4-14-1216/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-14-1216

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

11.03. 2014.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-14-1216 (2373,13,007744) Kohtunik Kristina Väliste Kohtuistungisekretär

Ave Mõistlik Väärteoasi Riho Koka (Kokk) kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa (Palits) 17.01.2014 otsusele väärteoasjas nr 2373,13,007744 Riho Koka karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 215 trahviühiku ulatuses, s.o 860.00 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuueks (6) kuuks. Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu

Kaebuse esitaja: Riho Kokk, isikukood: 37906164926, elukoht: XXX; töökoht: XXX-ettevõtja, juhataja (Soome); dokument ID- kaart XXX

RESOLUTSIOON

1. Riho Koka 11.02.2014 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale esitatud kaebus rahuldada osaliselt.

2. Tühistada osaliselt Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa 17.01.2014 otsus väärteoasjas nr 2373,13,007744 Riho Koka karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 215 trahviühiku ulatuses, s.o 860.00 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuueks (6) kuuks, nimelt mõistetud karistuse tasumise osas.

3. Jätta jõusse Riho Koka süüditunnistamine LS § 224 lg 2 järgi ning tema karistamine rahatrahviga 215 trahviühiku ulatuses, s.o 860 (kaheksasada kuuskümmend) eurot ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega kuueks (6) kuuks.

4. KarS 66 lg 2 ja lg 3 alusel tuleb rahatrahv tasuda kaheksa (8) kuu jooksul võrdsetes osades igakuiselt vähemalt 107.50 ( ükssada seitse eurot ja viiskümmend senti) eurot kuus.

5. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud arveldusarvele, s.o Rahandusministeeriumi arvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas või nr EE932200221023778606

Swedbankis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 10220145011928 ning selgitus: 2373,13,007744, Riho Kokk, rahatrahv.

6. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumise päevast ja lõpeb kuue kuulise tähtaja saabumisel.

7. Vastavalt Liiklusseaduse § 127 tuleb Riho Kokal juhiluba viie (5) tööpäeva jooksul pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist loovutada Maanteeameti liiklusregistri büroole.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 11.03.2014.

Kohtu selgitused: VtMS § 155 lg 2 järgi on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

VtMS § 157 järgi on kassatsiooni alused:

• materiaalõiguse ebaõige kohaldamine (VtMS § 149 toodud alused);

• väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine (VtMS § 150 toodud alused).

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa 17.01.2014 otsusega väärteoasjas nr 2373,13,007744 karistati Riho Kokka liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 215 trahviühiku ulatuses, s.o 860.00 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuueks kuuks selles, et menetlusalune isik 15.12.2013 kella 14:37 ajal Saue vallas Harju maakonnas Tallinn – Pärnu – Ikla mnt 21. km juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus on 0,54 mg /l. Mõõdetud seadmega Alcotest 7110 , lõplik lugem 0,59 mg/l +/- 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,54 mg/l. Selliselt rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 5 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo.

Karistust kergendavad asjaolud: süü tunnistamine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse 11.02.2014, milles taotleb rahalise karistuse tasumist kuues võrdses osas pooleaastase maksegraafiku alusel ning lisakaristusena määratud juhtimisõiguse ära võtmise perioodi vähendamist. Tema töö ja teenistus on seotud sõiduki juhtimisega, seetõttu vajab pere ainsa toitjana juhtimisõigust. Töö kujutab endast rahvusvaheliselt erinevate objektide vahelist liikumist, uute tööde leidmist ja töölistega kohtumist. Auto on tema igapäevane töövahend, juhtimisõiguse ära võtmine nii pikaks perioodiks põhjustaks ainsa sissetulekuallika kaotuse. Palub arvesse võtta ka asjaolu vastulause mitteesitamise suhtes. Peale kinnipidamist toimetati teda tervislikel põhjustel kiirabiautoga Saue Politseiprefektuurist Mustamäe haiglasse. Peale kahte haiglapäeva saadeti teda kodusele ravile, sel ajal ei olnud võimalik õigeaegselt esitada vastulauset.

