2-13-46358/13 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maie Seppo

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. märts 2014 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-46358

Tsiviilasi

XXXhagi XXXvastu elatise vähendamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX)

Kostja XXX(isikukood XXX, aadress XXX)

Kostja seaduslik esindaja XXX(isikukood XXX, elukoht

XXX; e-post XXX)

Kostja

lepinguline

esindaja

Killu

Kool

(e-post

digessi@hot.ee)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 11.12.2013

RESOLUTSIOON

Hagiavaldus jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud hageja XXX kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused

Hageja palub vähendada 16.07.2010 kohtumäärusega määratud elatise suurust ja mõista hagejalt

kostja kasuks välja elatis 120 eurot kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni, so XXX.

Hagiavalduse kohaselt kohustati hagejat Pärnu Maakohtu 16.07.2010 maksekäsu määrusega

tasuma XXXelatist 3 000,00 krooni kuus alates 20.05.2010 kuni XXX täisealiseks saamiseni.

XXX nõustus 18.06.2010 saadetud e-kirjas võtma hagi tagasi, kui hageja kannab igakuuliselt

1 000 krooni ja hüvitab kostjale telefonikulud. Hageja asus kokkulepet täitma, kuid kostja

seaduslik esindaja oma lubadust ei täitnud ning ootas kuni jõustus maksekäsk. Hagejal oli sel

hetkel peale kostja veel kolm alaealist ülalpeetavat. Hageja tasus nimetatud summat kuni

16.08.2011. 21.06.2011 e-kirjas leidis kostja seaduslik esindaja, et kokkulepitud rahast enam ei

piisa lapse ülalpidamiseks ja tahtis saada maksekäsuga välja mõistetud summat.

Täitemenetlus algatati septembris 2011. Hageja ja kostja seaduslik esindaja tegid 15.09.2011

kirjaliku kokkuleppe, mille kohaselt kohustus hageja tasuma poolte ühise lapse XXX

ülalpidamiseks kostjale kokkuleppe alusel 150 eurot kuus. Täitemenetlus täiteasjas peatati.

Hageja asus lepingut täitma ning suutis seda teha kuni 2013. aasta alguseni. Hagejal tekkisid

makseraskused seoses isa surmaga seotud kulutuste tekkimisega. Hageja teavitas kostjat ja

lubas katta vähemmakstud elatismaksed esimesel võimalusel. Täitemenetlus lõpetati otsusega

05.03.2013. Hageja ei suutnud tulenevalt oma majanduslikust seisundist korrektselt

elatisemakseid tasuda, makstes kostjale elatist vaid käesoleva aasta aprillis ja juunis mispeale

kostja esitas 26.08.2013 uuesti täitmisavalduse, mille alusel arestiti 12.09.2013 hageja vara

4 611,07 euro ulatuses, jättes arestimata igakuiselt ühe miinimumpalga. Hageja tasus 12.09.2013

kostjale 191,73 eurot elatist.

Hageja majanduslik olukord ei ole kostjaga tehtud kokkuleppest saadik paranenud ja

arveldusarve arestimine on kaasa toonud järsu majanduslikuolukorra halvenemise, mis on jätnud

ka hageja teised lapsed äärmiselt ebavõrdsesse olukorda võrreldes XXX. Hageja on vabaabielus

ja praegusest kooselust on hagejal XXX sündinud tütar XXX ja XXX sündinud poeg XXX.

Seega on hageja ülalpidamisel koos kostjaga kolm alaealist last. Hageja töötab XXX OÜ-s

netotasuga 1 500 eurot kuus. Hagejale käib nii kohtumäärusega kui ka 15.09.2011 lepinguga

kokkulepitud elatissumma maksmine üle jõu ning seab hageja teised ülalpeetavad lapsed selgelt

halvemasse olukorda.

