1-13-6093/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. märts 2014, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-13-6093

Kohtunik

Rutt Teeveer

Kohtuistungisekretär

Helju Rebane

Tõlk

Anna Jänes

Kriminaalasi

süüdimõistetu

tingimisi

enne

tähtaja

lõppemist

vangistusest

vabastamise

otsustamine

elektroonilise

järelevalve alla

Kinnipeetav

Aleksei Rovenski

isikukood: 38801250280

viibimiskoht: Tartu vangla

elukoht vabanemisel: XXXX

Kohtuistungi toimumise aeg

10.03.2014

RESOLUTSIOON

Vabastada Aleksei Rovenski talle Harju Maakohtu 25.09.2013 otsusega kriminaalasjas

nr 1-13-6093 mõistetud karistuse 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse vangistuse

kandmisest tingimisi enne tähtaega.

KarS § 76 lg 4 alusel määrata Aleksei Rovenskile katseaeg 1 (üks) aasta. Katseaeg

hakkab KarS § 78 p 2 kohaselt kulgema alates kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada Aleksei Rovenskit järgima katseajal KarS § 75 lg-s 1 sätestatud järgmisi

kontrollnõudeid:

1. elada kohtu määratud alalises elukohas XXXX

2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele,

3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7, 8 ja 9 alusel määrata Aleksei Rovenskile katseajaks järgmised

kohustused:

1. mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;

2. asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksul alates

vabanemisest;

3. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku

eelneva loata;

4. osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalprogrammides;

5. alluda elektroonilisele valvele 6 (kuue) kuu jooksul alates elektroonilise järelevalve

seadme keha külge kinnitamisest.

Määrus Aleksei Rovenski suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks

Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonnale.

Määruse koopia saata kinnipeetavale ja Tartu vanglale ja prokurörile.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Asjaolud ja menetluse käik

Tartu vangla esitas 22.01.2014 kohtule Aleksei Rovenski isikliku toimiku tema vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse lahendamiseks.

Harju Maakohtu 25.09.2013 otsusega tunnistati Aleksei Rovenski süüdi KarS § 184 lg-s 1

ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõisteti temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks)

aasta ja 6 (kuus) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistus karistusaja hulka ning

Aleksei Rovenskile mõistetud tähtajalise vangistuse 1 aasta ja 6 kuud ärakandmist arvestati

alates Aleksei Rovenski kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 23.04.2013. Otsus jõustus

11.10.2013.

Kinnipeetava karistusaeg algas seega 23.04.2013 ja lõpeb 23.10.2014.

Kohtuotsusest tulenevalt oli kinnipeetav KarS § 76 lg 2 p 1 alusel poole mõistetud

karistusajast ära kandnud 23.01.2014.

Aleksei Rovenskit on eelnevalt kriminaalkorras karistatud viiel korral, neist viimati Harju

Maakohtu 03.05.2011 otsusega KarS § 424 järgi vangistus 6 kuud KarS § 74 alusel tingimisi

katseajaga 1 aasta ja 6 kuud, katseaja kestvusega kuni 02.11.2012.

Tartu vangla iseloomustuse kohaselt (isiklik toimik II osa tlk 37-39) ei toeta vangla Aleksei

Rovenski tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. TÄITIS-e

andmetel on kinnipeetaval maksmata rahalisi nõudeid. Toimetulekut mõjutab negatiivselt ja

kriminaalse tulu teenimist soodustab narkootikumide tarvitamine.

Kriminaalhooldusametniku kogutud andmetest (isiklik toimik II osa, tlk 35-36) nähtub, et

ametnik on vestelnud kinnipeetava XXXX, kes on andnud nõusoleku paigaldada

elektroonilise valve seadmed enda elukohta asukohaga XXXX, kuhu kinnipeetav soovib

pärast kinnipidamisasutusest vabanemist elama asuda. Nimetatud korteris elavad veel

kinnipeetava XXXX, kes vajab pidevat hooldust. Vabanemise järgselt on kinnipeetaval

võimalik tööle asuda OÜ XXXX kullerina.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

Prokurör Jane Pajus esitas kirjaliku seisukoha, milles toetab Aleksei Rovenski tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamist ja käitumiskontrolli ajaks vangla poolt soovitatud

kohustuste määramist. Prokurör märgib seisukohas järgmist:

1) Isik on küll korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid käesolev vangistus on tingitud

tema sõltuvusprobleemidest ja nendega on ta valmis tegelema. Käideldud narkootilisi

aineid oli kokku suures koguses, kuid mitte edasiandmise eesmärgil vaid oma tarbeks. On

motiveeritud sõltuvusest vabanema, valmis raviks.

2) Toetav sotsiaalne võrgustik: XXXX. Keeld suhelda kriminaalse taustaga isikutega

vähendab uute kuritegude riske ja laseb lähedaste positiivsel mõjul veelgi paremini

toimida.

3) Garanteeritud töökoht, mis eeldab alkoholist ja muudest joovastavatest ainetest eemale

hoidmist ja võib täiendavalt motiveerida isikut sõltuvusraviga tegelema.

4) Elektrooniline järelevalve võimaldab isiku liikumisi kontrollida.

5) Ühe aastane katseaeg võimaldab isiku üle pikemaajalist kontrolli ja järelevalvet kui kanda

olev karistusosa.

Arvestades kinnipeetava staatilistel ja dünaamilistel näitajatel põhinevat uue kuriteo toime

panemise tõenäosuse hindamise tulemust, ei ole vangla toetanud vabastamist, kuid eelpool

analüüsitud vabastamise kasuks rääkivad argumendid peaksid riski vähendama miinimumini.

Süüdimõistetu Aleksei Rovenski soovis ennetähtaegset vabastamist.