Kohtuistungil kaebuse esitaja ei soovinud kohtuistungi protokollimist ja jääb enda kaebuse juurde selles, et taotleb rahalise karistuse tasumist kuues võrdses osas pooleaastase maksegraafiku alusel ning lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmise perioodi vähendamist. Tal on vaja käia Soomes sõitmas. Kaebajal on vaja juhilube tööga seoses, ta on pere ainuke sissetulekuallikas, ta ei saa hetkel juhilube kaotada, vaja uus eksam teha. Teo toimepanemise ajal oli tal sama töökoht, töid tal siis ei olnud, nüüd on palju tööd. Tegu ennast ta tunnistab, kahetseb siiralt. Lubab, et ei tee enam nii. Täna ma ei tohi enam alkoholi tarvitada, arst on selle mulle keelanud seoses kõhunäärme põletikuga. See on tal varem 2-3 korda välja löönud, nüüd sai arstilt viimase hoiatuse. Varem soovitati piirata alkoholi tarvitamist. Viimati tarvitas alkoholi samal päeval, kui kaebuses toodud tegu toimepandud on. Palub kaebuse rahuldada.

Kohtuvälise menetleja esindaja ei soovinud kohtuistungi protokollimist ja leidis, et keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimine on üks raskeimaid liiklusalaseid väärtegusid. Seaduseandja on ettenäinud ka lisakaristuse kohaldamise võimaluse sellise süüteo toimepanemise eest, mida menetleja on ka kasutanud. Järgitud on kõiki KarS § 56 reegleid, määratud õiglane karistus, ositi tasumisele ei vaidle vastu. Isikut on korduvalt samaliigiliste tegude eest karistatud, sh lisakaristusena, samad teod jätkuvad, arvestada tuleb ka kaasliiklejate turvalisust. Palub jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata, kuivõrd tegemist on seadusliku ja põhjendatud otsusega. Samas ei vaidle vastu rahatrahvi tasumise ajatamisele.

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevale seisukohale.

Kaebuse esitaja Riho Kokk ei ole vaidlustanud kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsust sisuliselt, s.t kaebuse esitaja on nõustunud temale inkrimineeritud väärteo toimepanemisega.

Väärteoprotokolli nr AB1331159 andmetest nähtuvalt on Riho Kokk 15.12.2013 kell 14:37 juhtinud mootorsõidukit Audi A6 riikliku registreerimisnumbriga 062BHB Saue vallas Harju maakonnas Tallinn – Pärnu – Ikla mnt 21. km, olles juhile keelatud seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus on 0,54 mg /l. Mõõdetud seadmega Alcotest 7110 , lõplik lugem 0,59 mg/l +/- 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,54 mg/l. Menetlusalune isik rikkus LS § 69 lg 5, väärteo kvalifikatsiooniks on LS § 224 lg 2. Menetlusalune isik on protokolli kohaselt keeldunud hetkel ütlusi andmast. Tõenditeks on väärteoasjas tunnistaja ülekuulamise protokoll, indikaatorvahendi kasutamise protokoll, tõendusliku alkomeetri väljatrükk koos õiguste ja kohustustega, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, sõiduki valvega hoiukohta paigutamise akt, isiku kinnipidamise protokoll.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 215 trahviühiku ulatuses, s.o 860.00 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuueks kuuks. Karistust kergendava asjaoluna on arvestatud süü tunnistamist, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Menetlusaluse isiku süü on tõendatud indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt 15.12.2013 kell 14:41 Saue vallas Harju maakonnas Tallinn – Pärnu – Ikla mnt 21. km Riho Koka kontrollimisel indikaatorvahendiga „Alcovisor“ (Mercury Nordic) nr 10200303 oli näit 0,751 mg/l, mis tähendab joovet. Riho Koka joovet tõendab ka tõendusliku alkomeetri DRÄGER ALCOTEST 7110 EST NR ARDM 0066 (taatlustunnistuse nr TTRC- 13-00160) väljatrükk, mille mõõtetulemus Riho Koka joobe mõõtmisel 15.12.2013 kell 15:34 oli 0,54 mg/l, seejuures lõplik lugem 0,59 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l. Tunnistajana ülekuulamise protokollis ( VTMS § 99 lg 8 alusel avaldatud) Aivar Hiie seletas, et 15.12.2013, olles autopatrullis koos patrullpolitseinik Aivar Lillemaaga, said nad kell 14:28 väljakutse, et mööda Tallinn – Pärnu – Ikla mnt-d sõidab sõiduauto Audi A6 (XXX), mille juht võib olla alkoholijoobes. Nad pidasid antud sõiduauto kinni Tallinn – Pärnu – Ikla mnt