Kostja vastuväited hagile

Kostja palub jätta hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata ja jätta Pärnu Maakohtu Haapsalu

kohtumaja määrusega tsiviilasjas nr 2-10-23910 XXX kasuks väljamõistetud elatise suurus

muutmata. Poolte menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Kostja on seisukohal, et hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et tema majanduslik seisund

ei võimalda tal täita tsiviilasjas nr 2-10-23910 väljamõistetud elatist. Väide, et kostjale 191,73

euro suurust elatist makstes jäävad tema teised lapsed varaliselt vähem kindlustatuks kui kostja,

ei ole tõendatud. Hageja tõendab, et tema netotöötasu on 1 500 eurot. Kui hageja maksaks igale

alaealisele ülalpeetavale 191,73 eurot, mis korrutades kolmega teeb kokku 575,81 eurot, siis

jääb hagejal enda tarbeks veel 924,81 eurot. Nimetatud summa on piisav enda tavapäraste

kulude katmiseks. Hageja on tõstnud esile asjaolu, et tema ülalpidamisel on lisaks kostjale veel

kaks alaealist last. Sama asjaolu eksisteeris ka maksekäsu kiirmenetluses elatise asja

lahendamisel.

Maksekäsu kiirmenetlusest elatise nõude avalduse tagasivõtmise näol oleks tegemist olnud

alaealise lapse huvidega vastuolus oleva toiminguga. Samuti oleks alla kehtinud

miinimumelatise maksmises kokkuleppe sõlmimise näol tegemist seadusega ja lapse huvidega

vastuolus oleva tehinguga.Kuna hageja ei täitnud maksekäsuga väljamõistetud suuruses elatise

maksmise kohustust, siis kostja seaduslik esindaja alustas täitemenetlust. Hageja nõudmisel

sõlmisid vanemad kokkuleppe, mille kohaselt pidi hageja tasuma igakuiselt elatist 150 eurot.

Kuid nimetatud kokkuleppe ei teinud olematuks tsiviilasjas nr 2-10-23910 jõustunud

maksekäsku. Kokkulepe sai sõlmitud selleks, et hageja saaks käsutada tagastatavat tulumaksu.

Tulumaksu tagastuse arvelt lubas hageja tasuda alates 20.05.10 kuni 01.07.11 ajavahemikul

tekkinud elatise võlgnevuse jäägi summas 1 624,91 eurot.

PKS § 100 lg 3 lubab vanematel täpsustada ülalpidamiskohustuse täitmist, kuid hageja ei täitnud

15.09.11 sõlmitud lepinguga kokkulepitud tingimusi. Vanemate vahel 15.09.11 sõlmitud

kokkuleppe mittekohase täitmise tõttu oli kokkuleppe raames tekkinud alates 01.07.11 kuni

06.06.13 elatise võlgnevus summas 1 084 eurot. Kostja on seisukohal, et vanemate vahel

sõlmitud kokkulepe ja selle mittetäitmisega piirasid vanemad ülalpidamiskohustust

ebamõistlikult, mistõttu on 15.09.11 sõlmitud leping tühine ja elatise kohustuse täitmisel tuleb

hagejal täita kohustust vastavalt 16.07.10 Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-10-23910 jõustunud

määruse kohaselt.

Kostja seaduslik esindaja ülalpidamisel on lisaks kostjale veel XXXsündinud poeg XXX ja

XXXsündinud tütar XXX. Kostja seadusliku esindaja sissetulekuks on seoses 10.10.13 lapse

sünniga vanemahüvitis. Kuna bruto vanemahüvitis on 1 041,23 eurot kuus, siis on kostja

seaduslik esindaja suuteline andma kostjale igakuiselt 160 euro suurust elatist. Arvestades seda,

et hageja keskmiseks neto sissetulekuks on olnud alates 2013 mai kuni 2013 september 1 510,08

eurot, siis on hagejal piisavalt rahalisi vahendeid, et maksta ka igakuiselt tsiviilasjas nr 2-10-

23910 raames kostja kasuks välja mõistetud 171,73 euro suurust elatist. Seega on elatise

vähendamise nõue põhjendamatu ja tõendamata. Hageja ei ole tõendanud hagiavalduses

esitatud asjaolusid, et tema majanduslik olukord on halvenenud, samuti ei ole tõendanud, et

tema teised lapsed jäävad võrreldes kostjaga vähem kindlustatuks, kui ta maksab kostjale

igakuiselt 191,73 euro suuruse elatise.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja lepingulise esindaja ning uurinud ja hinnanud esitatud

tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et Pärnu Maakohtu 16.07.2010 maksekäsu määrusega

kohustati XXXtasuma XXXelatist 3 000 krooni (191,73 eurot) kuus. Samuti puudub vaidlus

selles, et hageja ja kostja seaduslik esindaja XXX sõlmisid 15.09.2011 lepingu, mille kohaselt

kohustub hageja tasuma XXX elatisraha summas 150,00 eurot kuus alates 01.07.2011 kuni

