2-13-50583/10 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Tsiviilasi nr 2-13-50583

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kristel Pedassaar Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

10. märts 2014.a. Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-50583 Hagi ese K K (seaduslik esindaja I K) hagi A K vastu elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised Hageja : K K, Hageja seaduslik esindaja: I K,

Kostja Ai K,

Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon 1.Rahuldada hagi.

2. Mõista A K’ lt ( tema alaealise tütre K K (isikukood kasuks, välja igakuuline elatis summas 250 (kakssada viiskümmend) eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 01. veebruarist 2014.a. kuni K K täisealiseks saamiseni,

3. Kohustada A K’ d kandma igakuine elatis K K ülalpidamiseks tema ema I K arvelduskontole märkides makse selgitusse „elatusraha“. Elatise käsutamise õigus on hageja seaduslikul esindajal I Kl.

4. Elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette (PkS § 100 lg4).

5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord

Tsiviilasi nr 2-13-50583

Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Vastavalt esitatud hagile /t.l. 2/ sündis kostja A Kl ja lapse emal I Kl ühine tütar K K. Lapse sünni kohta on . koostatud sünniakt nr.6 ja väljastatud sünnitunnistus nr. K K elab oma ema, I K, juures ning on tema kasvatada. Hagiavalduse kohaselt kostja A K täidab ebaregulaarselt lapsevanema kohustusi ning annab ebaregulaarselt lapse ülevalpidamiseks rahalisi vahendeid. Hagiavalduses on esitatud taotlus igakuisele elatisele summas 400,00 eurot kuus ja elatise väljamõistmist taotletakse alates 01. oktoobrist 2013.a.

KOSTJA SEISUKOHT HAGI OSAS 22.01.2014.a. kirjalikus vastuses hagile /t.l. 40/ teatas kostja, et ta ei tunnista enda vastu esitatud hagi. Kompromissettepanekuna on ta nõus tasuma igakuiselt elatist miinimumsummas 177,50 eurot ja seda alates 01. veebruarist 2014.a. Kostja väidete kohaselt on ta igakuiselt vastavalt võimalustele toetanud last, viimase 6 kuu jooksul on ta kokku tasunud 1350 eurot lapse ülevalapidamiseks, mis teeb igakuiseks makseks 225,00 eurot. Hagiavalduses esitatud kulutusi lapse ülalpidamiseks peab kostja tahtlikult liialdatuks. Lisaks lapse emale makstavale rahale on ta pidevalt aidanud lapse kasvatamisel riiete, jalanõude, mänguasjade ja muude vajalike esemete ostmisega. Vastusele on lisatud tõenditena: pangaväljavõte lapse ülalpidamiseks tehtud ülekannete kohta, tõendid kostja töötasu suuruse kohta, selle kohta, et temal on lisakohustusena tasuda eluasemelaen (tl.41-45). Kostja väidete kohaselt on tema töötasu umbes 600,00 eurot kuus, millelt ta peab tasuma enda nimel olevat eluasemelaenu 136.77 eurot. 04.02.2014.a. kohtule saadetud kirjalikus teates kinnitas A K, et ta on nõus tasuma lapse ülalpidamiseks igakuiselt 250,00 eurot (tl.56).

HAGEJA SEADUSLIKU ESINAJA LÕPLIK SEISUKOHT 21.02.2014.a. teatas I K kohtule, et ta on nõus kostja A K vastusega selle kohta, et viimane toetab last igakuiselt 250,00 euroga ja ka enamaga olenevalt lapse vajadustest (huviringid, teatrid, sõidud jne) (tl.60).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega, leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele poolte poolt saavutatud kompromisssummas 250 eurot kuus. Vaidlust ei ole poolte vahel selle üle, et I K ja A K (edaspidi kostja) kooselust sündis tütar K K ja, et laps K K (hageja) elab ema I K juures ja on tema ülalpidamisel. Perekonnaseadus (PkS). PkS § 75 lg1 kohaselt, kui kohustatud pool ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus temalt õigustatud isiku nõudel välja elatise. PkS § 97 p.1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada

Tsiviilasi nr 2-13-50583

kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel. Seega on antud vaidluses hagejaks alaealine laps K K ja I K on hageja seaduslikuks esindajaks TsMS § 362 ja § 372 lg1 alusel. Hageja seadusliku esindaja väitel ei ole kostja lapse ülalpidamiseks elatusraha igakuuliselt regulaarselt ja piisavalt tasunud. PkS § 102 lg2 kohaselt vanemad ei vabane oma lapse ülalpidamise kohustusest. Kostja on esitanud hagile osaliselt vastuväiteid, kuid samas on kinnitanud oma nõusolekut tasuda hageja ülalpidamiseks igakuiselt elatusraha summas 250,00 eurot ja seda alates 01.02.2014.a. Kostja on esitanud kohtule tõendeid, eelkõige pangaväljavõtte, millest nähtub, et ta on andnud lapse ülalpidamiseks rahalisi vahendeid perioodil 04.08.2013.a. kuni 20.01.2014.a. (tl.41). PkS § 100 lg.2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kostja ei ela lapsega koos. PkS § 99 lg.1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama sätte lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, s.h. tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg.1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatusraha miinimummäär ühe lapse kohta alates 01. 01. 2013 oli 160 ,00 eurot ja alates 01.01.2014.a. on 177,50 eurot. Kostja on võtnud õigeks hageja nõude elatisele alates 01.02.2014.a. summas 250,00 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja I K on kohtule teatanud, et ta nõustub sellises summas elatisraha saamisega igakuiselt. Kohus eeltoodu alusel peab põhjendatuks hagi rahuldamise ja kostjalt igakuise elatise väljamõistmise summas 250,00 eurot ning seda alates 01.02.2014.a.

Menetluskulud TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna PKS § 82 kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused lapse põlvnemisest, jätab kohus menetluskulud TsMS § 164 lõike 1 alusel poolte endi kanda. Seni ei ole kohtule esitatud poolte poolt andmeid, et nad oleksid seoses käesoleva menetlusega kandnud kulutusi. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lõike 1 punkti 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Hagi hind antud vaidluses on nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa, seega 9x 250 = 2250 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar kohtunik