1-13-9068/10 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (2) Kriminaalasi nr 1-13-9068

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

11 märts Jõgeva 2014.a kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-9068 Kohtunik Liivi Loide Taotluse esitaja kriminaalhooldusametnik Aivi Aljo Taotlus erakorraline ettekanne kohta F.L Süüdimõistetu F.L

isikukood xxx elukoht: ; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata F.L-ile lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Jõgeva kohtumaja Tartu Maakohtu

kaudu Tartu Ringkonnakohtule

TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK F.L on süüdi tunnistatud KarS § 121 järgi ja karistuseks on mõistetud 8 kuud vangistust. KarS 74 lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele ei pöörata, kui F.L 18 kuu jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi, sh elab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Käitumiskontrolli teostamiseks määrati F.L

katseajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 12.11.2013.a.

09.01.2014.a esitas kriminaalhooldusametnik Aivi Aljo kohtule erakorralise ettekande F.L kohta, kuna hooldusalune teeb alkoholi tarbinuna kannatanu

2 (2)

xxxxxxxxxxxxxxxxtelefonikõnesid, milles ähvardab teda tappa. Seetõttu pidas kriminaalhooldaja otstarbekaks määrata katseajaks lisakohustus KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte tarbida alkoholi ja narkootikume, kuna püsib oht kannatanu elule ja tervisele.

Ettekande kohaselt teavitas kannatanu kriminaalhooldajat, et 05.01.2014.a helistas

alkoholijoobes F.L , kes ähvardas tapmisega. Samuti on helistanud 11-aastasele epilepsiat põdevale tütrele ning rääkinud, mida halba kavatseb emaga teha. 07.01.2014.a antud seletustes selgitas hooldusalune, et tema ema on raskelt haige ning ta oli xxxxxxxxxxxxxxpeale vihane. F.L-iga on kohtutud 5 korda ning koostatud on hoolduskava, milles on lubanud alkoholi tarbimise harjumusi muuta, et jõuda katseajal täieliku karskuse pidamiseni. Tema senine käitumine näitab, et isik ei ole mõistetud karistusest järeldusi teinud. Sõnades on avaldanud, et ta on motiveeritud alkoholi tarbimist vähendama. 02.12.2013.a kohtumisel väitis, et kustutas telefonist kannatanu numbri ning hoidub temaga suhtlemisest, kuid 05.01.2014.a saadud info näitab vastupidist. F.L on süüdi mõistetud KarS § 121 järgi selles, et ta alkoholi tarbinuna kasutas elukaaslase xxxxxxxxxxxxxxxuhtes vägivalda (üritas noaga lüüa, hoides isikut kinni). Kuna F.L jätkuvalt ähvardab kannatanut vägivallaga, siis püsib tema puhul uue kuriteo sooritamise risk kõrge. Riskide maandamise eesmärgil peaks F.L pidama täielikku karskust.

KOHTU SEISUKOHT Kohus lei , et esitatud taotlus kuulub rahuldamisele. Vastavalt

75 lg 3 ab on põhjendatud ja KarS § võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule.

F.L on süüdi tunnistatud käesolevas kriminaalasjas KarS § 121 järgi selles, et tema, olles alkoholijoobes, pani toime oma endise elukaaslase xxxxxxxxxxxxxx suhtes kehalise väärkohtlemise (hoidis teda kinni ning üritas noaga lüüa). Erakorralisest ettekandest nähtub, et hooldusalune on alkoholi tarvitamise järel telefonikõnede kaudu esitanud xxxxxxxxxxxxxxxx ning tema alaealisele tütrele jätkuvalt ähvardusi. F.L on oma selgituses kriminaalhooldajale tunnistanud, et oli kannatanu peale vihane ja helistas talle. Ka on ta lubanud loobuda kannatanuga suhtlemisest, kuid alkoholi tarvitanuna ta enda lubadusi ei ole järginud. Asja materjalidest nähtuvalt on F.L alkoholi tarvitanuna vägivaldne ja ka käesoleval ajal jätkuvalt ähvardab kannatanut ning tema haiget alaealist tütart vägivallaga. Eelnevast saab teha järelduse, et alkoholi tarvitanuna püsib süüdimõistetu puhul kõrge uue kuriteo sooritamise risk. Riskide maandamise eesmärgil peaks F.L pidama täielikku karskust. Kohtule esitatud põhjal võib järeldada, et ka süüdimõistetu ise nendib temal esinevat probleemi alkoholiga, olles avaldanud kriminaalhooldajale, et soovib katseaja lõpuks jõuda täieliku karskuseni. Samas on tem

a teod väljendanud vastupidist.

Arvestades kõike eelnevat, on kohus seisukohal, et uute rikkumiste toimepanemise riski vähendamiseks on oluline süüdimõistetul tegeleda alkoholiprobleemiga ning tagada ühtlasi

sellega parem kontroll tema . Et seda tagada käitumise üle on põhjendatud kriminaalhooldaja

ettepanek ning KarS § 75 lg 2 p 2 alusel F.L-ile määrata tuleb

lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427, § 432.

Kohtunik: