1-13-4232/31 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. märts 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-4232

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 29. jaanuari 2014

määrus

vangistusest

tingimisi

enne

tähtaega

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

J.F kaitsja advokaat Andrei Matvejev,

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 29. jaanuari 2014 määrus jätta muutmata. 2.

Süüdimõistetu

J.F

kaitsja

advokaat

Andrei

Matvejevi

määruskaebus jätta rahuldamata. 3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Sven Sillari Advokaadibüroo kaudu 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot) advokaat Andrei Matvejevile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 4. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista J.F-ilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Andrei Matvejevi poolt osutatud õigusabi eest 144 eurot riigituludesse. 5.

J.F tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

SEB

nr

EE891010220034796011

või

Swedbank

nr

EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „J.F 1-13-4232 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J.F on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 07.05.2013 otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 8, 9 ja § 266 lg 2 p 1 järgi ning karistatud KarS § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 3 kuud alates 27.02.2013

2. Viru Maakohtu 29.01.2014 määrusega jäeti J.F vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohtu põhistused olid seejuures järgmised.

2.1 Materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 15 korral ning kannab üheksandat reaalset vangistust. Varasemalt on talle mõistetud karistuseks vangistust nii reaalselt kui ka tingimisi. Asjaolu, et J.F on taas süüdi mõistetud ja kannab reaalset vangistust, näitab, et kinnipeetav ei tee oma varasematest karistusest mingeid järeldusi ning jätkab vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist.

2.2 Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 84%. Tegemist on ilmselgelt kõrge riskiga.

2.3 Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt puudub kinnipeetaval tõsiseltvõetav soov loobuda narkootikumide tarvitamisest. Seetõttu on ta ka varasema ravi jätnud pooleli.

2.4 Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabaduses garanteeritud töökoht, samuti puudub tal tööharjumus. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav erinevates kinnipidamiskohtades omandanud küll erialad, kuid neid praktikas rakendanud ei ole. Kohus leidis, et on olemas reaalne oht, et majanduslike raskuste tekkimisel, legaalse regulaarse sissetuleku puudumisel ning narkootikumide jaoks majanduslike vahendite hankimiseks võib kinnipeetav hakata toime panema uusi kuritegusid.

2.5 Alalise elukoha olemasolu, selle vastavuse elektroonilise järelevalve tingimustele ning lähedaste toetuse luges maakohus antud asjas positiivseks, kuid leidis, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine põhjendatud. Asja materjalide kohaselt oli kinnipeetaval sama elukoht ja perekond ka kuritegude toimepanemise ja karistuse mõistmise ajal. Seega ei takista need asjaolud kinnipeetaval kuritegusid toime panemast.

2.6 Maakohus leidis, et isegi piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse ja elektroonilise järelevalvega, ei ole piisavad, et tagada kinnipeetava seaduskuulekas käitumine vabaduses.

MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSED

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb tühistada Viru Maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada J.F tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. Määruskaebuse esitaja leiab, et kohtu analüüs materjalide osas ei olnud objektiivne, põhinedes peamiselt J.F varasemal elukäigul. Kaebus on kokkuvõtlikult järgmine.

4.1 Kohus jättis tähelepanuta järgmised olulised asjaolud: Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. J.F alustas vanglas töötamist 21.10.2013 ja 24.10.2013 sotsiaalprogrammis Eluviisitreening osalemist. Süüdimõistetu iseloomustus sisaldab ebaõigeid andmeid: iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval diagnoositud krooniline haigus, mida J.F kohtuistungil eitas. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval narkosõltuvus ning ta jätkab keelatud ainete tarvitamist vanglas. Samas puuduvad andmed, et kinnipeetavat oleks vanglas distsiplinaarvõi kriminaalkorras karistatud keelatud ainete tarvitamise eest.

