1-12-8863/20 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-12-8863

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

. märtsil 2014 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-8863 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Riina Palmi Asja läbivaatamise kuupäev 11.03.2014 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid elektroonilise M.Z´i valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu M.Z isikukood XXX xxx Kaitsja Kaido Kooga Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest M.Z vabastamata.

Rahuldada kaitsja Kaido Kooga taotlus M.Z-ile igusabi osutamise eest tasu riigi õ määra (sealhulgas käibemaks 12 eurot) miseks summas 72eurot .

Välja mõista M.Z-ilt kriminaalmenetluse kulud - 72 eurot kaitsjatasu.

M.Z l

12 kuulise ´i tasuda kaitsjatasu

use tähtaja jooksul alates kohtumäär

jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas

nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal nr

EE701700017001577198. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „ menetluskulud“. M.Z 1-12-8863

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused.

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.Z elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

M.Z Maakohtu 30.10.2012 otsusega tunnistati süüdi Viru KarS § 199 lg 2 p järgi ning koha kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 ldamisega mõisteti karistuseks 2

27 päeva KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust suurendati Viru Maakohtu 06.03.2012 kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra mõistes liitkaristuseks 3 päeva vangistust.

aastat 2 kuud 27

Karistuse kandmise algus . 31.05 27.08.2015 .2012 ja lõpp

Kinnipidamisasutuses M.Z tal kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral asub elama aadressile xxx. Kinnipeetaval on xxx põhiharidus. On õppinud 2,5 aastat , mille jättis pooleli, kuna soovis minna tööle. Vangistuses kutset. Täiendavat eriala õppida ei soovi. xxx kursused. xxx

Kinnipeetav on töötanud umbes aasta ametlikult pagaritööstuses. Harva on teinud juhutöid ehitustel. Alates 2004 töövõimetuspensionil. Kinnipeetava sissetulekuks enne vangistust oli töövõimetuspension. Toimetulekut mõjutavad võlad ja sõltuvusainete tarvitamine. Korduvalt sooritatud varavastased (ka vägivalda kasutades) kuritegusid. Vangistuses töötab: 21.01.2013-

05.08.2013 eluosakonna koristajana, AS EVT pesumajas tööline alates 05.08.2013. Tööst keeldumisi ei ole esinenud.

Alustas alkoholi tarvitamist 15 aastaselt. Peab normaalseks kord nädalas õlle joomist.

Varasemalt on käinud psühhiaatri juures seoses alkoholivastase kodeerimisega. 26.07.2011 karistatud Alkoholiseaduse § 70 alusel

Kinnipeetav alustas narkootikumide tarvitamist moonivedeliku süstimisega 1997 aastal. Alates

1999 süstis heroiini. On proovinud kanepit ja amfetamiini. Korduvalt viibinud metadooniasendusravil (viimati 2012 kevad). Kinnipeetava sõnul tarvitas viimati narkootikume ca 2 aastat tagasi. Tarvitamissagedus oli 1x päevas. NPAS §´15 alusel karistatud 6 korda (viimati 2005). Enamus kuritegusid on sooritatud narkootikumide saamise jaoks. On kuritegusid toime pannud narkojoobes. Vangistuses osalenud sõltuvusainete tarvitamist käsitlevates

sotsiaalprogrammides ja tugigruppides. Käesoleval hetkel paikneb sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas Kriminaalkorras karistatud 11 korda. Reaalset vangistust kannab 4. korda. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 82%, Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 51%,

Viru vangla toetab kinnipeetava vangistusest vabastamist tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelvalve alla.

Kriminaalhooldusametniku andmetel võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelvalve alla soovib kinnipeetav elama asuda oma ema korterisse aadressile xxx. Tegemist on kolme xxx Dxxx ja M.Z Dxxx, toalise korteriga. Käesoleval ajal elavad korteris V kes andsid kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadmete paigaldamiseks aadressile x . Elektroonilise valveseadmete xx paigaldamiseks on antud korteris kõik vajalikud tingimused. Vxxx Dxxx Dxxx a töötab, M.Z on pensionil ning nad on nõus M.Z vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt ei ole M.Z kindlat töökohta ja eriala, töökogemused vähesed. Karistusregistri andmetel on M.Z üksteist korda kriminaalkorras karistatud. Korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetavat on varasemalt karistatud neli korda tingimisi vangistusega, millest kolm viimast ebaõnnestusid, kuna M.Z jätkas kuritegude sooritamist.

Prokurör, kirjalikult esitatud seisukohana ei toeta kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. M.Z et vabastamist. taotleb ennetähtaegs Kaitsja toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et M.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M.Z-i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ni

ng sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigalda

mine elamispinnale on võimalik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. M.Z distsiplinaarkaristused puuduvad.

M.Z on vanglas neljandat korda. Varem kriminaalkorras karistatud 10 korda (valdavalt varavastaste kuritegude eest). Viimane karistus mõisteti varguse eest. Varasemalt oli karistatud tingimisi vangistusega ühes allutamisega käitumiskontrollile.

Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning olles allutatud käitumiskontrollile jätkas kuritegude toimepanemist, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega

(varasemalt karistatud NPALS ja alkoholiseaduse alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski.

Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning M.Z-i puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem M.Z-ile määratud katseaeg ei olnud tulemuslik millest võib järeldada, et ta ei , ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks M.Z uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine prob

leemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust kinnipeetaval oli , kuid need asjaolud ei hoidnud elukoht ning lähedaste toetus ära uute kuritegude toimepanemist.

Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida.

Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinn

ipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks.

Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.

Arvestades, kuritegude korduvust ja dünaamikat ning käitumist katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal veel õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistu mõistmise üldiste eesmärkidega. se

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla.

Kohtunik Loretta Pikma