XXX täisealiseks saamiseni (XXX). Juhul, kui XXX jätkab põhi- või keskhariduse omandamist

põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, on hageja kohustatud jätkama elatisraha

tasumist, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni (16.03.2017).

TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellel vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Pooled vaidlevad selle üle, kas elatise suuruseks, mida hageja soovib vähendada, on Pärnu

Maakohtu 16.07.2010 maksekäsu kiirmenetluse määrus või hageja ja kostja seadusliku esindaja

vahel 15.09.2011 sõlmitud leping.

Kohus on seisukohal, et elatise suuruseks on Pärnu Maakohtu 16.07.2010 määrusega kostjalt

välja mõistetud 3 000 krooni (191,73 eurot). Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 3 kohaselt

vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel

täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb

ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades

kokkuleppega ettenähtut. Seega ei saanud hageja ja kostja seaduslik esindaja kokku leppida

maksekäsuga välja mõistetud summast väiksemas summas, vaid oleksid saanud kokku leppida

üksnes 191,73 euro maksmise viisi ja ajavahemiku asjaolude osas. PKS § 109 kohaselt

kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse

ülapidamiskohustust ebamõistlikult, on tühine. Kohus on seisukohal, et nimetatud kokkulepe on

tühine, kuna sellega piirati kostja ülapidamiskohustust ebamõistlikult. Kokkuleppega lepiti

kokku maksekäsu kohtumäärusega väljamõistetust erinevas summas ning nimetud summa oli ka

alla seaduses sätestatud elatise miinimummäära. Samuti ei sisaldanud kokkulepe kostja telefoni

kulude või muude kulude tasumist.

TsMS § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised

maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda

maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või

kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise

aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud

haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

Kohus leiab, et hageja varaline seisund ei ole sedavõrd muutunud võrreldes 16.07.2010

maksekäsu kiirmenetluse määruse tegemisest, samuti ei ole tekkinud uusi asjaolusid ning seega

ei ole alust muuta elatise 191,73 euro suurust.

Maksekäsu kiirmenetluse raames majanduslikku olukorda ei hinnata ning seetõttu puudub

kohtul teadmine, milline oli tegelik hageja majanduslik olukord maksekäsu koostamise ajal.

Hageja väide selle kohta, et maksekäsu kirimenetluse raames on mõistetud kostjale rohkem välja

kui hageja suudab maksta, on paljasõnaline ja tõendamata. Hagejal oli võimalus esitada

makseettepanekule vastuväide, kuid hageja seda ei teinud. Seega nõustus hageja maksekäsuga

välja mõistetud elatise suurusega.

Hageja ülalpidamisel on peale kostja veel kaks alaealist last, XXXsündinud XXXja

XXXsündinud XXX. Seega olid lapsed sündinud enne 16.07.2010 määruse koostamist.

Samuti ei ole hageja tõendanud, et XXXja XXX oleksid varaliselt vähem kindlustatud kui

kostja. Kohtule hageja poolt esitatud palgatõendiga on tõendamist leidnud, et hageja keskmine

neto töötasu on 1 500 eurot. Seega on hagejal piisavalt rahalisi vahendeid, et anda kostjale elatist

summas 191,73 eurot ning anda samas väärtuses elatist ka veel kahele alaealisele lapsele. Seega

on hagejal rahalisi vahendeid kõigi kolme alaealise lapse ülalpidamiseks ning hageja enda

kulutuste katteks jääb umbes 900 eurot.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud

jätta hageja kanda. Kooskõlas § 174 lg-ga 1 on kostjal õigus esitada menetluskulude rahalise

kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maie Seppo

kohtunik