Kohtu seisukoht

Aleksei

Rovenski

mõisteti

kohtuotsusega

süüdi

tahtliku

esimese

astme

kuriteo

toimepanemises.

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises

süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui

süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik

nõustub KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on Aleksi Rovenski temale mõistetud karistusajast ära kandnud poole.

Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas KarS §

76 lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos

elektroonilise valve kohaldamisega.

Justiitsministri 22.02.2007 määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise valve täitmise ja

järelevalve korra“ § 51 lg 2 kohaselt on kinnipeetava vabanemisjärgsesse elukohta

elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimused järgmised: 1) kinnipeetaval peab

olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2)

elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i

levialas; 4) elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve

seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei

paigaldata elektroonilise valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda,

samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus.

Kriminaalhooldaja hinnangul on Aleksei Rovenski vabanemisjärgne elukoht aadressil XXXX

sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on täidetud ka elektroonilise valve

kohaldamise formaalsed eeldused.

KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise

otsustamisel

materiaalse

alusena

kuriteo

toimepanemise

asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema

elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega

karistusest vabastamine.

Enne käesolevas asjas tehtud kohtuotsust oli Aleksei Rovenskit karistatud kriminaalkorras

viiel korral. Vangistuses viibimise aeg on kinnipeetaval kulgenud rahuldavalt. Aleksei

Rovenski on karistuse kandmise ajal osalenud taasühiskonnastavates ja rehabiliteerivates

tegevustes. Tallinna vanglas läbis ajavahemikul 21.-28.06.2013 suitsetamisest loobumise

nõustamise. 05.09.2013 liitus AN tugirühmaga ja 12.09.2013 terviserühmaga, kuid mõlemast

nimekirjast kustutati käitumisprobleemi tõttu. Sekkumisi põhiriski maandamiseks ei ole veel

toimunud, kuid motivatsioon probleemiga tegelemiseks on olemas. Vanglas alustas

riigikeeleõpet tasemel B1.

Samas ei ole Aleksei Rovenski vanglas suutnud õiguspäraselt käituda. Vangistuses olles on

teda distsiplinaarkorras karistatud. Kehtivaid karistusi on kaks, viimati 21.10.2013 kohaldatud

kartser 5 ööpäeva, kuna omas tubakatoodet ajal ja kohas, kus tal puudus selleks õigus. Kuigi

nimetatud rikkumine ei ole raske, näitab see, et Aleksei Rovenskil võib olla raskusi tema

suhtes kehtestatud reeglitele allumisega vabaduses.

Pärast vabanemist asuks Aleksei Rovenski elama XXXX kuuluvasse korterisse, kus praegusel

ajal elab tema XXXX. Kinnipeetav väärtustab peret, kes moodustavad kinnipeetava sotsiaalse

tugivõrgustiku. Vabanedes on kinnipeetaval garanteeritud töökoht kullerina OÜ-s XXXX. Ka

enne karistuse kandmisele asumist osales ta tööhõives. Seega on tal lisaks garanteeritud

töökohale olemas nii töötegemise kogemus kui ka töötamise harjumus, mis soodustab tal

vanglast vabanedes resotsialiseerumist ning majanduslikku toimetulekut. Kuni tööleasumiseni

aitavad kinnipeetaval toime tulla lähedased.

Kohtule esitatud materjalide põhjal saab väita, et Aleksei Rovenskil on sõltuvusprobleemid

(alkohol, narkootikumid).. Ka kuriteod pani ta toime alkoholijoobes. Enda sõnul Aleksei

Rovenski alkoholi enda jaoks probleemiks ei pea, kuid narkootikumide tarvitamise sõltunust

tunnistab ja näeb selle otsest seostenda kriminaalse käitumisega. Seega on narkootikumide

jätkuv tarvitamine Aleksei Rovenski puhul kuritegude toimepanemise riski tõstvaks teguriks.

Seda riski aitab mõnevõrra vähendada asjaolu, et Aleksei Rovenskil on motivatsioon

probleemiga tegelemiseks olemas.

Eelnevat kogumis hinnates on kohus seisukohal, et käesoleval ajal on võimalik Aleksei

Rovenski vabastada karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve

alla. Ta on ära kandnud enamuse talle mõistetud karistusest. Aleksei Rovenski on tegelenud

karistuse kandmisel enda iseseisva toimetuleku oskuste täiendamise ja võimalike riskide

maandamisega. See annab kohtule alust arvata, et tema suhtumine on muutunud ja uute

samalaadsete kuritegude toimepanemise risk oluliselt vähenenud. Selleks, et ei toimuks

tagasilangust, tuleb Aleksei Rovenskile määrata seaduskuulekat eluviisi toetavad

lisakohustused, s.o asuda tööle, mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, mitte suhelda

kriminaalkorras karistatud isikutega ja osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavates

sotsiaalprogrammides.

Kuna Aleksei Rovenski kannab karistust narkootikumidega seotud kuriteo eest, on kohtu

hinnangul vajalik ta allutada vabanemisel elektroonilisele järelevalvele 6 kuuks, et oleks

tagatud tõhus kontroll tema käitumise üle. Selline range järelevalve aitab olulisel määral

maandada uute kuritegude toimepanemise riski ja näitab, kas Aleksei Rovenski oskab oma

probleemide lahendamisega toime tulla ühiskonnas aktsepteeritud viisil.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte

lühemana kui üks aasta. Aleksei Rovenski karistuse kandmise aeg lõpeb 23.10.2014 mistõttu

tuleb katseajaks määrata üks aasta, mis vastavalt KarS § 78 p-st 2 hakkab kulgema käesoleva

kohtulahendi jõustumisest.

Rutt Teeveer

Kohtunik