kuna väärteomenetluse käigus on rikutud olulisel määral väärteomenetlusõiguse norme. Kaitsja

hinnangul ei näidatud kaebajale kohapeal kiirusemõõtja näitu, kuigi seda kohustab Vabariigi

Valitsuse sellekohane määrus nr. 78 16.06.2011 a. Lisaks sellele rikuti VTMS § 55 lg 1 p 3, sest

menetlusalusele isikule ei võimaldatud anda kohapeal ütlusi. Kuna asjaolud ei olnud selged ning

menetlusalune isik ei nõustunud sellega, et ta on kiirust ületanud, puudus alus kiirmenetluse

kohaldamiseks. Väärteoasja kohtulikul uurimisel ütlusi andnud Jaanus Vanker, kes koostas

kohapeal kiirmenetluse protokolli ning olles seega väärteoasjas menetlejaks, ei saa kohtus

tõendada väärteo sisulisi asjaolusid. Samas aga ei kinnitanud kohtuistungil tunnistajana ütlusi

andnud S. L. kaebaja poolt õigusrikkumise, s.o. kiiruse ületamise toime panemist. Kaitsja leidis

ka seda, et kiirust mõõtnud politseiametnik Jaanus Vanker ei tunne kiirusemõõtevahendi Stalker

töörežiime, mistõttu ei ole välistatud, et ta eksis kiirust mõõtes.

Hindamaks väärteootsuse õiguspärasust, tuleb kohtul hinnata, kas väärteomenetluse käigus on

kogutud piisavalt tõendeid, lükkamaks ümber kaebaja seisukohti ning vastuväiteid.

-Väärteoasja kohtulikul arutamisel selgitas kohtuväline menetleja Jaanus Vanker, et 04.12.2013

a. mõõtis tema Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel Häädemeeste lähistel kiirust kiirusemõõtevahendiga

Stalker ning fikseeris läheneva sõiduauto Mercedes Benz kiiruseks 114 km/h. Samas aga ei

olnud fikseeritud kiirust võimalik kiirusemõõteaparaadis lukustada ning seda hiljem kiirust

ületanud sõidukijuhile näidata, kuna kiirusemõõtja fikseeris samal ajal sõiduauto kiirusele ka

tema ees liikunud suurema ehk n.ö. „tugevama signaaliga“ sõiduki, veoki kiiruse. Kuna

sõiduauto jäi veoki varju, siis ei olnud tema kiirust võimalik fikseerida ning seda rikkujale

näidata. Kohtuväline menetleja ei nõustunud kaebaja väidetega selle kohta, et tal ei võimaldatud

anda kohapeal ütlusi, samuti oli kaebaja kohapeal nõustunud sellega, et ta ületas sõidukiirust.

Kuna asjaolud olid selged, esines alus kiirmenetluse kohaldamiseks.

-Väärteoasja kohtulikul arutamisel tunnistajana ütlusi andnud S. L., kes politseitöötajana viibis

samuti 04.12.2013 a. sündmuskohal, seletas kohtus, et kiirust maanteel mõõtis kiirusemõõtjaga

Stalker Jaanus Vanker. Tunnistaja kinnitas, et tema küll koostas O. O. suhtes

kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ja allkirjastas selle, kuid ta ei saa kinnitada, et ta

oleks kiirusemõõtjaga mõõdetud kiirust kiirusemõõtja tablool näinud ning et kiirusenäitu oleks

sõidukijuhile näidatud, kuna kiirust ületanud sõiduki kiiruse näit ei lukustunud. Tunnistaja

mäletamist mööda oli tihe liiklus ning samal ajal liikles maanteel mitu sõidukit. Samuti väitis

4 (6)

4-13-8598

tunnistaja, et tavaliselt, kui Jaanus Vanker kiirust mõõdab ning kiiruse ületamise fikseerib, siis ta

teatab kõva häälega kiirust ületanud sõiduki kiiruse. Sigrid Lainela tunnistas, et tema kasutatud

kiirusemõõtja töö põhimõtteid täpselt ei tunne ning ei ole ka kunagi sellega kiirust mõõtnud.

Vastavalt kujunenud kohtupraktikale saab menetleja (käesoleval juhul kohtuväline menetleja

Jaanus Vanker) anda ütlusi menetlustoimingu asjaolude kohta. Riigikohtu lahendi 3-1-1-69-05 p.

6 väljendatud seisukohast lähtudes ei või kohtuvälise menetleja ametnik olla tõendi allikaks.

Kohtuväline menetleja saab menetluse käigus teavet faktilistest asjaoludest, millel on

väärteomenetluses tähtsust. Need asjaolud tuleb menetlusseaduses sätestatud korras tõendina

vormistada, võimaldamaks neid kasutada tõendamisel. KrMS § 66 lg 2 kohaselt ei või aga

menetleja neid asjaolusid tõendada asja menetlenud isiku ütlustega, s.t. kohtuvälise menetleja

ametnik ei või jätta tõendeid kogumata ja anda selle asemel menetluses ütlusi. Seega piirab

KrMS § 66 lg 2 kohtuvälise menetleja osalemist väärteomenetluses tunnistajana, kes menetles

sama väärteoasja, kuigi tema ülekuulamine tunnistajana näiteks mingi menetlustoimingu kohta ei

ole põhimõtteliselt välistatud.

Väärteomenetluse praktikas kasutatakse laialdaselt kohtuvälise menetleja menetlustoiminguid

teinud ametnikuga koos olnud teise ametniku ütlusi. Kohtuvälises menetluses kasutatakse

tihtipeale tõendina teenistuskohustusi täitnud politseiametnike ettekandeid, samuti kaastakse neid

kohtumenetlusse tunnistajatena, mis on põhjendatud, kuna teatud juhtudel võib muude tõendite

kogumine osutuda võimatuks.

Eeltoodust lähtudes ei saa kohtuväliseks menetlejaks olnud Jaanus Vanker anda ütlusi süüteo

sisuliste asjaolude kohta. Seega ei saa Jaanus Vanker kohtus oma ütlustega tõendada, kas liikleja

O. O. ületas lubatud suurimat sõidukiirust. Nimetatuid asjaolu saaks tõendada samal ajal

tööülesandeid täitnud teine politseitöötaja Sigrid Lainela. Väärteoasja kohtulikul arutamisel

tunnistajana ütlusi andnud Sigrid Lainela väitis, et tema ei näinud kiirusemõõtja näitu kiiruse

mõõtmise ajal ja ei jälginud seda, millist sõidukit Jaanus Vanker konkreetselt mõõtis. Kuna

kiirust ületanud sõiduki kiiruse näitu ei olnud võimalik lukustada, ei näinud S.Lainela seda ka

hiljem, kui O. O. poolt juhitud sõiduk oli juba kinni peetud. Seega ei tõenda tunnistaja eeltoodud

ütlused antud juhul seda, kas O. O. ületas lubatud suurimat sõidukiirust. Sigrid Lainela poolt on

küll koostatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll selle kohta, et kiirusemõõteseadmega

mõõdeti O. O. juhitud sõiduki kiiruseks 114 km/h, kuid seda mitte tema enda veendumuse, vaid

üksnes Jaanus Vankeri käest kuuldu põhjal. Lisaks eeltoodule on protokollis märge „Kui sõiduki

kiirus ilmus kuvari target aknasse, lukustati seadme näit“ (t.l. 10). Nimetatud asjaolu aga ei vasta

tõele, kuna väärteoasja kohtulikus menetluses ilmnes, et sõiduki kiiruse näitu tegelikult ei

lukustatud. Eeltoodu kinnitab seda, et kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll, mis koostati

Sigrid Lainela poolt, sisaldab ebatõeseid andmeid ning selle koostanud politseiametnik kas ei

kontrollinud või ei olnud teadlik tegelikest faktilistest asjaoludest.

-Asja kohtulikul arutamisel osundas kohtuväline menetleja Riigikohtu lahendile nr. 3-1-1-29-05

p.6.2, mille kohaselt ei too kiiruse mõõteseadme näitamata jätmine kaasa seda, et kirjalikult

fikseeritud kiiruse mõõtmise tulemus oleks tõendina lubamatu, kuid mõõtmistulemuse näitamise

tegemine väärteo või menetlustoimingu protokolli, aitab hilisema vaidluse korral hinnata tõendi

usaldusväärsust.

Käesoleval juhul ongi tekkinud vaidlus kaebaja poolt juhitud sõiduki kiiruse üle olukorras, kus

kiiruse mõõteseadme näitu sõiduki juhile ei näidatud. Kaebaja ütluste kohaselt tema kiirust ei

ületanud ning liikles lubatud kiirusega. Asja kohtulikul arutamisel selgus, et kiiruse

mõõteseadmega fikseeritud kiiruse näit ei lukustunud, mistõttu ei olnud seda võimalik kaebajale

näidata. Kohtu hinnangul on antud juhul liiklusrikkumise tuvastamiseks vajalik seda

usaldusväärselt tuvastada muude väärteomenetluse käigus kogutud tõenditega, mida aga tehtud

ei ole, sest kohtus tunnistajana on ülekuulatud politseitöötaja Sigrid Lainela, kes ei teadnud antud

juhtumi faktilisi asjaolusid ning ei tõendanud seega kaebaja poolt liiklusrikkumise

toimepanemist. Samas ei ole aga kiiruse ületamist kaebaja poolt võimalik tõendada kohtuvälise

menetleja enda ütlustega.

