2-14-2320/11 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-14-2320

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marie Tammsaar Määruse tegemise aeg ja koht 10.03.2014. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-2320 Tsiviilasi XXXavaldus lapse XXX ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse üleandmiseks avaldajale Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja esindajad Avaldaja XXX(isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX) Avaldaja lepinguline esindaja riigi õigusabi korras advokaat XXX(e-post: ryytelab@hot.ee) Puudutatud isik I XXX(isikukood XXX; elukoht XXX) Puudutatud isik I esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi Liis Puidak (e-post: advokaadibüroo@gmail.com) Puudutatud isik II XXX(isikukood XXX; elukoht XXX; epost: XXX) Menetlusse kaasatud eestkosteasutused Tallinna Linnavalitsus Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu, Hiiu Vallavalitsus RESOLUTSIOON

1. Kinnitada XXX(isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX), koos nimetatuna pooled, vahel lapse XXXisikukood (XXX) osas sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1. Lõpetada 17.02.2014. a vanemate XXXja XXXühine hooldusõigus lapse XXXsuhtes osaliselt ja anda XXXotsustusõigus lapse XXXalalise viibimiskoha määramiseks Eesti piires;

1.2. Määrata lapse XXXalaliseks viibimiskohaks lapse ema, XXX, igakordne elukoht Eestis;

1.3. Määrata kindlaks määruse punktis 1.1. nimetatud tähtaja saabumisest lapse XXXning isa XXXvaheline suhtlemiskord alljärgnevalt:

1.4. Alates 17. veebruarist 2014. a on laps üle ühe nädala puhkepäevadel isaga, kusjuures lapse ema korraldab lapse transpordi reede õhtul lapse isa või viimase ema (lapse vanaema) elukohta Eesti piires ning lapse isa korraldab lapse transpordi pühapäeva õhtul lapse igakordsesse viibimiskohta lapse ema juurde, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

1.5. Juhul, kui laps haigestub emma-kumma vanema juures, jääb lapsega üldjuhul haiguslehele ning tegeleb lapse ravimisega vanem, kelle juures olles laps haigestus. Käesolevat punkti võib muuta poolte kokkuleppel või tulenevalt lapse soovist.

1.6. Lapse isal on õigus lapsega kohtuda ka muudel või eelnevast erinevatel aegadel, kui pooled on selles vähemalt 3 (kolm) päeva varem kokku leppinud, selline kokkusaamine ei sega lapse huviringides osalemist, õppetööd või muid ette planeeritud tegevusi ning

2-14-2320

laps on sellega nõustunud ja/või seda ise soovinud.

1.7. Paarisaasta jõuluvaheajad veedab laps esimese nädala (s.h jõulud) emaga ja teise nädala (sh aastavahetuse) isaga, paaritutel aastatel veedab laps esimese nädala (s.h jõulud) isaga ja teise nädala (sh aastavahetuse) emaga. Jõuluvaheajal ei kehti määruse punktis 1.4. nimetatud lapsega suhtlemise kord.

1.8. Lapse sünnipäevapeo korraldamiseks on paaritu aasta lapse sünnipäeva nädalavahetuse laps emaga, paaris aastatel isaga. Sünnipäeva perioodil ei kehti määruse punktis 1.4. nimetatud lapsega suhtlemise kord.

1.9. Sügis-ja kevadvaheajad veedab laps isaga;

1.10. Lapse suvevaheajal on isal õigus lapsega koos veeta järjestikuselt vähemalt 1/2 suvevaheaja pikkusest, seejuures arvestades, et paaritu aasta jaanipäev, 22.06 kuni 25.06, on laps emaga, paaris aastatel isaga. Isa poolt lapsega koos veedetud aeg ei pea olema järjestikune. Pooled lepivad lapse viibimise korra suvevaheajal kokku vähemalt 30 (kolmkümmend) päeva enne vaheaja algust. Suvevaheajal ei kehti määruse punktis 1.4. nimetatud lapsega suhtlemise kord.

1.11. Pooltel puudub õigus teha üksteisele takistusi lapsega reisimiseks ajal, mil laps viibib reisile minna sooviva vanemaga jms, kui reis ei kahjusta lapse huve ning ei takista käesoleva suhtluskorra täitmist.

1.12. Muutustest lapsega kokkusaamise aegades ja ülalnimetatud graafikus teavitab teine pool ette vähemalt 3 päeva.

1.13. Juhul kui graafiku muutumise osas kokkulepet ei saavutata, jääb kehtima poolte käesolev kirjalik kokkulepe.

1.14. Ettenägematute olukordade (s.t haigestumiste, õnnetusjuhtumite jms) puhul, ei ole 3-päevase etteteatamise tähtaja järgimine kohustuslik. Sellisel juhul kohustuvad pooled asendama ära jäänud kokkusaamise esimesel võimalusel arvates takistuse äralangemisest. Teisel poolel on õigus saada tõendeid (haiguslehe koopia jms) takistuste olemasolu, põhjuste, kestvuse jms kohta.

1.15. Lapsevanemad ei halvusta lapse kuuldes teineteist ega nende tegemisi ja otsustusi.

1.16. Lapsevanemad lepivad omavahel kokku olulistes punktides lapse kasvatamisel ning peavad kehtestatud reeglitest kinni sõltumata laste viibimiskohast.

2. Lõpetada menetlus XXX’i avalduses lapse XXXühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse üleandmiseks avaldajale.

3. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus Jätta avaldaja ja puudutatud isiku I esindaja tasu ja kulu Eesti Vabariigi kanda ning avaldaja ja puudutatud isiku II muud menetluskulud nende enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtumäärus ei ole edasikaevatav. Asjaolud

1. 17.01.2014. a esitas XXXmääratud korras esindaja XXX avalduse lapse XXX ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse üleandmiseks XXX’ile. Koos põhiavaldusega esitas esindaja ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles paluti anda kohtumenetluse ajaks avaldajale üle otsustusõigus määrata laps XXXviibimiskoht ja kohustada XXXandma laps XXXvälja XXX’ile. Kohus võttis 17.01.2014. a määrusega avalduse menetlusse. 28.01.2014. a määrusega reguleeris Harju Maakohus esialgse õiguskaitse korras menetluse ajaks laps XXXja ema XXXsuhtlemise korra.

2-14-2320

2. 22.02.2014. a esitasid XXXja XXXkohtule kompromissi, mille palusid kohtul kinnitada ning asja menetlus lõpetada. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled ei pea vajalikuks käesoleva kompromissi kinnitamist kohtuistungil ja on nõus, et kohus kinnitab kompromissi kohtuistungit pidamata. Pooled paluvad TsMS § 168 lg 3 alusel jätta kõik poolte poolt kohtumenetluse käigus kantud kulutused kulu teinud poole enda kanda. Pooled palusid välistada määruskaebuse esitamise õiguse. Kohtumääruse põhjendused

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 6 teise lause, § 561 lg 1 ning § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

4. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 430 alusel.

5. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

6. Kohus on seisukohal, et esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

7. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

8. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

9. TsMS § 168 lg 3 ning 172 lg 3 koosmõjus jätta avaldaja ja puudutatud isiku I esindaja tasu ja kulu riigi kanda, avaldaja ja puudutatud isiku II muud menetluskulud jätta nende enda kanda ning. 10. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus välistab avaldaja ja puudutatud isiku II soovil määruskaebuse esitamise õiguse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marie Tammsaar Kohtunik