1-11-12019/14 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

10. märts 2014, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-11-12019 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör

Tõlk Ain Tali

Tatjana

Šibajeva

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid O.L vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

O.L , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 18. .2011 ja lõpp 03.03.2015.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 27.02.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. O.L

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vangla ja prokurörile. le, O.L-ile

Asjaolud Viru Vangla esitas 22. .2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. O.L on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 18.11.2011 otsusega ning KarS § järgi

karistatud vangistusega 6 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ning mõisteti karistuseks KarS § 76 lg 6, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud

4 kuud vangistust.

karistust Narva Linnakohtu 17.06.2003 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse võtta ning mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud ja 13 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 18.11.2011.

Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud kümme korda. Kuriteo laad on jäänud samaks, kuid tõusnud on ühiskonnaohtlikkus. Soodusteguriks on alkohol.

Vangistuse jooksul on kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas ke Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. htestatud distsipliininõuetele.

Viru Vangla etab to kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kohtuistung O.L taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isik soovib vabanedes tööle minna. Isiku sõnul on ta nüüdseks muutunud. Isik on omandanud keevitaja eriala ja osalenud p lised lapsed ja elukaaslane rogrammides. Samuti on isik teinud vanglas tööd. Isikul on alaea ning ta soovib nendega suhteid parandada.

Prokurör O.L-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Isiku varasem elukäik ning toimepandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Süüdimõistetu ei ole varasemalt õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale antud võimalust karistust vabaduses kanda, pannes katseajal toime tahtlikke isikuvastaseid ja üldohtlikke kuritegusid. Prokuratuuril puudub veendumus, et kinnipeetav suudab seekord katseaja koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustustega läbida nõuetekohaselt. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole isikule positiivset eripreventiivset mõju avaldanud.

Eeltoodust järeldub, et kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida isiku käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Isik on ohtlik avalikkusele ja risk on olemas. Mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on % ja vägivalla komponendiga kuriteo puhul

23 %. Isiku puhul võivad ohtlikkuse tunnused ilmneda juhul, kui muutub isiku eluviis või kui muutuvad isikut ümbritsevad olud. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, kui isik tarvitab alkoholi. Sellest võib järeldada, et isik võib ohustada avalikkust oma käitumisega. Isiku kuriteolaad on jäänud samaks, kuid tõusnud on ühiskonnaohtlikkus. Isik on varaemalt karistatud varguste, röövimiste ja kehalise väärkohtlemise eest. Soodusteguriks kuriteo toimepanemisel on alkohol. Varasemad kuriteod on sooritatud alkoholijoobes. Isik tunnistab, et on alkoholist

sõltuvuses. Kohus leiab, et isiku poolt katseajal uue kuriteo toimepanemisest võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Nimetatud asjaolu ei kompenseeri süüdimõistetul olemasolev elukoht ega töökoht ennetähtaegsel vabanemisel.

Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Vedro kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 04.04.2014 kohtumääruse RESOLUTSIOON

J Viru Maakohtu 10

ta ning O.L-i ätta . märtsi 2014 määrus muutma süüdimõistetu määruskaebus rahuldamata.

Kohtumäärus jõustus 22. aprillil 2014. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne nooremreferent