21. km-l kell 14:37, sõiduk liikus Tallinna suunas. Kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtis Riho Kokk (ik: 37906164926), kes viibis sõidukis üksinda. Kontrollides indikaatorvahendiga juhi joovet oli näit 0,751 mg/l. Riho Kokk kinnitas, et oli tarvitanud alkoholi eelmisel õhtul. Tõendusliku alkomeetri näit, kontrollides Riho Koka alkoholijoovet, oli 0,59 +/- 0,05 mg/l. Seega kinnitab tunnistaja, et Riho Kokk juhtis mootorsõidukit ning tegi seda juhile keelatud seisundis, s.o joobes. Nimetatud asjaolu tõendab ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega kõrvaldati Riho Kokk 15.12.2013 sõiduki Audi A6 Allroad (XXX) juhtimiselt kuni kainenemiseni alkoholilõhna tõttu sõiduki juhi suust. Riho Koka juhitud Audi A6 Allroad XXX paigutati vastavalt Sõiduki valvega hoiukohta paigutamise aktile 15.12.2013 kell 14:45 LS § 92 lg 1 alusel hoiukohta Rahuumäe tee 6, Tallinn. Isiku kinnipidamise protokolli kohaselt peeti Riho Kokk 15.12.2013 kell 15:40 kinni, kuna ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid, väärteomenetlust takistada või sellest kõrvale hoiduda. Isik vabastati 15.12.2013 kell 20:00, toimetati Mustamäe haiglasse. Riho Koka viibimist Mustamäe haiglas tõendab kaebusele lisatud SA PERH väljavõte haigusloost nr XXX.

Seega on ülaltoodud tõenditega kinnitust leidnud, et otsuses märgitud kuupäeval, ajal ja kohas kaebaja juhtis 0,54 mg/l kohta joobeseisundis sõiduautot. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja poolt kaebajapoolne rikkumine tõendatud ning õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 215 trahviühiku ulatuses, s.o 860.00 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuueks kuuks.

Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on Riho Kokal neli kehtivat kriminaalkaristust ja üks kehtiv väärteokaristus. Kriminaalkaristustest kolm on temale mõistetud KarS § 424 järgi, s.o mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis.

Menetlusalune isik taotleb rahalise karistuse tasumist kuues võrdses osas pooleaastase maksegraafiku alusel ning lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmise perioodi vähendamist. LS § 224 lg 2 näeb ette juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistamist rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 p 1 näeb ette lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Seega on Riho Kokale mõistetud karistus keskmäärast kõrgem ja lisakaristus määratud LS § 224 lg 3 p 1 ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,54 mg.

Antud juhul võib menetlusaluse isiku joobeseisundi määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on keskmises määras, kuivõrd isikul tuvastatud joove 0,54 mg/l kohta on keskmise määra piires. Kohtuväline menetleja on arvestanud karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist ning leidnud, et karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus nõustub sellega. Samas tuleb arvestada, et kuigi isikul on üks teiseliigiline kehtiv väärteokaristus on, isikul 3 kehtivat kriminaalkaristust mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Nimetatu näitab, et isik on samalaadseid tegusid korduvalt toimepannud. Samuti näitab arhiveeritud karistusregistri väljavõte, et isikul on aastast 2003 korduvad väärteorikkumised ning ka kriminaalkaristus. Sellest tulenevalt teeb kohus järelduse, et kaebaja rikub süstemaatiliselt õiguskorda ega ole ilmselgelt varem mõistetud karistustest mingeid järeldusi oma käitumise muutmiseks teinud. Kuigi isikul tuvastatud joove on keskmääras, esineb karistust kergendav asjaolu ja puuduvad karistust raskendavad asjaolud, leiab kohus, et isiku varasem karistatus samalaadsete tegude eest tõstab tema süü määra. Kohus leiab, et kaebuse esitaja süü on sellest tulenevalt keskmäärast kõrgem ning temale määratud rahatrahv 215 trahviühikut on vastavuses KarS § 56 põhimõtetega. 215 trahviühikut on kõrgem keskmäärast, kuid oluliselt alla ülemmäära karistus, seega kohane kaebaja süü suurusele, mistõttu leiab kohus, et mõistetud karistuse tühistamiseks alused puuduvad. Samas nõustub kohus sellega, et tegemist on suure summaga, mille ühekordne tasumine on ilmselgelt majanduslikult koormav. Vältimaks isiku majandusliku olukorra olulist raskendamist, leiab kohus et kaebaja taotlus temale määratud rahatrahvi tasumise võimaldamiseks ositi tuleb rahuldada. Kohus peab põhjendatuks võimaldada kaebajal tasuda temale määratud rahatrahvi ositi kaheksa (8) kuu jooksul võrdsetes osades igakuiselt vähemalt 107.50 eurot kuus.