5 (6)

4-13-8598

Eeltoodust lähtudes, asus kohus seisukohale, et kuna väärteomenetluse käigus ei ole kogutud

muid tõendeid, mis lükkaks ümber kaebaja vastuväiteid, siis ei ole O. O. õigusrikkumine LS §

227 lg 1 järgi vajalikul määral tõendamist leidnud. Seega tuleb kohtuvälise menetleja poolt

tehtud väärteootsus tühistada ning väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.

Samas kohus ei nõustu kaebuses toodud järgmiste seisukohtadega:

Kaebuse kohaselt rikkus kohtuväline menetleja VTMS § 55 lg 1 p 3 kohaselt ettenähtud nõudeid

sellega, et ei võimaldanud tal anda sündmuskohal ütlusi.

Kohus antud seisukohaga ei nõustu. Kiirmenetluse otsuse nr. 2670,13,008712 alajaotuses

„ütlused“ on menetlusalune isik allkirjastanud omakäeliselt kirjutatu „Kogemata ei märganud“.

Seega on kohtuvälise menetleja poolt talle antud võimalus ütluste andmiseks. Asjaolu, et

menetlusalune isik on ütluste andmisel piirdunud üksnes lakoonilise, ühelauselise märkusega, on

olnud tema valik anda taolisi ütlusi ning ei tähenda seda, et talle ütluste andmist ei võimaldatud.

Ütlust „kogemata ei märganud“ saab kohtu hinnangul lugeda ütluseks väärteo toimepanemise

kohta, kuivõrd isik on antud juhul väljendanud enda seisukohta talle süüks pandud kiiruse

ületamise kohta ning avaldanud, et ta võis ületada kiirust enda tähelepanematuse tõttu.

Samuti ei nõustu kohus kaebaja selle seisukohaga, et puudus VTMS § 55 lg 1 p 1-3 ettenähtud

kiirmenetluse kohaldamise alus. Kohtuvälise menetleja ning tunnistaja ütluste kohaselt ei

vaidlustanud kaebaja kohapeal enda õigusrikkumist. Kaebaja kinnitas kohtus ka ise, et nõustus

kohapealsete menetlustoimingutega, kuna teadis, et väärteootsust on võimalik hiljem

vaidlustada. Eeltoodust järeldub, et antud hetkel olid asjaolud selged. Samuti on menetlusalusele

isikule allkirja vastu tutvustatud tema õigusi ja kohustusi, selgitatud, et kiirmenetluses

väärteoprotokolli ei koostata ning antud võimalus anda ütlusi, millel kohus juba eelpool peatus.

Lisaks eeltoodule on menetlusalune isik ehk kaebaja allkirjastanud enda nõusoleku kiirmenetluse

kohaldamiseks.

Ülaltoodu põhjal asus kohus seisukohale, et 04.12.2013 a. oli kiirmenetlust võimalik kohaldada.

Kaebaja poolt on veel avaldatud arvamust, et kohtuväline menetleja Jaanus Vanker ei tunne

kiiruse mõõtmise seadme Stalker töö põhimõtteid ning ei oska seda kasutada. Kohus ei nõustu ka

antud seisukohaga. Väärteoasja kohtulikul arutamisel ilmnes, et kohtuväline menetleja on antud

mõõtevahendiga kiirust mõõtnud 5 aastat. Kohus ei pea tõenäoliseks, et temapoolne

liiklusjärelevalve oleks kogu selle aja toimunud asjatundmatult. Asja kohtulikul arutamisel

ilmnes, et kohtuväline menetleja siiski tunneb seadme töö põhimõtteid ja töörežiime, kuigi ta ei

väljendanud selles osas piisavalt selgelt viidates osade asjaolude unustamisele. Kohtu hinnangul

ei ole kiirusemõõte seadme puhul tegemist ka niivõrd keeruka töövahendiga, mille töö

põhimõtteid ei ole võimalik politsei eriharidusega isikul selgeks saada. Seega peab kohus

kaebajapoolset antud etteheidet kohatuks.

Käesolevas väärteoasjas on kaebaja kaitsja taotlenud kaitsjatasu hüvitamist kogusummas 753

eurot. Kaitsja poolt taotletud kaitsjatasu sisaldab õigusabi 6,1 tunni ulatuses, sõidukulusid kokku

360 kilomeetri läbimise eest, kirjalike materjalide analüüsi ja omapoolsete materjalide

koostamist 3,1 tunni ulatuses, koos kliendiga istungiks ettevalmistamist 1 tunni ulatuses ning

kohtuistungitel osalemist 2 tunni ulatuses. Kohus peab kaitsja poolt esitatud töö mahtu ja

arvestusi käesoleva väärteoasja puhul mõistlikuks. Kuna kohus rahuldab kaebuse, siis kuulub

kaitsjatasu hüvitamisele.

Teet Olvik

Kohtunik

6 (6)