4.2 J.F iseloomustus on suuremas osas positiivne. Negatiivseks asjaoluks on uue kuriteo toimepanemise prognoos, mis põhineb kinnipeetava eluviisil enne tema vangistamist. See ei arvesta J.F arengudünaamikat ja fakti, et tema elu eesmärgid võisid oluliselt muutuda vangistuse ajal. Arvestades, et kinnipeetava perekond on valmis pakkuma talle ennetähtaegsel vabastamisel elukohta ja toetama ka materiaalselt, puudub tõenäosus uute kuritegude toimepanemiseks.

5. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Menetluspooltele anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 05.03.2014. Nimetatud kuupäevaks seisukohti ei esitatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED

6. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik J.F vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

6.1 Süüdimõistetu ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks on tema õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest. Ennetähtaegse vabastamise korral peab kohus arvestama KarS § 76 lg-s 3 nimetatud materiaalsete eeldustega. Seega tuleb arvestada nii J.F kuritegude toimepanemise asjaoludega (korduv kuritegude muster, mille soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine), süüdimõistetu isikuga (korduv karistatus viitab isiku suhtumisele õiguskorda, vangla iseloomustuse kohaselt puudub J.F soov loobuda narkootikumide tarvitamisest, uute kuritegude toimepanemise prognoos 84%) ja varasema elukäiguga (kriminaalkorras karistatud

15 korral, s.h 9 korral vangistusega). Kaitsja on õigesti välja toonud, et J.F puuduvad distsiplinaarkaristused ning ta on osa võtnud tööhõivest ja sotsiaalprogrammist Eluviisitreening. Samas tuleb isiku käitumisena karistuse kandmise ajal arvestada ka tema individuaalses täitmiskavas püstitatud eesmärkide täitmist ning suhtumist vangla ametnikesse ja kaaskinnipeetavatesse. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et tema individuaalses täitmiskavas on ette nähtud osalemine riigikeeleõppes ja sotsiaalsete oskuste treeningus. Arvestades kinnipeetava vähest töökogemust ja muid sotsiaalseid oskusi, suurendaks nimetatud programmides osalemine J.F toimetulekuoskusi ja aitaks tal vabanemise korral paremaid valikuid teha. Maakohus on õigustatult sedastanud, et kinnipeetaval puudub vabanedes garanteeritud töökoht ning ka tööharjumus, mis majanduslike raskuste tekkimisel võib soodustada uute kuritegude toimepanemist. Samuti ei ole kinnipeetava elukoht ega perekond takistanud tal uusi kuritegusid toime panemast. Seega ei ole veenev kaitsja argument, et sel korral mõjub perekonnapoolne tugi uusi kuritegusid ärahoidvalt.

6.2 Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt esineb tal krooniline haigus. Ehkki määruskaebuse esitaja sellist võimalust eitab, tuleb kohtul juhinduda talle esitatud dokumentidest. Sellele vaatamata selgitab kohus, et (krooniline) haigus ei ole asjaoluks, mis omaks olulist kaalu ennetähtaegse vabastamise seisukohast (v.a isiku vabastamine parandamatu haiguse tõttu, vt KarS § 79).

6.3 Kaitsja osundus, et iseloomustuses on ebaõigesti märgitud, et J.F tarvitab narkootikume vangistuses, on ebatäpne - iseloomustusest nähtub, et J.F on „varemalt tarvitanud narkootikume ka vanglas“. Käesoleva vangistuse jooksul ei ole A.

J.F tõepoolest nimetatud põhjustel ühtegi üleastumist, samuti ei ole sellele informatsioonile tuginenud maakohus määruse põhistustes.

6.4 Kohtukolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu isikuga, tema varasema elukäiguga ja kuritegude toimepanemise asjaoludega ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatule on kinnipeetaval küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid puudub alus eeldada enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist.

7. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebuse koostamisele kulunud ajakulu ja selle eest esitatud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse osas loeb ringkonnakohus põhjendatuks. KrMS § 187 lg 2 kohaselt jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Aarne Sarjas