Puutuvalt kaebajale määratud lisakaristusse leiab kohus järgmist. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et sõiduki juhtimine seisundis, kus alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga. Sellises seisundis seab juht ohtu nii enda kui teiste tervise ja vara. Kohus märgib, et juhindudes RKL nr 3-1-1- 122-13, aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhul, kui põhikaristuse kohaldamine ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Samas lahendis on Riigikohus leidnud, et „ Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumusvõi juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. Iseenesest ei ole ka esmakordse rikkumise toime pannud isiku puhul välistatud temalt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Nii sisaldab LS § 224 lg 3 ka eraldi alapunkte lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise määrade kohta vastavalt sellele, kas isikut on varem nimetatud paragrahvis sätestatud väärteo eest karistatud või mitte. Võttes arvesse, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb kohtul lisakaristuse mõistmisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb. Üksnes abstraktne võimalus, et isik asub taas alkoholi piirmäära ületades sõidukit juhtima, ei ole lisakaristuse kohaldamiseks piisav. Kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. „

Seega lisakaristuse määramisel ei saa lähtuda üksnes ühiskonnas liiklusalaste süütegude toimepanemise piiramise vajadusest, s.o õiguskorra kaitsmise huvidest. Pelk viide senisele kohtupraktikale ja üldpreventiivsetele kaalutlustele ei ole lisakaristuse kohaldamise põhjendusena piisav. Võttes arvesse, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb kohtul lisakaristuse mõistmisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb.

Üksnes abstraktne võimalus, et isik asub taas alkoholi piirmäära ületades sõidukit juhtima, ei ole lisakaristuse kohaldamiseks piisav. Kohus leiab, et antud juhul on tegu toime pandud korduvalt, isik on samalaadsete tegude eest karistatud ka kriminaalkorras kolmel korral, millest järeldab kohus, et tegemist on harjumuspärase käitumisega isiku poolt, kes on korduvalt joobeseisundis rooli istunud. Sealjuures ei ole tegemist väikese joobemäära ületamisega, mis annaks aluse rääkida sellest, et isik ei saanud aru, et joobes on. Asjaolud, et isik kahetseb ja tunnistab tegu, tema töökoht sõltub sellest, ei oma juhtimisõiguse äravõtmise seisukohast tähtsust.

Nimetatud asjaolud olid kaebajale teada ka varem, kuid ometi viis ta ennast ise olukorda, milles asub täna, istudes alkoholijoobes rooli. Kohus leiab, et isiku suhtes, kes on korduvalt alkoholijoobe seisundis mootorsõidukit juhtinud, pannud toime vastavasisulised süüteod, on eripreventiivsetel kaalutlustel täielikult õigustatud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Siinkohal on vajalik märkida, et sellise isiku poolt korduv tegude toimepanek on tema enda poolt tõendatud, millest tuleb teha järeldus, et isik ise ei ole järeldusi oma liiklusalase käitumise muutmiseks teinud.

Kohus ei pea määravaks ka asjaolu, et kaebaja enda sõnade kohaselt täna enam alkoholi ei tarvita, kuivõrd tema tervis seda ei luba. Kaebaja enda ütlustest nähtuvalt on teda ka varem arstid hoiatanud, kuid ta ei ole sellest kinni pidanud. Seega ei ole tegemist olukorraga, milles kohus saaks kaebaja sõnu uskuda. Kohus peab oluliseks ka õiguskorra kaitsmise huvisid, mis omakorda tingivad sellise juhi liiklusest eemaldamist. Eeltoodu alusel nõustub kohus kohtuvälise menetleja otsusega ja leiab, et mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kaebajalt on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks alus puudub.

Kuivõrd kohus on tuvastanud, et kaebaja süü on keskmäärast kõrgem, et teda on varasemalt samalaadsete süütegude toimepanemise eest karistatud, siis leiab kohus, et lisakaristuse kohaldamine sanktsiooni keskmääras on samuti asjakohane, seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks alused puuduvad.

Kristina Väliste